Rahvusvahelise Valuutafondi 2018. aasta artikkel IV missioon. Delegatsiooni Eesti-visiiti kokku võttev avaldus

Kokkuvõttev avaldus kajastab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajate esialgseid tähelepanekuid üldjuhul liikmesriiki tehtud ametliku visiidi (ehk missiooni) lõpus. Visiidid toimuvad IMFi põhikirja IV artikli alusel (tavaliselt kord aastas) korraldatavate regulaarsete konsultatsioonide raames, mis on seotud IMFi vahendite kasutamise taotluse (IMFilt laenamise), IMFi järelevalve all olevaid programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega.

Ametiasutused on andnud nõusoleku kokkuvõtte avaldamiseks. Avaldus väljendab IMFi esindajate seisukohti, mis ei kajasta tingimata IMFi direktorite nõukogu vaateid. Missiooni esialgsete järelduste põhjal koostavad esindajad raporti, mis juhtkonna heakskiidu saamisel esitatakse IMFi direktorite nõukogule aruteluks ja otsuse tegemiseks.  


Majandustulemused on olnud head tänu tugevatele institutsioonidele ja sihikindlatele turukesksetele reformidele. Majandus on viimasel ajal kasvanud üllatavalt kiiresti, kuid kasvuvõimekust piirab aeglane tootlikkuse kasv ja pinged tööturul. Soovitatav oleks üldiselt neutraalne eelarvepoliitiline hoiak, mis soosiks tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Jätkata tuleks käimasolevate struktuurireformidega, mis edendavad innovatsiooni ning suurendavad lisandväärtust ja tööjõupakkumist. Finantssektor näib olevat tugev ja laenustandardid sobilikud, kuid makrofinantskeskkonna arengut tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel poliitikat ajakohastada. 

I.Viimase aja areng, väljavaated ja riskid

Majanduse olukord ja väljavaated

1. Majanduskasv on märkimisväärselt kiirenenud. Jõuline ja laialdane kasv peegeldab aastatepikkust usaldusväärset eelarvepoliitikat ja tugevat institutsionaalset raamistikku. Reaalne SKP kasvas 2017. aastal 4,9%, mis ületab potentsiaalset kasvu. Kasv oli laialdane ning seda toetas nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute suurenemine, mis peegeldab osalt ka ELi struktuurifondide suuremat kasutamist, soodsaid välis- ja rahastamistingimusi ja kindlustunde kasvu. Inflatsioon on tõusuteel ja palgakasv kiirenenud.

2. Edaspidi majanduskasv tõenäoliselt järjest aeglustub. Missiooni prognoosi kohaselt jääb majanduskasv 2018. aastal 4% ja 2019. aastal 3,25% lähedale; kasvu veavad nii tugev eratarbimine, mida soodustavad tulumaksukärped ja jõudsalt jätkuv palgakasv, kui ka investeeringud. Inflatsioon küll järjest aeglustub, kuid jääb prognoosi järgi siiski euroala keskmisest tublisti kõrgemaks. Keskpikas vaates aga piiravad kasvuvõimekust demograafilised tegurid ja aeglane tootlikkuse kasv. Isegi kui eeldada, et investeeringute ja tootlikkuse kasv mõningal määral kiireneb ning tööjõus osalemine suureneb, jääb majanduskasv tööealise elanikkonna kahanemise tõttu pikemas vaates umbes 3% piiresse.

3. Majanduse väljavaade sõltub välis- ja sisemajanduse riskidest.

  • Välisriskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalus. Euroala ja peamiste kaubanduspartnerite majanduse hiljutine elavnemine võib osutuda eeldatust pikemaajaliseks ja Eesti majandust lähiajal veelgi toetada. Kasv võib aga osutuda ka oodatust nõrgemaks, kuna Põhjamaade kinnisvaraturgudelt lähtuvad riskid võivad mõjutada Eesti finantssektori likviidsust ja rahastust ning Eesti eksporti laiemalt. Tavapärasest rohkem teeb muret rahvusvaheline majanduspoliitiline ebakindlus, mis peegeldab potentsiaalselt olulisi regulatsiooni- ja poliitikamuudatusi USAs. Samuti võib see, kui tajutakse, et arenenud riikide poliitika võib muutuda protektsionistlikumaks, avaldada ebasoodsat mõju Eesti avatud majandusele, põhjustada varade väärtuse korrektsiooni ning suurendada finantsturgude heitlikkust.
  • Siseriiklikud riskid võivad majanduskasvu aeglustada. Tööhõive kasv võib jääda nõrgemaks kui prognoositud, eriti kui palgakasv ületab tootlikkuse kasvu. See kahjustaks välist konkurentsivõimet, ettevõtete kasumlikkust keskpikas vaates ja laenude tagasimakse võimet. Ehkki ei ole märke üldisest laenubuumist ning laenustandardid püsivad ranged, on kinnisvaralaenude andmine kasvanud ja kinnisvara hinnad keskse tähtsusega Tallinna turul jõudsalt kosumas, isegi kui kinnisvara kättesaadavuse näitajad on jäänud stabiilseks. Nii see kui ka ärikinnisvara pakkumise kiire kasv muudab pangandussektori kinnisvarasektorist tulenevate riskide poolt haavatavamaks.

II.Majandus- ja finantspoliitika

Eelarvepoliitika

4. 2017. aastal oli eelarvepuudujääk ligikaudu 0,2% SKPst. Selle näitaja taga on suur käibemaksu, üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksude laekumine. Teisalt olid kulutused, ennekõike investeeringud, eeldatust veidi suuremad. 2018. aastaks prognoosib missioon eelarve suuremat majandust ergutavat mõju.

5. Majanduse olukorraga oleks kooskõlas üldjoontes muutusteta struktuurne eelarvepositsioon 2018. ja 2019. aastal. Kui majanduskasv on niigi potentsiaalsest kiirem, avaldab 2018. aasta eelarve majanduse tootmisvõimekusele  veelgi suuremat survet. Tootmispotentsiaali suurendavad ja struktuurireforme toetavad investeeringud on vajalikud, kuid vähem prioriteetsed kapitalikulutused võiks edasi lükata, et leevendada survet juba niigi pinevil ehitussektorile. Ehkki avaliku sektori investeeringute haldamise protsessid on üldiselt tõhusad, tuleks projektide hindamisel ja valimisel rakendada veelgi rangemat korda, et esmatähtsaks tunnistataks ainult kõige enam tootlikkust tõstvad investeeringud. Võimaluse korral tuleks analüüsida ka jooksvate kulutuste otstarbekust, et vähendada bürokraatiat ja kiirendada säästmist käimasolevatest programmidest. Hiljuti pilootprojektina katsetatud kulude läbivaatust tuleb laiendada, et selle abil saaks paremini leida võimalusi tõhususe suurendamiseks. 

6. Eesti maksusüsteem on suhteliselt lihtne ja läbipaistev. Missioon avaldab ametiasutustele kiitust kulutõhusa maksusüsteemi ja üldise maksuvabastuste piiramise põhimõtte eest. See põhimõte on Eestit varem hästi teeninud. Maksusüsteemi kohandamisel uute ülesannetega – et väikese sissetulekuga inimeste maksukoorma vähendamisega innustada inimesi tööjõus osalema ja vähendada ebavõrdsust – tuleks neid üldpõhimõtteid alal hoida. Pärast mitut hiljutist maksumuudatust tuleks aga maksupoliitika kõikuvust minimeerida ja hoolikalt kaaluda maksumäärade mõju tuludele. 

7. Keskpikas ja pikemas perspektiivis peab maksusüsteem arenema suunas, mis aitaks sel paremini kohanduda maailmamajanduse muutustega. Kaaluda võiks linnaaladel maamaksu asendamist turuväärtusel põhineva kinnisvaramaksuga. See jätaks ruumi tööjõumaksude edasiseks alandamiseks ja aitaks edaspidi tasakaalustada Euroopa Liidu toetuste võimalikku vähenemist.

Struktuurireformid

8. Tööjõupakkumise suurendamise ja kogu majanduse tootlikkuse tõstmise reformid kulgevad üldjoontes kavakohaselt. Hiljutised ja käimasolevad tööturureformid, eriti töövõimereform ja paindlikum immigratsioonipoliitika, on tööjõupakkumist suurendanud ning kohalike omavalitsuste ja avaliku teenistuse reform edenevad hästi. Pidades aga silmas, et tööjõus osalemise määr on praegu kõigi aegade kõrgeim ja tublisti üle Euroopa keskmise näitaja, jääb edaspidi kasvuruumi väheks. Endiselt on probleemiks ka oskustöötajate nappus ning pakutavate ja nõutavate oskuste ebakõla. Tehtav ja kavandatav töö haridussüsteemi täiustamiseks ja tööturu vajadustega paremasse kooskõlla viimiseks annab lootust, kuid kulub aega, enne kui see vilja hakkab kandma. Ettevõtete innovatsiooni- ja lisandväärtusvõimekust suurendavad tegevuskavad, samuti võtmetehnoloogiatele, eelkõige IKT-le, keskenduvate majandusklastrite loomine, on kiiduväärt ning neid tuleks võimaluse korral laiendada ja hoogustada. Kooskõlastatum, rahvusvahelist koostööd hõlmav tugi erasektori investeeringutele teadus- ja arendustegevusse aitaks samuti edendada innovatsiooni ja tootlikkust, sealhulgas ka mujal kui IKT sektoris.

9. Palgakasv peab lähtuma tootlikkuse kasvust ning tööjõu kvantiteedi ja kvaliteedi parandamiseks tehtav töö peab jätkuma. Meetmed naiste tööjõus osalemise suurendamiseks soolise palgalõhe vähendamise, vanemapuhkuse õiguste reformi ja lastehoiuvõimaluste laiendamise kaudu on kiiduväärt. Ka hiljutine üksikisiku tulumaksu reform, mis vähendab madalamapalgaliste töötajate kõrget tegelikku maksumäära, peaks soodustama nende osalemist tööjõus. Juba käimasolevaid kutse- ja elukestvat õpet edendavaid programme tuleks kavakohaselt laiendada. Ehkki pensioniea tõstmise lähiajal avalduv mõju on väike, suurendab see elanikkonna vähenemist silmas pidades pikemas perspektiivis tööjõudu ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkust.  

Finantssektor

10. Finantsstabiilsuse näitajad on küll tugevad, kuid makrofinantskeskkonna arengut ja rahapesu tõkestamiseks võetud meetmeid tuleb ka edaspidi jälgida. Finantsstabiilsuse näitajad osutavad tugevale pangandussüsteemile, mille kapitaliseerituse, likviidsuse ja tulutase on sobilikud. Laenude-hoiuste suhe on 2017. aastal majapidamiste ja ettevõtete hoiuste suurenemise najal paranenud ja viivislaenude osakaal on väike. Süsteemsete finantsriskide piiramiseks on hiljuti kehtestatud mitmesuguseid makrofinantsjärelevalve meetmeid. Praegu on veel liiga vara nende tulemuslikkust hinnata. Majandustsükli praeguses seisus tuleb aga makrofinantsjärelevalve meetmeid tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral varakult samme astuda. Peale selle tuleb tugevdada piiriülest pangandusjärelevalvet Põhja- ja Baltimaade koostööplatvormi kaudu. Samuti peaksid Eesti ametiasutused jätkuvalt rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamine tõkestamise meetmeid.


Missiooni liikmed tänavad Eesti ametiasutusi ja teisi osalejaid külalislahkuse ning avatud, kvaliteetsete ja sisukate arutelude eest.