Veebruaris oli jooksevkonto tasakaalus

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2019. aasta veebruaris 1 miljoni euroga miinuses ehk sisuliselt tasakaalus. Kaupade ja teenuste koondsaldo oli 39 miljoni euro suuruses ülejäägis, kahanedes aastaga 57 miljoni euro võrra. Kaubaeksport kasvas 2% ja -import 7%, tänu millele suurenes kaupade konto negatiivne saldo 49 miljoni euro võrra 63 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 4% ja import 8%. Teenuste positiivne saldo ulatus 101 miljoni euroni, vähenedes aastataguse ajaga võrreldes 7 miljoni euro võrra. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku oli veebruaris 41 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku oli 28 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

 

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2019. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 11. juunil 2019.


Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
668 0906