Teise samba vabatahtlikuks muutmine ja kogutud raha väljavõtmise võimaldamine 2020. aastal vähendasid teise samba pensionisääste tunduvalt. 2021. aasta septembris võttis raha välja ja lõpetas edasised maksed iga viies teise samba omanik, 2024. aasta lõpuks oli teisest sambast lahkunud iga kolmas teise sambaga liitunu. Kolm aastat pärast muudatusi saime andmetele tuginedes hinnata, kuidas mõjutas teisest sambast raha väljavõtmine noorte täiskasvanute finantskäitumist. Analüüsist selgus, et rahast, mis 18–35aastased välja võtsid, läks keskmiselt 55% tarbimisse, 40% kasutati laenude tagasimaksmiseks ja ainult väike osa investeeriti.

See, et pensionisüsteemist võib enda kogutud raha enne tähtaega välja võtta, ei ole iseenesest midagi uut. USAs tohib tööandja pensioniplaani kogutud raha välja võtta majandusraskuste korral kas laenuna, mille puhul tuleb raha hiljem osamaksete suurendamise kaudu süsteemi tagasi maksta, või varase väljamaksena, mille puhul jääb 10% summast riigile nn trahvirahaks. Kuni 2020. aastani kehtis USAs ka piirang: varase väljamakse tegijad ei saanud järgmised kuus kuud uuesti süsteemiga liituda. Sellest piirangust aga loobuti, et inimesed saaksid kiiremini uuesti pensioniks koguma hakata. Kõige rohkem ongi uuritud varajaseid väljamakseid USAs, kus igal aastal võetakse süsteemist välja 1–3% pensionivaradest (Munnell & Webb 2015; Bryant jt 2010). Kui võrrelda pensioniplaani lisanduvaid ja väljavõetavaid summasid USAs, siis iga lisanduva dollari kohta võetakse erakorralise maksena välja 30–40 senti (Argento jt 2015). Pensionisüsteemi põhjalikult uurinud majandusteadlased leiavad, et vabatahtlikult kogutava pensioniosa likviidsus julgustab inimesi pensionisüsteemis osalema (Beshears jt 2020).

Ühekordseid erakorralisi väljamakseid on lubanud teisedki riigid, eelkõige koroonapandeemia raames. Näiteks Austraalia, Tšiili, Malaisia ja Peruu võimaldasid kogutud pensionisääste välja võtta, et inimestel oleks raskes majandusolukorras rohkem rahalisi puhvreid. Seda võimalust kasutasid majapidamised aktiivselt. Austraalias võttis pensioniraha välja 15% pensionikogujatest (Batesman jt 2023) ja Tšiilis võeti välja umbes neljandik pensionivaradest (Fuentes jt 2023). Uuringud näitavad, et väljamaksed aitasidki raskes finantsseisus leibkondi, kuid samas rõhutavad uurimistööde autorid, et suur osa raha väljavõtjatest ei osanud selle sammu pikaajalisi tagajärgi endale täielikult teadvustada (Bateman jt 2023, Lee & Hanna, 2020).

Eestis lahkus 2021. aasta septembris teisest sambast viiendik pensionikogujatest ja välja võeti kokku 24% pensionivaradest, mis on eelmainitud riikide omadega võrreldavad suurusjärgud. Oma uurimistöös saime täpsemalt analüüsida kolmes esimeses laines pensioniraha välja võtnud inimeste profiili ning väljavõetud summade mõju tarbimisele ja finantskäitumisele 18–35aastaste noorte seas. Neile oli kuni 2021. aastani teise sambasse kogumine kohustuslik. Teisest sambast väljunu ei saa järgmised kümme aastat sellega uuesti liituda ning arvestades liitintressi efekti, mõjutab see piirang kõige rohkem nooremate vanusegruppide pikaajalist pensionivara kogumist.

Analüüsi tulemused kinnitavad seda, mida varasemad uurimistööd on väljavõtjate profiili kohta juba näidanud: mida väiksemad on inimese sissetulek ja säästud, seda suurema tõenäosusega võtab ta teisest sambast raha välja. Samuti võtsid teisest sambast raha välja rohkem need, kellel olid laenud, eriti kui neil oli raskusi laenude tagasimaksmisega. Oluline on ka välja tuua, et vähem võtsid teisest sambast raha välja need, kellel olid investeerimiskogemus ja kolmanda samba pensionivarad. Järelikult on investeerimiskogemusega inimesed pigem jätkanud ka teise sambasse kogumist. See näitab, et teises sambas kogumine ja alternatiivsed kogumisviisid täiendavad, mitte ei asenda üksteist.

Uurisime sedagi, milline on teisest pensionisambast väljavõtmise vahetu, aga ka pikemaajaline mõju tarbimis- ja finantskäitumisele. Lühiajaline tarbimine kasvas noorte seas erakordselt palju, ühe kuuga keskmiselt 124%, samas kui ilma pensionirahata oleks tarbimine kuu jooksul suurenenud 3,7%. Samal ajal vähenesid laenujäägid 33 protsendipunkti rohkem – ilma pensionirahata oleks vähenemine olnud 1,5%. Kui vaadata, kuidas väljavõetud pensioniraha jagunes, siis iga inimese rahakasutus oli erinev, kuid saame arvutada osakaalud keskmiste summade põhjal – kolme kuu jooksul läks tarbimisse üle poole ehk 55% ja laenude tagasimaksmiseks 40% väljavõetud pensionirahast. Esimesel kuul pärast raha väljavõtmist kasvas investeerimine tänu pensionirahale jõudsalt, kuid kuna noorte investeeritud keskmised summad on pigem väikesed, siis on investeeringute osakaal pensionirahas siiski ainult mõni protsent.

See erakordselt suur lühiajaline mõju kadus järgmiste kuude jooksul. Pool aastat pärast pensioniraha väljavõtmist ei olnud pangasäästud ega laenujääk enam pensionirahast mõjutatud. Pensionirahade toel kasvanud tarbimise vaibumist oli näha juba kolmandal kuul ning pool aastat hiljem oli tarbimine mõne kuu jooksul isegi mõnevõrra väiksem, kui see oleks olnud ilma pensioniraha väljavõtmiseta. Tarbimise hilisem vähenemine võis olla tingitud sellestki, et osa planeeritud kulutustest tehti tänu teise samba väljamaksetele varem ära.

On ootuspärane, et pärast pensioniraha kulutamist ei saanud tarbimispidu pikemalt jätkuda. Mõnevõrra üllatavam on, et me ei tuvasta regulaarsete investeeringute suurenemist, mis asendaksid teise samba sissemakseid. Ka noorte pangakontodele ei ole pensioniraha püsima jäänud, nii et teise samba puudumine võib tähendada, et neil on pensionieas vähem sääste.

Kuna noortel on rohkem laenukohustusi, võiks arvata, et nende jaoks ongi optimaalne alustada pensioniks säästmist hilisemas eas, kui eluasemelaenud on makstud ja kulutused lastele väiksemad. Blake jt (2014) näitavad teoreetilise mudeli abil, et kui arvestada inimeste sissetulekute ja möödapääsmatute kulude muutust üle eluea, võibki olla parim lahendus hakata pensioniks säästma alles 40aastaselt. Kuid nende mudeli järgi peaks inimesed siis hakkama säästma 30–35% sissetulekust, et pensionieaks koguneks vajalik summa. Nii kõrget säästumäära ei suuda enamik inimesi paraku saavutada ja madalama säästumääraga peaks pensioniks säästmist alustama siiski varem.

Eestis on pensioni asendusmäär ehk pensioni suurus võrreldes pensionieelse palgaga madalam kui enamikus teistes OECD riikides ja isiklik vastutus pensioniks säästmisel on seetõttu Eestis eriti suur. Teise samba vabatahtlikuks muutmise tagajärjel on oodata suuremat pensioniealiste sissetulekute ebavõrdsust ja nende kehvemat finantsolukorda, kelle jaoks teisest sambast väljumine tähendas pensioniks kogumisest loobumist.

Viited:

• Argento, R., Bryant, V. L., & Sabelhaus, J. (2015). Early withdrawals from retirement accounts during the great recession. Contemporary Economic Policy, 33(1), 1-16.
• Bateman, H., Dobrescu, L. I., Liu, J., Newell, B. R., & Thorp, S. (2023). Determinants of early-access to retirement savings: Lessons from the COVID-19 pandemic. The Journal of the Economics of Ageing, 24, 100441.
• Beshears, J., Choi, J. J., Clayton, C., Harris, C., Laibson, D., & Madrian, B. C. (2020). Optimal illiquidity. National Bureau of Economic Research, Working paper No. w27459.
• Blake, D., Wright, D., & Zhang, Y. (2014). Age-dependent investing: Optimal funding and investment strategies in defined contribution pension plans when members are rational life cycle financial planners. Journal of economic Dynamics and Control, 38, 105-124.
• Bryant, V. L., Holden, S., & Sabelhaus, J. (2010). Qualified retirement plans: Analysis of distribution and rollover activity. In Proceedings. Annual Conference on Taxation and Minutes of the Annual Meeting of the National Tax Association, 103, 81-90.
• Fuentes, O. M., Mitchell, O. S., & Villatoro, F. (2023). Early pension withdrawals in Chile during the pandemic. Journal of Pension Economics & Finance, 1-26.
• Munnell, A., & Webb, A. (2015). The Impact of Leakages from 401 (k) s and IRAs. Center for Retirement Research at Boston College, No. 15-2.
• Lee, S. T., & Hanna, S. D. (2020). Financial knowledge overconfidence and early withdrawals from retirement accounts. Financial Planning Review, 3(2), e1091.