Madis Müller: pandeemia uus laine viitab vajadusele pakkuda riigi tuge paindlikult

Neljapäeval raamatupidamiskonverentsil esinenud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul tekitab pandeemiakriisi teine laine majanduses uut ebakindlust ja viitab sellele, et püsikulude kasvatamise asemel võiks riigi tugi järgmisel aastal olla paindlik ja minna kõige rohkem lühiajalist abi vajavatesse sektoritesse.

Kriisi esimeses laines sai Eesti majandus oodatust suuremat toetust eksportturgudelt, mistõttu majanduslangus kujunes kevadel ja suvel kardetust väiksemaks. „Kriisi mõju pehmendav tugi eksporditurgudelt ei pruugi Eestis teise laine ajal korduda,“ sõnas Müller.

Hoolimata positiivsetest uudistest vaktsiinide väljatöötamisel on määramatus tuleviku suhtes erakordselt suur. Euroopa Keskpanga erinevate stsenaariumide järgi võib majanduskasv euroalal jääda tuleval aastal nii nulli lähedale kui ka kiireneda üheksale protsendile. Sellises olukorras on tähtis, et Eesti oleks jätkuvalt valmis kriisis enim kannatanud majandusharusid toetama.

Arvestada tuleb aga ka võimalike püsivate muutustega. Kriisi tagajärjel on hõive Eestis vähenenud rohkem kui enamikus teistes Euroopa riikides ja osa negatiivsest mõjust võib avalduda viivitusega. „Senisest rohkem tuleks tähelepanu pöörata tööjõu liikuvuse suurendamisele ja ümberõppele. Erinevalt esimese laine „ravist“ peaks riigi tugi nüüd aitama majandusel kohaneda muutustega, mis on püsiva iseloomuga,“ ütles Müller.

Mülleri sõnul aitaksid selgelt paika pandud riiklikud abimeetmed majanduses ebakindlust vähendada. Samal ajal peab olema selge, et abimeetmed saavad olla vaid ajutised ja lühiajalised.

Madis Müller esines neljapäeval paneelarutelus ärikonsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers (PwC) konverentsil „Raamatupidamine ja maksud aastal 2021“.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee