Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime põhjalikult läbi majandus- ja inflatsiooniväljavaate, võttes ühtlasi arvesse EKP ekspertide värskeimat makromajanduslikku ettevaadet euroala kohta. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil järgmised otsused.

Esiteks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab praegu, et EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel tasemel ka vähemalt 2019. aasta lõpul ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Teiseks kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kolmandaks otsustas nõukogu käivitada kvartaalsete suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uue seeria (TLTRO-III) algusega 2019. aasta septembris ning kestusega kuni 2021. aasta märtsini. Iga operatsiooni tähtaeg on kaks aastat. Need uued operatsioonid aitavad säilitada soodsaid pangalaenutingimusi ja rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. TLTRO-III raames on osapooltel võimalik laenata kuni 30% kõlblike laenude osakaalust seisuga 28. veebruar 2019 ja intressimääraga, mis on indekseeritud põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga vastava operatsiooni kestel. Nii nagu käimasolev TLTRO kava hõlmab ka TLTRO-III stiimuleid soodsate laenutingimuste säilitamiseks. Üksikasjalikum teave TLTRO-III tingimuste kohta avaldatakse peatselt.

Neljandaks otsustas EKP nõukogu jätkata eurosüsteemi laenuoperatsioonide teostamist piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena niikaua, kui see on vajalik ning vähemalt kuni 2021. aasta märtsis algava arvestusperioodi lõpuni.

Tänaste rahapoliitiliste otsuste eesmärk on tagada inflatsiooni püsiv kohandumine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Ehkki on märke, et mõned kasvu pärssivad eriomased sisetegurid hakkavad taanduma, viitavad kehvemad majandusandmed majanduskavu märkimisväärsele aeglustumisele käesoleva aasta jooksul. Näib, et geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud püsiv ebakindlus avaldab mõju majanduskliimale. Ka alusinflatsiooni näitajad on jätkuvalt tagasihoidlikud. Loiuma majanduskasvu tõttu aeglustub inflatsiooni lähenemine nõukogu seatud eesmärgile. Samal ajal ergutavad positiivsed rahastamistingimused, soodne tööturudünaamika ja kiirem palgakasv jätkuvalt euroala majanduskasvu ja vähehaaval tugevnevat inflatsioonisurvet. Tänased otsused toetavad euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul. Märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid pakub edaspidigi EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioon, mida toetavad omandatud varade suuremahulised reinvesteeringud ja uus pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide seeria. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2018. aasta kolmandas kvartalis 0,1% ja neljandas kvartalis 0,2%. Saadud andmed on jätkuvalt nõrgad, eelkõige töötleva tööstuse sektoris, kajastades välisnõudluse aeglustumist, mida võimendavad veelgi mõningad riigi- ja sektorispetsiifilised tegurid. Nende tegurite mõju näib olevat mõnevõrra pikemaajalisem, mis lubab arvata, et lähiaja kasvuväljavaade jääb varem eeldatust tagasihoidlikumaks. Edaspidi peaks nende ebasoodsate tegurite mõju aga taanduma. Euroala majanduskasvu peaksid endiselt toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive ja palgakasv ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) laienemine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2019. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2019. aastal 1,1%, 2020. aastal 1,6% ja 2021. aastal 1,5%. Eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2019. ja 2020. aasta prognoosi korrigeeritud märkimisväärselt allapoole.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuna püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu ja arenevate turgude haavatavusega seotud ebakindlus.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aasta veebruaris 1,5% võrreldes 1,4%ga jaanuaris, kajastades veidi kiiremat energia- ja toiduainehindade inflatsiooni. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon püsib tõenäoliselt praeguse taseme lähedal ja hakkab aasta lõpu poole aeglustuma. Alusinflatsiooni näitajad jäävad üldjoontes tagasihoidlikuks, kuid tööjõukulude surve on tugevnenud ja laienenud tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas. Alusinflatsioon peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2019. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,5% ja 2021. aastal 1,6%. Võrreldes eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, kajastades eelkõige tagasihoidlikumat majanduskasvu väljavaadet lähiajal.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv aeglustus 2018. aasta detsembri 4,1%-lt jaanuaris 3,8%-le. M3 kasv saab jätkuvalt tuge pankade krediidiloomest hoolimata sellest, et laenutegevus on viimasel ajal aeglustunud. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Mittefinantsettevõtetele antavate laenude aastakasv alanes 2018. aasta detsembri 3,9%-lt jaanuaris 3,3%-le, kajastades baasefekti mõju, aga ka mõnes riigis täheldatud tavapärast hilinenud reaktsiooni majanduskasvu aeglustumisele. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv püsis muutumatult 3,2% tasemel. Ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused on endiselt soodsad, kuna alates 2014. aasta juunist võetud rahapoliitilised meetmed toetavad jätkuvalt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Täna vastu võetud rahapoliitilised meetmed ja eriti pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide uue seeria käivitamine aitavad tagada, et laenutingimused püsivad ka edaspidi soodsad.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. See on eriti tähtis, pidades silmas Euroopa Komisjoni hiljutist teadaannet, mille kohaselt jäi riigipõhiste soovituste rakendamine 2018. aastal üldiselt piiratuks. Eelarvepoliitikaga seoses toetavad majandusaktiivsust euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ja automaatsed tasakaalustusmehhanismid. Riigid, kus valitsussektori võlakoormus on suur, peavad aga jätkama eelarvepuhvrite moodustamist. Kõik riigid peaksid tegema püsivalt suuremaid jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.