2/2026 Eesti leibkondade varad ja kohustused: 2024. aasta uuringu tulemused
Eesti Panga Teemapaberid 2/2026
Autorid: Tairi Rõõm, Sünne Korasteljov, Annika Laarmaa ja Jaanika Meriküll
Lühiülevaade
Teemapaberis antakse ülevaade Eesti leibkondade varadest ja kohustustest, lähtudes finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) 2024. aasta küsitlusvooru tulemustest. Praeguseks on HFCSi küsitlust Eestis korraldatud neli korda, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Kahe viimase uuringu vahelisel perioodil, aastatel 2021–2024, suurenes majapidamiste jõukus nominaalväärtuses märkimisväärselt. Netovara mediaanväärtus kasvas 56%, suurenedes 66 200 eurolt 103 300 euroni. Samas tuleb arvestada, et sel ajavahemikul tõusid märgatavalt ka tarbijahinnad ning netovara mediaan suurenes reaalväärtuses vähem, vaid 16%. Ajavahemik 2021–2024 oli Eesti leibkondadele soodne ka laenuriske silmas pidades – leibkondade laenukoormus vähenes. Laenu omavatel leibkondadel vähenes laenujäägi väärtus võrreldes nii nende vara koguväärtusega kui ka sissetulekute tasemega. 2024. aasta uuringu andmete kohaselt moodustas mediaanleibkonna laenujääk 11% vara väärtusest ning laenumakse suurus oli võrreldes kuise sissetulekuga 7%. Leibkondade likviidsete netovarade tase nominaalväärtuses aastatel 2021–2024 suurenes, ent võrdluses sissetulekuga jäi enam-vähem samale tasemele. 2024. aasta andmete põhjal oli mediaanleibkonnal likviidset netovara summas, mis oli ligikaudu võrdne kahe kuu sissetulekuga, moodustades 16% aastasest sissetulekust.
Aastaid 2021–2024 iseloomustas ka majapidamiste hoiuste mahu kiirem kasv võrreldes laenude mahuga. Mediaanleibkonna hoiuste maht suurenes 5,5%, samas kui laenujäägi mediaanväärtus kahanes 5%. Arvestades tarbijahindade kasvu, kahanesid reaalväärtuses nii hoiuste kui ka laenude mediaanid, vastavalt 22% ja 30%. Pikemaajalise trendina on laenujäägi agregeeritud maht reaalväärtuses aastatel 2013–2024 Eestis kasvanud ligikaudu veerandi võrra (26%), samal ajal kui hoiuste kogumaht on reaalväärtuses suurenenud umbes kolme neljandiku võrra (73%).
Krediidipiiranguga leibkondade osakaal jäi aastatel 2021–2024 ligikaudu samaks. Viimase küsitlusvooru andmetel oli Eestis 7,8% selliseid leibkondi, kellel polnud võimalik kommertspankadest laenu saada või kes said seda soovitust väiksemas mahus. Krediidipiiranguga leibkondade osakaal on alates 2013. aastast mõnevõrra suurenenud (6,8%lt 7,8%le). Kasv on peamiselt tulenenud suurenenud krediidinõudlusest ning ka laenu taotlevate leibkondade osakaal on samal ajavahemikul kasvanud oluliselt kiiremini kui krediidipiiranguga leibkondade osakaal, suurenedes 19%lt 31%le.
DOI: 10.23656/24613800/022026/0232
JEL klassifikatsioon: D14, D31, E21
Märksõnad: leibkondade finantskäitumine, Eesti, varad, kohustused, netovara, finantshaavatavus, krediidipiirangud
Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
