Märtsis jooksevkonto puudujääk suurenes

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujääk 2016. aasta märtsis 58 miljonit eurot. Puudujäägi kasvu mõjutas enim  see, et kaupade konto puudujääk suurenes 114 miljoni euroni. Kaupade eksport kahanes aasta võrdluses 0,4%, import seevastu suurenes sama ajaga 1,8%. Kuigi teenuste konto ülejääk kasvas aasta võrdluses 22% ja ulatus 105 miljoni euroni, ei korvanud see  kaupade konto puudujääki ning kaupade ja teenuste saldo jäi 10 miljoni euro suurusesse miinusesse. Investeeringutulu ja muude tulude, st esmase ja teisese tulu netoväljavool oli märtsis 49 miljonit eurot, mis oli aastatagusest ajast 7 miljoni euro võrra suurem. Selle põhjuseks oli eelkõige otseinvesteeringutulu suurem väljavool. Muu hulgas kuulutati märtsis välja mitu dividendimakset, mistõttu taasinvesteeriti tulu tavapärasest vähem.

Kapitalikonto positiivsest saldost hoolimata oli  jooksev- ja kapitalikonto summa märtsis miinuspoolel. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja ehk riigi majandussektorid kaasasid välismaalt rohkem vahendeid, kui sinna paigutasid.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2016. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. juunil 2016.

Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse. Vaata täpsemalt maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb6.html.


Lisateave:
Sünne Korasteljov
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: synne.korasteljov [at] eestipank.ee