Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste[1] ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline. Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas.

Kui on vähem peresid, kellel raha üle jääb, miks siis hoiused kiiresti kasvavad?

Töö kaotanud või oluliselt kärbitud sissetulekutega inimeste säästmisvõime on tõesti vähenenud. Samal ajal on palju peresid, kelle sissetulekud pole vähenenud, aga kes on lähituleviku suhtes valitseva suure ebakindluse tõttu oma tarbimist vähendanud ehk rohkem säästma hakanud. See on kriisiajale omane käitumine. Lisaks on praeguses kriisis keeruline teatud teenuseid (nt reisimine, meelelahutus) tarbida.                            

Kui paljudel peredel on finantssääste?

2020. aasta oktoobris oli ligikaudu 78% peredest finantssääste ehk samas suurusjärgus nagu paaril viimasel aastal. Keskmisest rohkem on sääste peredes, kus on kõrgharidusega inimesi ja kaks tulutoojat. Kuigi sääste on pisut rohkemal kui kolmel neljandikul peredest, on säästud enamasti küllaltki väikesed. Positiivne on, et nii nagu viimastel aastatel, pidas ka 2020. aastal enamus ehk 87% inimestest säästmist põhimõtteliselt oluliseks. See loob eelduse säästude kasvuks ka tulevikus.

Mis viisil Eesti inimesed oma finantssääste hoiavad?

Eestimaalased hoiavad endiselt kõige meelsamini on sääste pangas hoiustena[2]. Jätkuvalt populaarne on hoida tagavaraks ka sularaha. Teised säästmisvõimalused on juba selgelt vähem populaarsed. Börsil kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimine on küll tasapisi kasvanud, kuid ei ole laialt levinud. Väärtpabereid on ligikaudu 7% peredest ja neisse investeerivad rohkem kõrgema sissetulekuga ja kõrgharidusega inimesed ning mehed. Ühisrahastusplatvormide kaudu oma säästude paigutamisest on viimastel aastatel samuti palju juttu olnud, kuid see jääb oma populaarsuselt siiski börsil investeerimisele alla. Nende kaudu investeerivad natuke üle 2% peredest, kelle seas on keskmisest sagedamini noori ja kõrge sissetulekuga inimesi. Kokkuvõttes pole Eesti inimeste säästmisviisid viimastel aastatel palju muutunud.

Mis on säästmise peamised põhjused?

Kõige enam säästavad Eesti inimesed enda sõnul tervise eest hoolitsemiseks (nt hambaravi, sanatoorium, operatsioon). Peaaegu sama oluline on igaks juhuks toimetulekutagavaraks säästmine. Lisaks on populaarne laste hariduseks ja eluaseme parandamiseks raha kogumine.

Kokkuvõttes võib öelda, et koroonakriis on tööpuuduse kasvu tõttu hakanud Eesti inimeste säästmisvõimele negatiivselt mõjuma. Need, kellel sissetulek aga säilinud on, säästavad ettevaatlikkuse tõttu varasemast rohkem.  Samas ei ole kriis seni märkimisväärselt mõjutanud seda, miks säästetakse ja mil viisil oma finantssääste hoitakse.