20.09.2024
Suvel paranenud kindlustunne on pannud ettevõtteid sügisel aktiivsemalt laenu võtma
Postitatud:
25.11.2020
Koroonakriisiga kaasnenud ebakindluse tõttu panid paljud ettevõtted kevadel uute investeeringute tegemise ootele, mistõttu vähenes vajadus uute pikaajaliste laenude järele. Majandusaktiivsuse üldise langusega kahanes seejuures vajadus ka lühiajaliste käibelaenude järele. Sarnaselt varasemate kriisidega vähenes uute pikaajaliste laenude võtmine kriisi alguses (II kvartal) rohkem kui lühiajaliste laenude oma ning oli aastatagusega võrreldes 48% väiksem. Lühiajalisi laene kasutati II kvartalis 20% väiksemas mahus võrreldes sama perioodiga aasta tagasi.
Suvel aga kindlustunne mõnevõrra paranes ning ettevõtete uute pikaajaliste laenude võtmine taastus kiiremini kui lühiajaliste laenude oma. Uusi pikaajalisi laene võeti oktoobris 19% rohkem kui aasta tagasi, kuid uusi lühiajalisi laene võeti aastatagusega võrreldes 18% vähem.
Sektoriti oli muutus ettevõtete uute pangalaenude võtmise osas erinev. See võis olla tingitud mitmetest teguritest, sh tegevusmahtude languse suurusest erinevates sektorites, sektorite erinevast finantsseisust enne kriisi, aga ka mõnevõrra erinevatest kriisi toetusmeetmetest sektorite lõikes.
Kriisis tugevaima löögi saanud majutus- ja toitlustussektor on jätkanud pikaajaliste laenude kasutamist varasemaga samas mahus, mis võib viidata sellele, et majutusettevõtted näevad madalseisus võimalust teha investeeringuid ja kaasajastada pindasid. Hoogsalt on jätkanud pikaajaliste laenude võtmist ka taristusektor, osaliselt ilmselt hooajalisuse ning paljuski ka riiklike investeeringute jätkumise tõttu. Taristusektori ettevõtted võtsid aprillist alates 13% jagu rohkem pikaajalisi laene võrreldes eelmise aasta sama perioodi seitsme kuuga. Primaarsektor (põllumajandus, metsandus, jahindus ja kalandus) on varasemaga võrreldes samas mahus kasutanud nii pika- kui ka lühiajalisi laene. See võib samuti tuleneda sektori hooajalisusest, sest suvel ja sügisel vajatakse põllumajandustöödeks uut tehnikat. Samas on primaarsektoris hoidnud uute laenude võtmise kasvu tagasi uute liisingute kasutamise vähenemine metsa ümbertöötlemise tehnika soetamiseks.
Tööstussektoris, kus majandusaktiivsus hakkas langema juba eelmise aasta lõpus, võeti pikaajalisi laene viimase seitsme kuu võrdluses 43% vähem kui samal perioodil eelmisel aastal. Kogumahus mängis uute pikaajaliste laenude võtmise vähenemises kriisi alguses suurimat rolli kinnisvara- ja ehitussektor, kuid viimastel kuudel on selles sektoris uute laenude kasutamine varasemate aastate keskmise lähedal või isegi ületab seda. Peaaegu poole vähem on seitsme kuu kokkuvõttes nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi laene kasutanud logistikasektor, mida on ühelt poolt tugevalt räsinud kriis, kuid teiselt poolt võib olla mõju avaldanud ka plaanitav Euroopa Liidu maanteetranspordisektori regulatsioon.
NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel täna ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika oktoobri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.
Eesti Panga kõneisikute fotod leiab keskpanga pildipangast.
Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
5692 0930