Aasta alguses oli üleilmne kaubandus suhteliselt ergas ja paranes ka meie kaubanduspartnerite nõudlus. Veebruari lõpus alanud Iraani ja USA sõda suurendas aga ebakindlust ja põhjustas kaubaturgudel tarneprobleeme. See aeglustas ühtlasi nõudluse kasvu, mis avaldas mõju ka meie väliskaubanduse käekäigule. Maksebilansi andmetel kasvas kaupade ja teenuste ekspordi- ja impordikäive kokku esimeses kvartalis 2,8%, kusjuures eksport kasvas 2,6% ja import 3%.

Kui möödunud aasta lõpus hõlmas kaubaekspordi kasv mitut olulist kaubagruppi, siis aasta alguses ekspordikäibe kasv küll jätkus, kuid oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Kaubaekspordi paranemist toetasid töötleva tööstusega seotud kaubagrupid, näiteks masinad ja seadmed, elektriseadmed ning metall ja metalltooted. Esimeses kvartalis kasvas enim Lätti ja Rootsi saadetava kauba ekspordikäive. Aasta keskmisena on aga kõige rohkem kasvanud kaupade väljavedu Poola, Saksamaale ja Leetu ning ettevõtjad on neil turgudel oma turuosa suurendanud. Soome turg taastub endiselt aeglaselt, kuid alates aasta algusest on sinna suunduva kaubaekspordi käive mõnevõrra kasvanud. Maksebilansi andmetel kasvas kaubaekspordi käive esimeses kvartalis kokkuvõttes 2%.

Kaubaimporti kasvatasid kaitseotstarbelise kauba varude suurendamine, kaitseinvesteeringud ja samuti eratarbimise üldine elavnemine. Kaupade impordikäive oli esimeses kvartalis 4% suurem kui aasta varem. Kasvu vedasid eelkõige masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade import.

Teenuste ekspordikäive esimeses kvartalis kasvas 4%, aga see jäi eelmise aastaga võrreldes pisut tagasihoidlikumaks. Kasvu panustas enim äriteenuste valdkond, mille eksport suurenes 19%. Reisiteenuste eksport kasvas aastataguse ajaga võrreldes 5%. Kahanemist näitasid aga arvutiteenuste ja veoteenuste eksport. Veoteenuste ekspordis on näha pikemat suundumust: meretranspordi eksport kasvab ja maanteeveod kahanevad. Seejuures moodustab maanteetransport ligi kolmandiku ja meretransport ligi veerandi veoteenuste ekspordikäibest.

Maksebilansi põhjal oli esimeses kvartalis jooksevkonto 148 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis moodustas –1,4% SKPst. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli jooksevkonto puudujääk väiksem ja kaupade konto puudujääk suurem, kuid seda korvas teenuste konto ülejäägi suurenemine.

Aasta alguses paranesid ettevõtjate hinnangud oma konkurentsivõimele märgatavalt, sest maailmamajanduse riskid olid pigem tasakaalus. Teises kvartalis hinnangud enam nii positiivsed ei olnud, kuid eelmise aastaga võrreldes on need võtnud siiski suuna paremusele. Uue sõjakolde puhkemine on aga maailmamajandusse taas ebakindlust juurde toonud ning mitmesuguste hinnakanalite kaudu mõjutab see ka meie ettevõtjate konkurentsivõimet.

NB! Eesti Pank avaldas täna ka 2026. aasta esimese kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.

Mari Relli fotod leiad keskpanga kodulehelt.

Kontakt:
Evelin Jürisson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
+372 6680 965
Meediapäringud: [email protected]