Madal investeerimismäär piirab Eesti majanduse kasvuvõimet (0)

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist
  • Eesti majanduskasvu aeglustumist ei saa selgitada pelgalt nõrga välisnõudlusega, sest ka potentsiaalne majanduskasv on aeglustunud
  • Investeeringute osakaal SKPs on viimaste aastate jooksul vähenenud ja oli kolmandas kvartalis aegade väikseim
  • Majanduskasv kipub aeglustuma riikides, kus palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu

Potentsiaalne majanduskasv iseloomustab majanduse pikaajalist kasvuvõimet, mis sõltub tootmisvõimsuse, tööjõu pakkumise ja tehnoloogia arengust. Ehkki tegemist peaks olema ajas aeglaselt muutuva nähtusega, on Eesti Pank viimaste aastate jooksul potentsiaalse majanduskasvu hinnangut süstemaatiliselt langetanud. Kui 2014. aasta detsembris ootasime 2016. aastaks pea 3% potentsiaalset majanduskasvu, siis 2016. aasta detsembriks on sellest alles jäänud vaid 2,2%.

Miks on Eesti majanduse kasvuvõime vähenenud?

Joonis 1 illustreerib potentsiaalse majanduskasvu hinnanguid 2016.–2019. aasta kohta varasemate prognooside alusel. Rombid näitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangut konkreetsele aastale detsembrist 2014 detsembrini 2016. Tulbad selgitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangu muutuse tagamaid võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud prognoosiga.

Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused prognooside lõikes

Kapitali prognoositust aeglasem kasv on peamine põhjus, miks oleme potentsiaalse majanduskasvu hinnangut allapoole korrigeerinud. Selle taga on nii andmete muutus, kapitali aegrea täiustamine kui ka ootustele alla jäänud investeeringud. Investeeringute madalseisu põhjus on nõudluse suurenemisega seotud ebakindlus ning ettevõtete kasumlikkuse vähenemine. Vähenenud kasumlikkuse tõttu ettevõtted investeerivad samuti vähem ja see pidurdab tootmisvõimsuse kasvu.

Kasumlikkuse vähenemist on Eestis seostatud palgasurvega, mis toob kaasa tööjõukulude suurema osakaalu SKPs ja nagu teiste riikide kogemus on näidanud, viib aeglasema majanduskasvuni1. Teisisõnu võib senine mulje sissetulekute hoogsast kasvust jääda ajutiseks, kui palkade tootlikkusest kiirema kasvu tõttu väheneb ettevõtjate huvi uute investeeringute järele ning tuleviku majanduskasv aeglustub – majanduskasvu toetavat uut tootmispotentsiaali luuakse varasemast vähem. Eesti ettevõtete investeeringute osakaal SKPs pole varem olnud nii madal kui 2016. aasta kolmandas kvartalis (vt joonis 2).

Investeeringute osakaal SKPs

Kapitali varasemast väiksemat panust majanduskasvu tasakaalustab mõnevõrra tööjõu suurem panus ehk üha suurema hulga inimeste osalemine tööturul. Siin mängib aga rolli see, et tööjõupakkumises on suurenenud eeskätt keskmisest väiksema tootlikkusega tööjõu osakaal, mis tähendab, et ka kogutootlikkus kasvab aegsamalt.

Oleme prognoosinud, et järgmistel aastatel potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Eesti majanduskasvu on tagasi hoidnud probleemid mõnes majandussektoris, nagu transpordi- ja põlevkivisektoris, aga ka mujal. Ajapikku nende probleemide mõju taandub ja majanduskasv, sealhulgas potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Sissetulekutaseme  ühtlustumine Lääne-Euroopa omaga jätkub, kuigi varem arvatust aeglasemalt. Pikemas ettevaates aga Eesti potentsiaalne majanduskasv aeglustub ning selle tempo läheneb Lääne-Euroopa riikide pikaajalisele majanduskasvu omale – see on majanduse loomulik areng.


1 Palgasurve rahvusvahelisest kogemusest seoses tööjõukulu osakaalu suurenemisega majanduses oleme Eesti Panga blogis kirjutanud ka varem

Jaga