4/2022 Merike Kukk, Alari Paulus, Nicolas Reigl. Krediidituru kontsentratsioon ja süsteemne risk Euroopas
Eesti Panga Toimetised 4/2022
Credit market concentration and systemic risk in Europe
Enne 2000ndate lõpus toimunud globaalset finantskriisi kasvasid riskid paljude Euroopa riikide finantssektorites. Finantssektori riskide kasv oli riikide lõikes erinev, väiksem Lääne-Euroopas ning suurem Lõuna- ning Kesk- ja Ida-Euroopa maades, mis näitab, et finantsriskid sõltuvad peale riigiüleste tegurite ka riigipõhistest teguritest. Finantsstabiilsus ja pangandussektori süsteemne risk võivad olla seotud pangandussektori turukontsentratsiooni ja konkurentsitasemega, mis samuti erinevad riigiti olulisel määral. Kesk- ja Ida-Euroopas on pangandusturu kontsentratsioon olnud kõrgem kui Lääne-Euroopas, kusjuures Eestis on see üks kõrgeimaid Euroopas. Arvestades et globaalne finantskriis mõjutas Eesti finantssektorit ja majandust väga tugevalt, tekib küsimus, kuivõrd on pangandussektori süsteemne risk seotud pangandusturu kontsentratsiooniga.
Teaduskirjandus pakub pangandussektori konkurentsi ja finantsstabiilsuse seoste kohta mitmeid vaatenurki. Konkurentsi-haavatavuse hüpoteesi järgi vähendab suurem konkurents finantsstabiilsust, sest tihe konkurents sunnib panku võtma suuremaid riske. Samas on konkurentsi-stabiilsuse hüpoteesi järgi konkurentsil positiivne mõju finantsstabiilsusele, sest tihe konkurents viib väiksemate intressimarginaalideni ning seetõttu on klientide laenuteenindusvõime parem. Lisaks võivad kõrge turukontsentratsiooni puhul suurpangad pöörata vähem tähelepanu riskide maandamisele, kuna nad eeldavad, et on liiga suured, et neid lastaks pankrotti minna.
Empiirilised uurimistööd näitavad samuti mitmeseid tulemusi, kus erinevate perioodide ja riikide kohta on leitud nii positiivseid, negatiivseid kui ka ebaolulisi seoseid. Mitmed uurimistööd osutavad mittelineaarsele seosele, kus konkurentsist tingitud haavatavuse ja stabiilsuse ulatus sõltub konkurentsitasemest.
Nii konkurentsi kui ka finantsstabiilsust saab mõõta ja tõlgendada mitmel viisil. Peamiselt kasutatavad näitajad (Lerneri indeks, Panzar-Rosse indeks) ei mõõda konkurentsi otseselt, vaid näitavad, kuidas piirkulud mõjutavad pankade kasumit või tulu. Mõned uurimused kasutavad konkurentsi väljendamiseks turukontsentratsiooni näitajaid, näiteks Herfindahl-Hirschmani indeksit või suuremate pankade osakaalu koguturus. Turukonkurents ja turukontsentratsioon on küll omavahel seotud, kuid mitte ühesed mõisted.
Sarnane olukord on finantsstabiilsuse näitajaga, kus riskimõõdikuna kasutatakse tihti pangapõhist riskitaset laiema finantsstabiilsuse või süsteemse riski mõõdiku asemel. Samas ei väljenda pankade riskinäitajad üheselt sektori süsteemset riski. On selge puudus uurimistöödest, kus kasutatakse süsteemse riski näitajaid, mis on mõeldud ebastabiilsuse hindamiseks riigi tasandil.
Meie uurimistöö keskendubki sellele, uurides seoseid süsteemse riski ja krediidituru jaotuse ehk struktuuri vahel riigi tasandil. Selleks kasutame Lang et al. (2019) välja töötatud uudset süsteemse riski koondindikaatorit (systemic risk indicator, SRI) Euroopa riikide kohta. See mõõdik hõlmab riske, mis seonduvad kodumaise krediidi- ja kinnisvaraturu, finantsturgude ja majanduse välispositsioonidega. SRI eesmärk on anda varajasi signaale finantskriiside kohta, samuti on sellel tugev negatiivne korrelatsioon SKP kasvu 3–4aastase ettevaatega.
Me hindame oma uurimistöös, kuidas mõjutab krediidituru kontsentratsioon, mõõdetuna Herfindahl-Hirchmani indeksina (HHI) ja viie suurema krediidiasutuse turuosade summana (CR5), riigipõhist süsteemset riski ning selle alamkomponente. Selleks kasutame 20 riigi kvartaalseid andmeid perioodist 1997. aasta IV kvartal kuni 2020. aasta IV kvartal ja hindame mitmeid paneelandmete mudeleid. Lisaks mudelitele, kus kasutame kogu perioodi ja kõikide riikide andmeid, hindame mudeleid kahe perioodi kohta eraldi: enne finantskriisi aastatel 1997–2007 ning pärast finantskriisi aastatel 2008–2020. Samuti hindame mudeleid kahe regiooni – Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lääne-Euroopa – kohta eraldi.
Staatiline fikseeritud efektiga mudel viitab nõrgale U-kujulisele seosele süsteemse riski indikaatori ja krediidituru kontsentratsiooni vahel Lääne-Euroopa riikides. See tähendab, et nii madala kui ka kõrge turukontsentratsiooniga maades on süsteemne risk suurem. Dünaamiline mudel lokaalse projektsioonimeetodi (LPM) näol, mis hindab kumulatiivset mõju ajas, näitab suhteliselt püsivat süsteemse riski vähenemist turukontsentratsiooni tõusu korral Lääne-Euroopa riikides juhul, kui riigis on eelnevalt madal või keskmine pangandusturu kontsentratsioon. Samas tuleb rõhutada, et negatiivne seos süsteemse riski ja turukontsentratsiooni vahel ei ole valdav ning see on nähtav eelkõige kriisijärgsel perioodil. Samuti ei leia me statistiliselt olulisi tulemusi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohta.
Me leiame mõningaid tõendeid, et kriisieelsel perioodil, kui toimus süsteemse riski kuhjumine, võis kõrge pangandusturu kontsentratsiooniga riikides olla seos näitajate vahel hoopis positiivne, st turukontsentratsiooni suurenemine aitas kaasa süsteemse riski kasvule. Pangalaenude ja SKP suhte suurenemise positiivne mõju süsteemse riski kasvule tuleb selgemalt välja kriisieelsel perioodil: kui pangalaen kasvas SKPst kiiremini, tõi see kaasa ka süsteemse riski suurenemise. Pangalaenude ja SKP suhe on kõige olulisem komponent nimetatud süsteemse riski indikaatoris (osakaal 36%).
Uurimistöö tulemustest saame järeldada, et pangandusturgu jälgivad ja reguleerivad asutused, kes vastutavad finantsstabiilsuse tagamise eest, peaksid tähelepanu pöörama ka pangandussektori turukontsentratsiooni muutustele ja turuosade jagunemisele. Enamikus Euroopa riikides võib suuremate pankade turuosa kasvu või turu konsolideerimist teatud ulatuses soosida, kuivõrd see tooks pigem kaasa süsteemse riski vähenemise. Samas tuleks hoiduda konkurentsi edasisest vähenemisest riikides, kus turukontsentratsioon on juba suur. Arvestades et Eesti on ühe suurema pangandusturu kontsentratsiooniga riike Euroopas, toetaks tihedam konkurents siin pangandussektori stabiilsust.
DOI: 10.23656/25045520/042022/0194
Merike Kukk, Eesti Pank ja Tallinna Tehnikaülikool, [email protected];
Alari Paulus, Eesti Pank, [email protected];
Nicolas Reigl, Eesti Pank ja Tallinna Tehnikaülikool, [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
