3/2012 Merike Kukk, Dmitry Kulikov, Karsten Staehr. Consumption Sensitivities in Estonia: Income Shocks of Different Persistence (Tarbimise tundlikkus Eestis: erineva püsivusega sissetulekušokid)

Eesti Panga Toimetised 3/2012

Majapidamiste tarbimise areng on oluline nii mikromajandusliku heaolu analüüsi kui ka makromajanduspoliitiliste uuringute seisukohalt. Seetõttu on äärmiselt oluline omandada üksikasjalikke teadmisi majapidamiste tarbimiskäitumise kohta, sealhulgas majapidamiste tarbimise reaktsiooni kohta sissetulekute muutuse suhtes. Käesolevas töös analüüsitakse, kuidas Eesti majapidamised on reageerinud erineva püsivusega sissetulekušokkidele, kasutades selleks teoreetilise lähtepunktina püsiva tulu hüpoteesi (PTH).

Analüüsi peamine uudsus seisneb Eesti leibkonna eelarve uuringu (LEU) kasutamises, mis võimaldab leibkonniti läbi viidud intervjuudest saadud informatsiooni põhjal eristada pika kestusega regulaarseid ning lühikese kestusega ajutisi sissetulekušokke. Sellega kaob vajadus määratleda šokke statistilise dekomponeerimise abil, mis tavaliselt rakendab kitsendavaid PTH eeldusi eratarbimise ning sissetulekute omavaheliste seoste kohta.

Andmestik koosneb 2351 leibkonnast, keda intervjueeriti ajavahemikul 2002-2007, st kiire majanduskasvu ja majapidamiste sissetulekute suurenemise perioodil, kahel korral. Regulaarne sissetulekušokk on tuletatud leibkondade vastustest regulaarse sissetuleku kohta. Ajutine sissetulekušokk on tuletatud ajutiste sissetulekute põhjal, mis on defineeritud jooksva ning regulaarse sissetuleku vahena. Majapidamiste esitatud sissetulekutüüpide omaduste uurimiseks on kasutatud erinevaid empiirilisi meetodeid, saamaks ligikaudset hinnangut nende püsivuse kohta. Analüüsid näitavad, et Eesti leibkonnad ilmselgelt eristavad nimetatud kahe sissetuleku püsivust; šokid regulaarsele tulule on püsivad, samas kui šokid ajutisele tulule ilmutavad väga vähest püsivust.

Eratarbimise hindamise lähtepunktiks on PTH mudel, mis sisaldab regulaarseid sissetulekušokke ning sama perioodi ajutisi sissetulekušokke. Selliselt määratletud mudeliga saadud tulemused üldjoontes toetavad PTHd. Tarbimise tundlikkus regulaarsete sissetulekušokkide suhtes on oluliselt suurem kui tundlikkus ajutiste šokkide suhtes. Veelgi enam, tundlikkus regulaarsete šokkide suhtes on kooskõlas hinnanguga selle muutuja püsivuse kohta. Tulemused kehtivad erinevate tarbimisnäitajate puhul, täiendavate kontrollmuutujate lisamise korral ja erinevate eelduste korral sissetulekute püsivuse kohta.

PTH eeldab, et leibkonnad on ratsionaalsed ja tulevikku vaatavad. Selle eelduse järgi ei oma eelmiste perioodide ajutised sissetulekušokid mingit mõju jooksva perioodi tarbimisele. Arvutused samas näitavad, et tarbimine reageerib eelmiste perioodide ajutistele sissetulekušokkidele kui see muutuja on mudelisse kaasatud. Seega ei saa muutust Eesti leibkondade tarbimises buumiaastatel 2002-2007 täies mahus selgitada ettevaatava käitumisega, nagu PTH eeldab. Eelmise perioodi ajutise šoki koefitsient on negatiivne ning väärtuselt ligilähedane jooksva perioodi ajutise sissetulekušoki koefitsiendile.

Üks selgitus, miks tarbimine reageerib muutustele ajutises sissetulekus, on proportsionaalne või niinimetatud peost-suhu tarbimine. Viimase kohaselt muutused tarbimises lihtsalt peegeldavad muutusi jooksvas sissetulekus. Arvutused viitavad, et oluliselt vähem kui pooltel juhtudel on käitumine kooskõlas PTHga, samas kui märkimisväärselt enam kui pooltel juhtudel on tarbimine selgitatav peost-suhu käitumisega. Ent tuleb silmas pidada, et hinnangud põhinevad kitsendavatel eeldustel ning sisaldavad märkimisväärset määramatust.

Kui positiivsed ja negatiivsed sissetulekušokid on eristatud, reageerib tarbimine regulaarsetele sissetulekušokkidele sümmeetriliselt, aga ajutistele sissetulekušokkidele tugevalt asümmeetriliselt. Negatiivsete ajutiste sissetulekušokkide korral leibkonnad siluvad tarbimist, aga ei tee seda positiivsete ajutiste sissetulekušokkide korral. Viimane tulemus ei ole kooskõlas PTHga ning likviidsuspiiranguid sisaldavate teooriate varal on seda raske selgitada.

Uuring panustab tarbimiskäitumisalasesse empiirilisse kirjandusse, analüüsides tarbimise silumist kiiresti arenevas tärkava turuga majanduses ning kasutades majapidamiste poolt esitatud informatsiooni sissetulekušokkide püsivuse kohta. Vaatamata uudsele sissetulekušoki määratlusele, on tulemused üldjoontes kooskõlas varasemate uuringute tulemustega. Nagu PTH eeldab, reageerivad majapidamised erineva püsivusega sissetulekušokkidele erinevalt. Samas reageerivad nad ka eelmiste perioodide sissetulekute muutustele, mida PTH ei eelda. Tulemused, mis on saadud peost-suhu mudeli kasutamisel, on kooskõlas varasemata uuringutega, ehkki majapidamiste tarbimise osa, mis tuleneb peost-suhu käitumisest, on suhteliselt suur. Valimi aastatel 2002-2007 toimus Eesti majanduses väga kiire areng; sissetulekud kasvasid kiires tempos ning finantseerimisvõimalused arenesid kiirelt. Vaatamata erakorralistele majanduslikele muutustele on majapidamiste kujundatud ootused ning tehtud tarbimisotsused võrreldavad stabiilsema majanduskeskkonnaga riikide kogemustega. Kuna andmed sügava majanduslanguse perioodi ajast Eestis aastatel 2008-2009 puuduvad, ei ole saadud uurida, kas sarnane muster jätkus ka surutise ajal või peegeldavad tulemused tegureid, mis on vaid tõusule omased.

JEL klassifikatsioon: D12, E21, R22
Autori e-posti aadress: karsten.staehr [at] eestipank.eekarsten.staehr [at] tseba.ttu.ee


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega