Laupäeval saab Eesti Pangas kuulata loengut võimu sümbolitest rahal

Laupäeval, 10. oktoobril kell 12 räägib ajaloolane Ivar Leimus Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11 Tallinn) võimu sümbolitest rahal. Loeng kestab tunni ja seda on oodatud kuulama kõik huvilised, osavõtt on tasuta.

Võimu on rahal kujutatud peamiselt kaht moodi: valitseja portreena ja riigivapina.

Esimesena lasi ennast mündile vermida Aleksander Suur, Rooma riigis jätkas seda traditsiooni Julius Caesar. Keskajal jäljendas Rooma keisreid kõigepealt Karl Suur ja tema eeskujul paljud teised valitsejad. Inglismaal on see traditsioon kestnud alates 10. sajandist katkematult tänase päevani.

12.–13. sajandil hakkasid Euroopas tekkima vapid ning ka neist sai kujunduselement. Linnade vapid jõudsid Eestis müntide tagaküljele 15. sajandi lõpus ja jäid sinna rootsiaegse müntimise lõpuni. 1757. aastast pärit tsaariaegsetel „livoneesidel“ leiab tsaarikotka rinnalt veel Tallinna ja Riia vapi.

Kolme lõvi kasutati kujunduselemendina ka Eesti Vabariigi esimestel müntidel, kuid kohustuslikuks said need pärast riigivapi seaduse 1926. aasta rakendusseaduse kehtestamist. Paberrahadel seevastu oli riigivapi kasutamine vaid soovitatav. Taasiseseisvunud Eestis seadustas Eesti Pank kolme lõvi kasutamise müntidel, pangatähtedele paigutati vaid panga logo. Euromüntide kujunduse valis rahvas telefonihääletusel ja selle tulemusel ei kajastata euromüntidel enam Eesti riiklikke sümboleid.

Loeng toimub Eesti Vabariigi riigivapi 90. aastapäeva tähistamiseks.

Lisateave:
Eesti Panga muuseum
Tel: 668 0760
E-post: muuseum [at] eestipank.ee

Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank