Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu saabusid majanduse võtmeküsimusi arutama delegatsioonid IMFi 189 liikmesriigist üle maailma. IMFi peamine sõnum riikidele oli, et katust parandada tuleb siis, kui päike paistab, ehk et praegust soodsat aega tuleks kasutada eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformide tegemiseks. IMFi sõnumite konservatiivsemaks muutumist võib lugeda üheks märgiks sellest, et nüüdseks ligi kümme aastat kestnud kriisijärgne ajastu on lõppemas, sest seni on fond soosinud pigem majandust elavdavate meetmete rakendamist.

Võimaluste aken on praegu avatud…

Leebe raha- ja eelarvepoliitika rakendamise vajadus on vaikselt hakanud raugema, sest maailmamajanduse kasv on kiirenenud. 2017. aastal kasvas maailmamajandus 3,8%, mis sarnaselt Eesti majanduskasvuga on kiireim kasvunäitaja alates 2011. aastast. Kuigi peamiselt on maailmamajandusele hoogu juurde andnud arenenud riikide majandused, oli kasv riikide lõikes laiapõhjaline – kümnest riigist kasvas majandus eelmisel aastal tervelt üheksas. Maailmamajanduse kasv kiireneb tänu investeeringutele ja kaubandusele sel aastal mõnevõrra veelgi, kuid kriisieelne kasvutempo jääb tõenäoliselt saavutamata. Pigem hakkab riikide majanduskasv järgmistel aastatel tasahilju aeglustuma. Selle üheks põhjuseks on arenenud riike kimbutavad struktuursed probleemid, nagu elanikkonna vananemine ja tootlikkuse väike kasv. Samuti hakkab alates 2020. aastast raugema USA maksukärbete ja investeeringute majandust elavdav mõju. Seetõttu rõhutab IMF, et praegu on tark avaliku sektori kulutusi vähendada, koguda puhvreid ja teha majanduse tootlikkust tõstvaid reforme.

... kuid maailmamajanduse kasvu ohustavad mitmed riskid

IMF rõhutab, et tõenäoliselt ei püsi taevas maailmamajanduse kohal igavesti pilvitu. Esiteks on arenenud riigid viimase kümne aasta vältel saanud tuge madalatest intressimääradest, mille järk-järguline tõstmine võib ohtu seada nii haavatavad ettevõtted kui ka riigid. Teiseks ei ole eelmise globaalse finantskriisi algpõhjused kuhugi kadunud – näiteks hoiatab IMF, et maailma era- ja avaliku sektori võlatase tervikuna on jõudnud uue tipuni, moodustades 225% globaalsest SKPst. Seda on 12 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel kõrghetkel ehk 2009. aastal. Viimaste aastate maailma võlakoorma kasvu taga on peamiselt Hiina. Kolmandaks on liberaalse majanduskeskkonna eest seisev IMF mures protektsionismi ilmingute üle, mis ei piira ainult kaubandust, vaid mõjutavad laiemalt kindlustunnet, kapitali ja inimeste liikumist ning investeeringuid. Eesti nagu ka teised väikesed ja avatud majandused peavad neid riske oma majanduspoliitika rakendamisel eriti arvestama. Vastutustundlik eelarvepoliitika ja majandusreformid võimaldavad IMFi hinnangul riikidel ennast nende riskide eest tõhusamalt kaitsta ja järgmise majanduslanguse mõjusid pehmendada. Ka hiljuti Eestis iga-aastasel missioonil soovitas IMF olla konservatiivne ning lükata vähem prioriteetsed kapitalikulutused edasi, et leevendada survet juba niigi pinevil ehitussektorile.[1]

Finantstehnoloogia areng toob kaasa nii võimalusi kui ka riske

Lisaks traditsioonilistele majandusteemadele arutleti IMFi kevadkoosolekul tehnoloogia arengu mõju üle. Tehnoloogilised edusammud tehisintellektist plokiahela tehnoloogia kasutuselevõtuni mõjutavad oluliselt finantssektori arengut. Need võimaldavad muuta mitme tegevusharu, näiteks makse-, investeeringu-, varahalduse- ja kindlustusettevõtted efektiivsemaks olenemata sellest, kas need tegutsevad Euroopas või Aafrikas. Kuid kõik, mis mõjutab finantssektoris tegutsevaid ettevõtteid, võib otseselt või kaudselt mõjutada ka finantssüsteemi toimimist ehk majanduse vereringet. Seepärast juhib IMF tähelepanu vajadusele hoida tehnoloogia arengul silm peal, et juba varakult märgata võimalike riskide tekkimist. Eriti oluline on see valdkondades, mida olemasolevad regulatsioonid ei kata, nagu näiteks krüptovarade puhul. Kuigi krüptovarad IMFi hinnangul hetkel veel globaalset finantsstabiilsust ei ohusta, ei pruugi see nende mahu suurenemisel ning kaitsvate regulatsioonide puudumisel nii jääda. Samuti rõhutab IMF, et krüptovarade levik suurendab rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske, mistõttu tuleb sellealast koostööd riikide ja institutsioonide vahel kogu maailmas tõhustada.

IMF julgustas valitsusi kasutama digitaalseid võimalusi

IMF juhtis liikmesriikide tähelepanu digitaliseerimisest tulenevatele hüvedele. Näiteks digitaalsete andmete kogumine ja kasutamine võib muuta valitsussektori kulutusi tõhusamaks ja suurendada maksutulude laekumist. Samuti võib digitaalsete vahendite abil võidelda piiriüleste maksupettustega. IMFi arvutuste kohaselt saab seeläbi suurendada riikide maksulaekumisi aastas 1–2% SKPst. Kevadkoosoleku raames ilmunud fiskaalpoliitika raportis (IMF Fiscal Monitor: Capitalizing on Good Times[2]) toodi ühe digitaliseerimise eeskujuna välja Eesti X-teed, maksude kogumist, ID-kaarti, e-kooli jms. Eesti digilugu oli ka kevadkoosolekut külastanud president Kersti Kaljulaidi ja IMFi peadirektori Christine Lagarde’i kohtumise põhiteema, kuna IMFi peadirektor tundis sügavat huvi Eesti arengu ja kogemuste vastu selles valdkonnas, kus Eesti on teistele eeskujuks.

Kokkuvõttes jäi IMFi kevadkoosolekult kõlama sõnum, et liikmesriikidel tuleb soodsaid aegu kasutada tarkade ja vastutustundlike majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks, sest kunagi ei või teada, kaua majandustaevas veel päike paistab. Samuti tuleb kasutada tehnoloogia arenguga kaasnevaid võimalusi, mis aitavad nii era- kui ka avaliku sektori toimimist tõhusamaks muuta ja seeläbi suurendada kogu ühiskonna heaolu. Seejuures tuleb siiski silmad lahti hoida ka erinevate riskide suhtes, et tarbijate ja turuosaliste õigused oleksid kaitstud ning tagatud oleks finantssüsteemi toimimine.

Eestit esindas kohtumistel rahandusministeeriumi ja Eesti Panga delegatsioon. Lisaks külastas kevadkoosolekut Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes kohtus IMFi peadirektori Christine Lagarde’iga ja osales Maailmapangas tervishoiuteemalisel paneelarutelul.

Eesti on IMFi liikmesriik alates 1992. aastast. Eestit esindab suhetes IMFiga Eesti Pank, kes teeb selleks koostööd valitsusasutustega. IMFi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani.

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.