Eesti Pank suhtleb pidevalt pankadega ja kõik pangaautomaadid töötavad tõrgeteta, samuti töötab tõrgeteta kommertspankade varustamine sularahaga. Viimastel päevadel on olnud hetki, kus sularaha väljavõtmine automaadist on ajutiselt kasvanud. Sularahakäitlusettevõte G4S on täitnud sularahaautomaadid tõrgeteta täita ja seda ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid täiendava sularaha saamiseks.
Praegusel hetkel, koroonaviiruse leviku valguses, soovitab keskpank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui inimesed on kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.
Uuendatud 16.03.2020
Eurosularaha on kasutusel olnud alates 2002. aastast ja praeguseks kasutab seda rohkem kui 338 miljonit inimest 19 Euroopa riigis. Eestis on euro ainsa seadusliku maksevahendina kasutusel 1. jaanuarist 2011.
Peale Eesti kuuluvad euroala riikide hulka ka Belgia, Madalmaad, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Austria, Soome, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Läti ja Leedu. Euroopa Ühendusega tehtud ametliku kokkuleppe alusel kasutatakse eurot ka Andorras, Monacos, San Marinos ja Vatikanis.
Europangatähtede esimeses seerias on seitse nimiväärtust. Eri nimiväärtusega pangatähed on eri mõõtu: mida suurem nimiväärtus, seda suurem on ka pangatäht. Pangatähtedel on kujutatud Euroopa kultuuriajaloo eri ajastuid ja arhitektuuristiile. Esimese seeria pangatähtede kujunduse autor on Robert Kalina.
Alates 2013. aastast lastakse euroala riikides järk-järgult ringlusse teise seeria europangatähti. Selle seeria peamine tunnusjoon on uuenduslikud turvaelemendid, mis kujutavad Kreeka mütoloogiast tuntud Europet, kelle järgi sai nime Euroopa manner. Teise seeria pangatähtede nimiväärtused on 5, 10, 20,50, 100 ja 200 eurot. Euroopa Keskpank on otsustanud, et 500eurone pangatäht jäetakse pangatähtede teisest seeriast välja. Vaatamata sellele säilitab 500eurone pangatäht igavesti oma väärtuse ning jääb seaduslikuks maksevahendiks, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest samamoodi nagu kõigi teiste europangatähtedega. Samuti jäävad seadusliku maksevahendina kehtima kõik ülejäänud esimese seeria pangatähed, st nende staatus maksevahendina või väärtuse säilitajana ei muutu.
Sularaha
- EuroEesti Pank tagab Eestis piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu. Koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega laseme ringlusse europangatähti ja -münte.
- Eesti kroonEesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult.
- Meene- ja mälestusmündidMeenemünt on küll seaduslik maksevahend, kuid kõrge hinna tõttu pigem mälestusese ja kogumisobjekt kui käibemünt. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus.
- VõltsingudPangatähe ehtsuse saab ise kindlaks teha. Selleks tuleb pangatähte katsuda, vaadata ja kallutada, kontrollida eri turvaelemente või võrrelda raha mõne ehtsa pangatähega. Võltsingukahtluse korral tuleb pöörduda politseisse.
- Teave sularahakäitlejateleEttevõtted tohivad pangatähti uuesti ringlusse lasta alles pärast seda, kui neid on Euroopa standardite kohaselt kontrollitud. Ettevõtted saavad raha kontrollida vastavate seadmete abil või – kui seadmeid pole – käsitsi.
- Kuidas sularaharingluse katkestuseks paremini valmis ollaHoia rahakotis pisut sularaha. Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Tee selgeks, kus asuvad sulle lähimad pangakontorid, sularahaautomaadid, poed-tanklad, kust saab sularaha välja võtta.