Lenno Uusküla: rahapoliitika jäljed meie rahakotis (0)

Lenno Uusküla

Eesti Panga ökonomist

Meie rahakoti paksus sõltub juhusest, saatusest ja loomulikult meist endist. Aga samuti mõjutab meie rahakoti paksust rahapoliitika.

Rahapoliitika mõju tunneme otseselt siis, kui maksame kodulaenu intresse. Kuid lisaks sõltub rahapoliitikast see, kui palju hinnad poes tõusevad ja kui suured on meie igakuised sissetulekud. Rahapoliitika mõjutab nii perekondi kui ka ettevõtteid ja selle mõju suurus sõltub paljudest asjaoludest. Eesti krooni vahetuskurss oli pikalt seotud euroga ja 2011. aastast on Eesti kuulunud euroalasse. Seetõttu on meid palju mõjutanud just euroala rahapoliitika.

Mis on rahapoliitika eesmärk?

Euroala rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus ehk täpsemalt öeldes hoida hinnatõus euroalal keskmise aja jooksul kahe protsendi lähedal, kuid alla selle.[1] Keskmiselt kaheprotsendine hinnakasv tähendab seda, et ostukorv, mis sel aastal maksab 100 eurot, maksab järgmisel aastal peaaegu 102 eurot.

Suurema oodatava hinnakasvu korral ostetakse juba nüüd rohkem kaupu ja teenuseid, sest sama toode on järgmisel aastal kallim. Kui aga eeldatakse, et hinnad mitte ei kasva, vaid hoopis kahanevad järgmise aasta jooksul, siis kiputakse oste edasi lükkama, sest sama raha eest saab tulevikus rohkem osta. Võimalikult hea arusaam hindade arengust järgmiste aastate jooksul aitab teha targemaid tarbimis- ja investeerimisotsuseid juba praegu.

Rahapoliitika intress ja selle mõju

Rahapoliitika peamine vahend on selle intressimäära muutmine, millega keskpank annab laenu kommertspankadele, kes omakorda annavad laenu majapidamistele ja ettevõtetele. See laenutegevus mõjutab hindu ja seda, kui palju kaupa toodetakse ja ostetakse. Samuti mõjutab rahapoliitika kinnisvara ja aktsiate hindu ning tulevase arengu ootusi. Poliitika mõju ei avaldu kohe. Hinnanguliselt võtab kaks kuni viis aastat aega, kuni kogu intressiotsuse mõju majandusse kandub.

Rahapoliitilise intressi otsustamise ajal ja ka hiljem mõjutavad majandust veel paljud sündmused. Seepärast ei saa võrrelda enne rahapoliitika muutust tehtud majandusprognoose tegeliku arenguga peale rahapoliitika otsust ning öelda, et erinevus tuleneb rahapoliitikast. Küll aga saab mudelitega hinnata, mis oleks toimunud juhul, kui rahapoliitika intressi poleks muudetud. Hinnatud mõju suurus võib seetõttu suuresti sõltuda sellest, millist perioodi uuritakse ja millist mudelit analüüsis kasutatakse, et teisi tegureid rahapoliitika mõjust eraldada.

Intressimäära alandamine kiirendab hinnatõusu

Kui inflatsioonimäär on soovitud hinnatõusust madalam, näiteks oodatakse aastas 1,75% hinnatõusu, võib keskpank intressimäära alandada, et hinnatõusu kasvatada. See aitab jõuda lähemale inflatsioonieesmärgile. Eesti Panga töötajate tehtud uuringu kohaselt toob intressimäära 0,25 protsendipunkti suurune langus kaasa selle, et esimese aasta jooksul peale otsust kiireneb hinnakasv euroalal umbes 0,25 protsendipunkti[2]. Hinnad ei kasvaks euroalal aasta jooksul umbes 1,75% ja ostukorv ei maksaks 100 euro asemel 101,75, vaid hinnakasvuks saaks 2% ehk sama kogus kaupa hakkaks maksma 102 eurot.

Eestis toob intressimäära sama suur alanemine kaasa aga hinnatõusu umbes 0,5 protsendipunkti suuruse kasvu, mis on euroala mõjust kaks korda suurem. Kui alustame samuti 1,75% suurusest inflatsioonimäärast, tõuseks hinnatase 2,25% võrra ehk aasta alguses 100 eurot maksnud ostukorv maksaks aasta pärast 102,25 eurot.

Loomulikult võib mõju olla veidi väiksem või suurem, kuid lisanduv hinnatõus peaks Eestis jääma 0,25 ja 0,75 protsendipunkti suurusesse vahemikku. Võrreldes euroalaga on mõju Eesti inflatsioonile pigem suurem, kuid hinnangu usaldusvahemikku[3] arvestades ei pruugi tegelik mõju erineda. Samuti on viimase paarikümne aasta jooksul Eesti hinnad kasvanud kiiremini ja inflatsiooni hüplikkus on olnud aastast aastasse suurem kui euroalal. Seetõttu ei ole rahapoliitika roll inflatsiooni arengu selgitamises olnud Eestis suurem kui euroalal.

Langev intressimäär kasvatab sissetulekuid ja tootmist

Sama suur intressimäära langus toob teiseks aastaks pärast rahapoliitika intressi muutust euroalal kaasa reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) taseme 0,4% kasvu. Reaalse SKPga mõõdetakse toodetud ja tarbitud koguste muutuseid, st summade muutused väljendavad koguste muutust. Nii lisandub teiseks aastaks pärast rahapoliitika intressimäära langetamist iga 100 euro kohta 0,4 eurot. Euroalal teeb see inimese kohta keskmiselt umbes 135 eurot lisasissetulekut aastas[4]. Mõju on kõige suurem teiseks aastaks, pärast seda hakkab konkreetse rahapoliitilise otsuse mõju vähenema.

Eestis on rahapoliitika mõju sissetulekutele ja tootmisele veidi suurem kui euroalal. Siin toob sama suur intressimäära langus kaasa reaalse SKP taseme 0,8% kasvu kahe aasta jooksul. See tähendab, et Eestis lisandub iga 100 euro eest ostetud kaupade ja teenuste hinnale 80 eurosenti. SKP elaniku kohta oli 2018. aastal 19 450 eurot, sellest 0,8% on umbes 155 eurot. Nii palju kasvab toodang ja sissetulek intressimäära langetamise tulemusel ning sama palju kaotame, kui intressimäära tõstetakse. Usaldusvahemikke arvestades jääb mõju umbes 80 ja 230 euro vahele. Mõju sissetulekule on esimesel aastal peale rahapoliitika muutust umbes pool 155 eurost ehk 75 eurot. Nagu euroalalgi hakkab konkreetse rahapoliitilise otsuse mõju majandusele vähenema peale teist aastat.

Rahapoliitika mängib meie sissetulekutes ja tarbimises märkimisväärset rolli isegi siis, kui me seda iga päev tähele ei pane. Lisaks mõjutab rahapoliitika iga euroala riiki veidi omamoodi. Kuid lisaks rahapoliitikale mõjutavad hindu, sissetulekuid ja tarbimist palju muud asjaolud, nagu maksumuudatused, valitsussektori kulutused või kohalik panganduse olukord. Seetõttu võivad hinnad ja SKP kasvada ühtset rahapoliitikat ajades eri riikides erineva kiirusega.


[1] Loe rohkem Eesti Panga kodulehelt: https://www.eestipank.ee/rahapoliitika-eesmark.

[2] Üksikasjalikumat teavet leiab Eesti Panga väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 3/2018.

[3] Usaldusvahemik näitab hinnangutega kaasnevat statistilist määramatust. Euroala kohta antud hinnangutel on samuti usaldusvahemikud, kuid lihtsuse huvides neid siin ei esitleta.

[4] 2018. aastal oli euroala SKP 11 575 miljardit eurot ja rahvaarv 341 miljonit. SKP oli aastas inimese kohta 33 944 eurot, millest 0,4% ongi umbes 135 eurot.

Jaga

Lisa kommentaar