Eesti välismajanduse kogukäive on võrreldes aastatagusega kasvanud enam kui poole võrra. Teises kvartalis pääses justkui paisu tagant liikuma ka kaupade sissevedu, mida olid seni takistanud kas piirangud või katkenud tarneahelad. Suurenenud nõudluse tuules kasvas jõudsalt nii kaupade kui ka teenuste eksport.

Vajadus tootmissisendite järele suureneb kogu maailmas ja ühes sellega on kasvanud ka meie kaubanduspartnerite nõudlus. Kaubaeksport kasvas teises kvartalis 36,5%. Suurt kasvunumbrit mõjutavad osaliselt aastatagune madalseis ja maailma toormeturgudel jätkuv hinnakasvusurve. Siiski muutus ekspordikasv teises kvartalis laiapõhjalisemaks. Kõige rohkem panustas ekspordi kavu masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport.

Majandusaktiivsuse suurenemine ja tarneprobleemide mõningane leevenemine toetasid märkimisväärselt teenusteturu taastumist. Teenuste eksport kasvas teises kvartalis 46,2%. Sedagi numbrit mõjutas sügav langus eelmise aasta samal ajal. Teenuste pakkumises on taastumise pilt erinev. Oodatult paranes teises kvartalis olukord veoteenuste turul – veoteenuste eksport kasvas 54%. Jõudsalt jätkasid teises kvartalis kasvu telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused (79%) ja kriisieelse olukorraga võrreldes on nende teenuste ekspordikäive peaaegu kahekordistunud. Reisiteenuste loodetud taastumine suvekuudel jäi tagasihoidlikuks, nii et reisiteenuste eksport ei küüni veel isegi kolmandikuni kriisieelsest käibest.

Eesti väliskaubanduse kogukäive kasvas jõudsalt paisunud impordi toel. Kaupade sisseveo elavnemine (kaubaimport kasvas 49%) on hea märk sellest, et rahvusvahelised tarnevõrgustikud on hakanud korrastuma. Lisaks taastavad ettevõtted kahanenud laovarusid, et hoida tööstuse tootmisvõimekust. Juba kolmandat kvartalit järjest näeme teenuste impordi kasvu, mille põhjuseks on olnud arvutiteenuste suuremahuline sisseost. Impordikäibe kasv on viinud jooksevkonto saldo puudujääki (–8,6% SKPst). Sellesse on panustanud nii kaupade kui ka teenuste saldo puudujääk, st Eesti importis teises kvartalis nii kaupu kui ka teenuseid rohkem kui eksportis.

Ekspertide ettevaade rahvusvahelisele kaubavahetusele on positiivne ja oodatakse, et nõudlus lähiajal kasvab. Seda kinnitavad ka Eesti tööstusettevõtjate ootused eksporditellimusetele, mis on suvekuudel (juuli ja august) olnud kevadega võrreldes positiivsemad. Riskid on seotud tootmissisendite kättesaadavuse ja õigeaegsete tarnetega; samuti ei ole valmistoodangu varud piisavad kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Vaata ka II kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateadet.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel: 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud: [email protected]