11.10.2024
Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2021. aasta aruande esitlemisel
Madis Müller
Eesti Panga president
Postitatud:
31.05.2022
Austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed!
Kord aastas on Eesti Pangal kohustus ja võimalus Riigikogu ees oma tegevusest aru anda. Täna tahangi anda teile ülevaate Eesti Panga läinud aasta olulisematest tegevustest. Räägin ka euroala ja Eesti majanduse tervisest ja pean kohe tõdema, et eelmisest aastast kokkuvõtete tegemise ajast on olukord jõudnud vahepeal märgatavalt muutuda.
Eriti kehtib see hinnatõusu ja selle väljavaate osas.
Läinud aastal oli keskpankade eeldus, et koroonaviiruse pandeemiast jõudsa toibumisega kaasnenud kiirenenud inflatsioon peagi taltub, kui ettevõtted kohanevad, tarneahelad saavad jälle tööle ja elu naaseb tavarütmi. Venemaa vallandatud sõda Ukrainas on aga need ootused kummutanud ― energiakandjate ja teiste toormete hinnatõus on veelgi hoogu juurde saanud ning sõja ja sanktsioonide tõttu viibib ka tarneahelate taastumine.
Nii räägingi kõigepealt rahapoliitikast, mis on keskpanga peamine tööriist hinnatõusu ohjeldamiseks. Stabiilne madal hinnatõus on keskpanga peamine eesmärk, sest see aitab kaasa meie majandusliku heaolu pikaajalisele kasvule.
Kuna Eesti on euroala riik, on Eesti Panga üks olulisemaid rolle ühise rahapoliitika kujundamine koos teiste euroala keskpankadega. Läinud aastal kirjeldasin teile siinsamas, kuidas Euroopa Keskpank pandeemiakriisi puhkedes kiiresti ja väga jõuliselt reageeris, et ärevusse sattunud turud maha rahustada ja tagada jätkuvalt mõistlikud laenutingimused ettevõtetele ja majapidamistele ning ka valitsustele. Käivitasime selleks erakorralise võlakirjade tugiostude programmi ja pakkusime kommertspankadele väga soodsa intressimääraga laene, et pangad selle raha majandusse edasi laenaks. Ka Eesti valitsus sai madalatest intressimääradest kasu, kui võlakirjaturgudelt võeti laenu, et kriisi ajal majandust toetada. Seda oli Eestil tänu euroalasse kuulumisele ja Euroopa Keskpanga erakorralistele toetusmeetmetele võimalik teha väga soodsa hinnaga.
Praeguseks on euroala majandus pandeemiakriisist taastumas ja kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senised majandusaktiivsust ja seeläbi hinnatõusu ergutavad meetmed enam kohased.
Ka miinusmärgiga intressid on varsti ajalooks saamas.
Eesti laenuvõtjateni jõuab see mõju järk-järgult EURIBORi intressimäärade tõusu kaudu. Toon siinkohal selgituseks näite, mida see ühele keskmisele kodulaenu võtjale tähendab.
Eelkõige puudutab Eesti inimesi kuue kuu EURIBOR, mis oli selle aasta alguses veel ―0,5%, kuid läheneb nüüdseks kiiresti nullile. Laenu kuumakset hakkab EURIBORI tõus mõjutama miinusest välja saamisel. Näiteks kui laenu suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse tähtaeg 25 aastat, siis iga protsent EURIBORi tõusu tähendab kuise laenumakse suurenemist 50 euro võrra.
See ei too veel kaasa märkimisväärseid probleeme, sest pangad järgivad laenu andmisel Eesti Panga reegleid ning hindavad ja arvutavad, et laenuvõtja saaks hakkama ka palju kõrgema intressimääraga. Paratamatu on aga fakt, et laenumaksete suurenemisel jääb inimestel muudeks kulutusteks vähem raha järele.
Oleme keskpangana juba aastaid rõhutanud, et ülimadalad intressimäärad ei kesta igavesti ja pikaajalisi laene võtvad inimesed peavad hindama oma suutlikkust laene tagasi maksta ka kõrgemate intressimäärade korral. See tõehetk on nüüd kätte jõudmas, kuigi tegelikult peame tõdema, et ka pärast esimesi intressimäärade tõstmisi keskpanga poolt on intressimäärad ajaloolises võrdluses siiski jätkuvalt väga madalad. Et siiski on põhjust lähiaastateks eeldada Eesti inimeste sissetulekute jätkuvat suhteliselt kiiret kasvu, teeb see tulevikus varasemate laenude teenindamise lihtsamaks.
Ehk siis kokkuvõtvalt – keskpank on rahapoliitika tuge majandusele vähendamas.
Lisaks rahapoliitikale, mida me teeme euroalal ühiselt, vastutab Eesti Pank riigi finantssektori stabiilsuse eest. Sellega on seotud nõuded, mida keskpank finantssektorile ette kirjutab. Kui pandeemia puhkes, kärpisime ühe kriisiabinõuna kommertspankadele kehtestatud süsteemse riski kapitalipuhvri nõude nulli. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot kapitali, mida nad oleksid saanud vajadusel kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Kriisi mõju jäi aga õnneks kardetust väiksemaks ― pangad on püsinud tugevad. Nii saime otsustada, et võime selle leevenduse lõpetada ja taastame puhvrinõude. Teisisõnu oleme ka siin poliitikat karmistamas.
Lisaks jälgisime tähelepanelikult kinnisvaraturul toimuvat. Meie arvates oli samm õiges suunas, et KredExi käenduse tingimused läinud aastal üle vaadati ja neid täpsustati. Leiame, et sellega on riiklik toetus esimese kodu ostjatele senisest paremini sihitud.
Nüüd aga ülevaatlikult ka meie muudest tegemistest, mida võiks esile tõsta.
Uuendasime läinud aastal Eesti Panga strateegiat. Meie põhiülesanded on kehtestatud seadusega, kuid see jätab siiski alati ruumi otsusta, milliste valdkondade arendamisele lähemal ajal eriti panustada. Seekord oli meie strateegias suurim muutus kestliku arengu temaatika lisandumine. Hakkasime hindama ja jälgima meie investeeringute süsinikujalajälge eesmärgiga seda edaspidi vähendada. Sama sihi seadsime endale ka organisatsioonina – püüame vähendada energiakulu, toimetada säästlikumalt ning muudame selleks ka mitmeid seniseid harjumusi.
Kestlikkuse valdkonda jääb ka Eesti Panga ettepanek kaaluda lahendusi, mis vähendaks vajadust juurde emiteerida 1- ja 2-sendiseid münte. Toodame neid Eesti Pangas igal aastal juurde kümneid tonne, mis on keskkonnale päris tõsine koormus. Teil on Riigikogus seadusandjatena võimalus viia ümardamisreeglite kehtestamisega väikese nimiväärtusega müntide emiteerimise vajadus miinimumini. Oleme Eesti Pangas seda teemat üleval hoidnud ning ma loodan, et leiame siin lähitulevikus koos hea lahenduse. Kui me igal aastal paiskame ringlusse kümneid tonne münte, mida inimesed valdavalt maksmisel ei kasuta, on ühiskonna vaatest tegu lihtsalt raiskamisega.
Eriti läinud aasta teisest poolest on Eesti Panga jaoks prioriteediks kõik see, mis puudutab kriisiolukordadeks valmistumist.
Keskpank vastutab Eestis selliste elutähtsate teenuste nagu maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise eest. Koos kommertspankadega oleme teinud erinevaid õppusi, et välja selgitada, kuidas talitluspidevust veelgi paremaks teha. Näiteks maksete p mängisime läbi erinevaid andmeside katkestuse olukordi. Meie eesmärk on tagada, et pankadevahelised arveldused toimiksid vähemalt korra päevas ka olukordades, kus puudub juurdepääs üle-euroopalistele maksesüsteemidele.
Samuti vastutab Eesti Pank sularaha piisava kättesaadavuse eest. Võimaliku suurema nõudluse puhuks on meil olemas nii oma varu kui ka võimalused keskpanga sularahavarusid kiiresti täiendada. Samuti oleme täpsustanud koostööd riigikassaga puhuks, kui elektroonilised kanalid ei toimi ja valitsus vajab maksete tegemiseks sularaha. Need on vaid mõned näited. Mõistagi oleme ka jätkanud erinevaid tegevusi, mis on seotud Eesti Panga infosüsteemide tugevdamise ja turvalisuse tõstmisega.
Maksete valdkonnas lõppes meil eelmisel aastal üks eriprojekt, mida tegime koos ettevõttega Guardtime ning mis puudutas digieurot. Testisime selle projektiga, kas Eesti digiriigi aluseks olev tehnoloogia võiks sobida ka digitaalse keskpangaraha alustehnoloogiaks. Leidsime, et tehniliselt on see võimalik. Nüüd jätkuvad arutelud Euroopa Keskpanga tasandil.
Eesti Panga kui nõuandja rollis oleme jätkanud regulaarseid kohtumisi valitsuse ja Riigikogu liikmetega. Oleme alati valmis arutlema majanduse olukorra ja kõigi Eesti Panka puudutavate teemade üle nii Riigikogu komisjonide kui ka fraktsioonidega. Lisaks oleme jätkanud avalike seminaride korraldamist, et pakkuda arutelu platvormi ühiskonna ja majanduse vaatest olulistel teemadel, nagu kriisist tugevamana taastumine või olukord tööturul.
Eesti Panga põhisõnumid või soovitused tulenesid mullu suuresti sellest, et Eesti majandus sai pandeemiakriisist palju kiiremini üle, kui arvatud. Nii tekkis olukord, kus täiendavat stiimulit riigi poolt ei olnud enam nii ulatuslikult vaja. Üks põhisoovitusi oli seega seada riigirahanduses kurss eelarvepuudujäägist väljumisele. Ka praegu on meie hinnangul murettekitav, et tulude ja kulude vahe on Eesti riigieelarves juba püsivaks kärisenud.
Ka praegu on meie hinnangul murettekitav, et tulude ja kulude vahe on Eesti riigieelarves juba püsivaks kärisenud.
Paar sõna ütlen ka statistika kohta, mis on meile väga oluline valdkond. Eesti Pank on koos statistikaametiga Eestis riikliku statistika koostajad. Eelmisel aastal hakkasime avaldama täiendavat intressimäärade statistikat ja hoiu-laenuühistute statistikat, mille vastu on olnud suur huvi.
Niipalju kokkuvõtvalt meie igapäevasest tegevusest.
Järgnevalt peatun pikemalt meie arusaamal sellest, milline on seis välismaailma ja Eesti majanduses ja millised on väljavaated.
Koroonakriisist taastumine maailmas jätkub, kuid Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale sattusime silmitsi uue kriisiga. Rääkimata inimlikust tragöödiast on selle mõjul veelgi kiirenenud energiahindade tõus, mis ilmnes juba läinud aastal, kui pakkumine nõudluse kiirele taastumisele järele ei jõudnud. Ja tegelikult oli juba eelmisel aastal näha, et Venemaa vähendas Euroopas hoitavate gaasivarude taset, mis oli samuti oluline tegur energiahindade kallinemisel. Sõja vallandumine tänavu veebruaris koos järgnenud sanktsioonidega andis uut hoogu energia ja erinevate toormete hinnatõusule. Ka toit kallineb – Ukraina ja Venemaa on mõlemad olulised põllumajandustoodete eksportijad. Inflatsioonisurvet maailma majanduses lisavad Hiina väga karmid piirangud koroonaviiruse leviku takistamiseks, mis on edasi lükanud tarneahelate taastumist.
Tahaksin siinkohal selgituseks rõhutada, et keskpanga otsused mõjutavad hinnatõusu umbes 1,5―2 aastase viitajaga. Umbes nii palju võtab tavaliselt aega näiteks intressiotsuste kajastumine üldises hinnatõusus. Seepärast on keskpanga jaoks tähtis hinnata eelkõige püsivamaid hinnasurveid ning finantsturgude, ettevõtjate ja tarbijate pikema vaatega ootusi hinnatõusule. Sooviksime neid näha paigas 2% lähedal, kuid viimastel kuudel on ka need ootused kõrgemale nihkunud.
Positiivse poole pealt pole aga euroala tööturu seis olnud kunagi nii tugev ja tööpuudus nii madal.
Kõige värskem prognoos euroala kohta on praegu läinud nädalal välja tulnud Euroopa Komisjoni majandusprognoos, kus euroala majanduskasvu väljavaadet kärbiti selleks aastaks enne sõja puhkemist prognoositud 4%-lt 2,7%-le ja inflatsiooniootused tõsteti 3,5%-lt 6,1%-le. Ka tuleval aastal ületab inflatsioon euroalal 2% taseme, mida keskpangana sihime.
Eestis näeb Euroopa Komisjon majanduskasvu aeglustumist mulluse 8,3%-se kasvutempo järel tänavu 1%-le. Aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 11,2%. Paari nädala pärast avaldab ka Eesti Pank oma värske majandusprognoosi.
Eesti majanduse taastumine koroonakriisist oli võrreldes teiste ELi riikidega väga kiire. Enne veebruari lõppu oli hinnang majandustsüklile veel väga positiivne. Eriti paistis see välja tööturul, kus ettevõtjad tõid peamise kasvu takistava tegurina välja tööjõu puudust. Ressursid majanduses olid rakendatud määral, mis kasvu jätkumise tarvis eeldas juba täiendavaid investeeringuid.
Veebruari lõpust on pilt muutunud. Ebakindlus on kasvanud. Ettevõtete jaoks on sisendhinnad kohati väga järsult kallinenud, mille tagajärjel jäävad nii mõnedki investeeringud ootele. Samas tarbijate kindlustunne on kannatanud vähem kui Euroopas keskmiselt. Selle taga on Eesti inimeste keskmiselt siiski üsna kiire sissetulekute kasv, mis on viimastel kuudel veelgi kiirenenud. Peame jälgima, et me ei satuks palga- ja hinnakasvu spiraali, mille eest hoiatas ka Eestis äsja oma visiidi lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond. See seaks ohtu meie eksportiva sektori konkurentsivõime.
Tööturg on Eestis üldises majanduspildis praegugi tugev. Samas näitavad ettevõtjate küsitlused juba, et uute töötajate värbamise ootused on nõrgenenud, sest ebakindlates oludes ollakse kasvuplaanidega ettevaatlikumad.
Praegu näeme ka vajadust tähelepanelikumalt jälgida kinnisvaraturul toimuvat, et seal hoog liiga suureks ei läheks. Tehingute aktiivsus on olnud viimase aasta jooksul üsna kõrge. Probleem on eelkõige see, et uue kinnisvara pakkumist on vähem kui ostusoovi, mis surub hindu üles. Keskpanga poolt ei ole me eluasemelaene puudutavaid reegleid muutnud, kuid kindlasti jälgime neid arengusuundumusi tähelepanelikult ja oleme vajadusel valmis tingimusi karmistama.
Tulen nüüd aga uuesti Eesti tänase elu ühe põhimure juurde, milleks on väga kiire hinnatõus.
Ligi pool meie kiirest hinnatõusust tuleb energiakandjate kallinemisest. Lisaks on järjest kallinemas toit, kuna toidutoormete hinnad maailmaturul kasvavad. Samas peame tõdema, et hinnatõus on Eestis muutunud laiapõhjalisemaks, puudutades järjest enam ka tööstuskaupu ja teenuseid. Nagu eelnevalt kirjeldasin, teeb keskpank hinnatõusu ohjeldamiseks euroala tasemel oma osa. Eesti hinnatõusu talitsemisel on aga väga oluline, et valitsuse kulutused ülemäärast hinnasurvet juurde ei tekitaks. Eelarvepoliitikal on inflatsiooni taltsutamisel selgelt oluline roll – ei ole mõistlik käituda nii, et ühe jalaga ehk rahapoliitikaga pidurdad ja teisega annad gaasi.
Eesti hinnatõusu talitsemisel on väga oluline, et valitsuse kulutused ülemäärast hinnasurvet juurde ei tekitaks.
See tähendab ka seda, et kui riik plaanib toetusi kiire hinnatõusu leevendamiseks, siis peaksid need olema väga hästi läbi mõeldud ja hästi sihitud. Sest on ilmne, et Ukraina sõjast tingitud hinnatõusud on püsivama iseloomuga, mida riigil ei ole jõukohane toetustega lõputult ja kõigile leevendada. Üldiste laialt jagatud toetuste ja maksude langetamise probleem on selles, et need tekitavad majanduses suuremat täiendavat nõudlust ja annavad sellega hinnakasvule veel hoogu juurde.
Mõistame, et praegustes oludes – rääkides ka värskest lisaeelarvest – on riigil vaja täiendavalt panustada kaitsevõimesse ning samuti on lisakulud seotud sõjapõgenike vastuvõtuga. Eesti majandus aga otseselt riigi tuge ei vaja, liiga nõrga nõudluse probleemi meil ei ole.
Meile Eesti Pangas teeb muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba kolme protsendi ringis SKPst üsna püsivaks kujunema.
Teisisõnu tähendab see, et pea iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ja eeldab pidevalt juurdelaenamist. Riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20% pealt eeldatavasti 30%peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. Kolm aastat tagasi oli Eesti riigi laenukoormus alla 9% SKPst.
Mis teeb aga suures plaanis pildi veel keerulisemaks, on eurotoetuste osa meie tuludes. Eelarvetasakaalust rääkides läheb tihti meelest, et märkimisväärne osa Eesti riigi tuludest – umbes 2-3% SKPst – tuleb praegu veel ELi eelarvest. Meie elatustase on aga paranemas ja ettevaates see toetus väheneb. Seega suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost. See ei saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks meid tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi.
Tegelikult suudame päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost. See ei saa olla pikalt jätkusuutlik.
Järjest raskem on argumenteerida, et riigina laenu võttes on lihtne ja odav ulatuslikke riiklikke investeeringuid või kulutusi katta. Ühelt poolt on praegu oluline kaaluda, millist täiendavat hinnasurvet võib laenuraha kasutamine tekitada. Teisalt on selge, et enam ei ole raha laenamine valitsusele väga odav ka otsese intressikulu mõttes.
Kui veel hiljuti oli kuulda arvamusi, et riigi tulude ja kulude tasakaalu sihtimine on oma aja ära elanud ja liialt konservatiivne lähenemine, siis nüüd võib minu arvates väita vastupidist – vanamoodsaks on muutunud seisukoht, et valitsusel on võimalik odavalt ja lõputult oma kulutusi rahastada laenuga.
Eesti Panga riigi rahandust puudutav põhisõnum on seega endiselt, et täiendavaid kulutusi planeerides peab selge olema ka see, mille arvelt neid rahastatakse.
Kindlasti ei tohiks püsivaid kulukohustusi kokku leppida nähes selle kattena laenuraha või vaid ajutiselt tänu kiirele hinnatõusule suurenenud maksulaekumisi. Raha ei tule mitte lihtsalt riigieelarvest, vaid eelkõige kogutakse riigi raha kokku ikka meilt kõigilt maksumaksjatena. Vastutustundlik on seega meie ühise raha kasutamise üle otsustada tasakaalukalt ja hästi läbimõeldult.
Lõpetuseks märgiksin ära läheneva tähtpäeva. Algaval kuul möödub 30 aastat rahareformist, millega panime nurgakivi Eesti majanduse edule ja lõimumisele Euroopaga. Täna elame jälle keset keerulisi aegu. Jätkugu meil Eestis ka tänasel päeval ja edaspidi julgust ja tarkust teha otsuseid, mis meie riigi ja inimeste elujärge edasi viivad ja võimalusi loovad.
Tänan kuulamast. Olen valmis vastama teie küsimustele.
Kirjalik tekst võib erineda kõnest.