• Eesti alusinflatsioon püsib aeglane, kuigi koguinflatsioon on järsult kiirenenud
• Seos majandusaktiivsuse ja alusinflatsiooni vahel on nõrgenenud
• Väliskeskkonna mõju Eesti hinnakasvule on varasemast suurem

Tarbijahindade kasv kiirenes eelmise aasta detsembris 1%lt 2,2%ni nafta ja toiduainete kallinemise tõttu. Nii energia kui ka toiduainete hinnad on maailmaturul mõnel aastal kiiresti tõusnud, kuid seejärel ka järsult langenud. Majanduse üldist olukorda ning seda, kui tugev on hinnasurve sisemajanduses, kajastab täpsemini alusinflatsioon¹. Eesti alusinflatsioon on viimastel aastatel olnud aeglane, mõnel kuul on see langenud nulli lähedale². Ka detsembri andmed ei toonud sellesse suuri muutusi, sest alusinflatsioon ulatus 0,6%ni.

Aeglase alusinflatsiooni põhjuseks võivad olla nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid. Alusinflatsioon sõltub eelkõige majanduskasvu kiirusest ning olukorrast tööturul. Nõudluse vähenemise ja aeglasema majanduskasvuga kaasneb harilikult ka hinnakasvu aeglustumine ning vastupidi. Kiiremat hinnakasvu võib samas põhjustada ettevõtete kulude suurenemine, näiteks seetõttu, et vaba tööjõu hulk väheneb ja tööjõu hind (palk) tõuseb. Kuna alusinflatsiooni saab rahapoliitika abil juhtida, on nende seoste kehtivus tõhusa rahapoliitika peamine eeldus.

Eesti alusinflatsiooni põhjustavate tegurite suhteline panus on viimaste aastate jooksul muutunud. Phillipsi kõvera tõus, mis näitab aktiivsusnäitajate mõju inflatsioonile, viitab sellele, et sisemajanduslike tegurite olulisus on vähenenud (joonis 1). Tööturu andmed – eelkõige suhteliselt kiire palgakasv ning tööpuuduse vähenemine – on lubanud oodata alusinflatsiooni kiirenemist, kuid seda pole toimunud. Alusinflatsiooni kiirenemist on pärssinud vähene nõudlus eksporditurgudel ja nõrk majanduskasv. Eesti majanduse pikaajaline kasvuvõimekus on vähenenud ja koos sellega on ettevõtete jaoks ahtamaks muutunud ka potentsiaalne võimalus hindu tõsta³.

Sellal kui kiire palgakasv tekitab aeglasemat inflatsiooni kui varem, on suurenenud odavate impordihindade mõju tarbijahindadele. Veel eelmisel kümnendil oli impordihindade panus Eesti alusinflatsiooni statistiliselt väheoluline, kuid tänaseks on see muutunud, sest kaubavahetuse mahud järjest suurenevad ja konkurents siseturul tugevneb. Mõned euroala riigid alles kohanduvad hiljutise majanduskriisi järelmõjudega ja kulude vähendamise surve kestab. Eesti tarbijate jaoks on peale imporditavate kaupade soodsamaks muutunud ka imporditavad teenused, nt puhkusereisid. Impordihindade suuremat mõju tarbijahindadele on täheldatud lisaks nii USAs kui ka euroala riikides. Avatud majanduse tingimustes on hinnakasv üha üleilmsem nähtus ning riikide inflatsioonitempod on seetõttu ühtlustumas.

¹ Alusinflatsioon sisaldab teenuseid ja tarbekaupu. Tarbijate ostukorvist on välja jäetud energia ja toiduainete hinnad, mis sõltuvad peamiselt maailmaturu hinnamuutustest. Kuigi ka poes müüdavad tarbekaubad võivad olla välismaist päritolu, moodustab suure osa nende kaupade hinnast jae- ja hulgimüüjate juurdehindlus.

² Alusinflatsiooni on muu hulgas aeglustanud mitu ühekordset ja statistilist tegurit, näiteks tasuta teenuste rakendamine. Lisaks on kasutatud autode ja sideteenuste hinnalangus Eestis olnud üks Euroopa Liidu kiiremaid.

³ Blogikanne „Madal investeerimismäär piirab Eesti majanduse kasvuvõimet“.

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.