Majapidamised on õppinud rohkem säästma (2)

Katri Urke

Eesti Panga ökonomist

Viimastel aastatel on eestlased säästnud varasemast suurema osa oma tuludest ja majapidamiste säästmismäär ehk tarbimiskulutustest üle jääva tulu suhe kasutatavasse tulusse on jõudnud järele Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale (vt joonis). Eesti elanike praegune kõrge säästmismäär on igati ootuspärane. Kui analüüsime Euroopa Liidu riikide majapidamiste säästmiskäitumist süsteemselt, siis selgub, et viimasel paaril aastal on Eesti majapidamiste säästmismäär reageerinud säästmist mõjutavatele makromajanduslikele teguritele nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides keskmiselt[1].

Kuidas siis mõjutab Eesti majandust see, et meie majapidamised säästavad varasemast rohkem? Majapidamiste säästmiskäitumine on oluline nii lühi- kui ka pikaajalise majandusarengu jaoks. Ühelt poolt on varasemast suurem säästmine kammitsenud eratarbimise kasvu. Teisalt laenatakse majapidamiste säästud välja ettevõtetele, kes rahastavad nendega investeeringuid. Ettevõtete investeeringutest ja põhivara hulgast omakorda sõltub tulevane majanduskasv. Majapidamiste praegune kõrge säästmismäär peaks seega ettevõtete investeeringuid soodustama.

Ent varem on Eesti majapidamiste säästmiskäitumise poolest teistest Euroopa Liidu riikidest märkimisväärselt erinenud. Kiire majanduskasvu ajal ehk 2002.–2007. aastal oli majapidamiste säästmismäär Eestis märksa madalam kui teistes samasuguste makromajanduslike näitajatega riikides. Üleilmsele finantskriisile järgnevatel aastatel püsis majapidamiste säästmismäär vastupidi kõrgem, kui majandusnäitajate põhjal oleks võinud eeldada. Majapidamised võisid majandusraskuste ajal mõista, et majanduslikult headel aegadel olid nad liialt vähe sääste kogunud, mistõttu säästsid nad 2010.–2014. aastal rohkem kui teiste sarnaste riikide elanikud.

Konjunktuuriinstituudi küsitluste põhjal suurenes sääste omavate perede osakaal ka 2017. aastal. Loodetavasti jääb praegune mõistlik säästmiskäitumine püsima ning majapidamised ei rutta kogutud sääste majanduslikult heal ja kindlal ajal ära kulutama. See aitaks järgmiste majandusraskuste saabudes majapidamistel kergemini toime tulla.

 

[1]Vt lisaks RPM 2018/1 taustinfo 4 „Majapidamiste säästmismäär“.

Jaga

Kommentaarid

14. august 2018 Autor Triinu (Anonüümne)

Seda on väga huvitav lugeda ning tabeleid vaadata, siis näeb hästi, et inimesed on õppinud rohkem säästma. Minu arvates on selles ka oma märk sellest, et inimestel on tänapäeval rohkem infot saadaval interneti abil ning haritakse ennast rohkem lehtedel nagu https://www.askfinancer.com/ee/ . Sellised lehed on hakkanud teadvustama inimestele, kuidas inimesed saavad paremini säästa, saada paremaid intresse, paremaid elektrihindu ja kõik muud asjad, mis kasvatavad aastast aastasse inimeste sääste.

14. august 2018 Autor Triinu (Anonüümne)

Seda on väga huvitav lugeda ning tabeleid vaadata, siis näeb hästi, et inimesed on õppinud rohkem säästma. Minu arvates on selles ka oma märk sellest, et inimestel on tänapäeval rohkem infot saadaval interneti abil ning haritakse ennast rohkem lehtedel nagu https://www.askfinancer.com/ee/ . Sellised lehed on hakkanud teadvustama inimestele, kuidas inimesed saavad paremini säästa, saada paremaid intresse, paremaid elektrihindu ja kõik muud asjad, mis kasvatavad aastast aastasse inimeste sääste.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus