Esimeses kvartalis olid Eestisse tehtud investeeringud suuremad kui investeeringud välismaale

Postitatud:

09.06.2016

2016. aasta esimese kvartali maksebilansi finantskonto järgi olid Eestisse tehtud investeeringud 126 miljonit eurot suuremad kui investeeringud välismaale. Kapitali netosissevoolu põhjustasid mittefinantsettevõtetesse tehtud otseinvesteeringud ja valitsemissektorile Euroopa Liidult laekunud välisabi. Viimati oli Eesti majandus netolaenuvõtja 2014. aasta esimeses kvartalis.

  • Otseinvesteeringute netosissevool oli 127 miljonit eurot, millest valdava osa moodustas mittefinantsettevõtete grupisiseste võlakohustuste kasv. Omakapitaliga seotud investeeringute sissevool jäi tavapärasest väiksemaks, kuna esimeses kvartalis maksid pangad dividende.
  • Portfelliinvesteeringute netoväljavooluks kujunes 517 miljonit eurot, investeeringuid välisriikidesse tegi endiselt kõige rohkem Eesti Pank. Keskpank investeeris välismaistesse väärtpaberitesse 400 miljonit eurot ja ülejäänud sektorid 87 miljonit eurot. Euroopa keskpankade varaostukava raames on Eesti Panga väärtpaberiinvesteeringud suurenenud alates 2015. aastast 1,8 miljardit eurot.
  • Muude investeeringute netosissevool oli kokku 563 miljonit eurot, millest 114 miljonit eurot oli Euroopa Liidult laekunud tõukefondide raha. Netosissevoolule avaldasid märkimisväärset mõju ka Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid ja ülejäänud sektorite välismaailma suunatud arveldused, mis vähendasid keskpanga muude investeeringute nõudeid 1,2 miljardit eurot1.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni2 järgi olid 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga Eesti residentide väliskohustused välisnõuetest kokku 8,5 miljardi euro võrra suuremad (41% SKPst). Kuna välisnõuded vähenesid esimese kvartali jooksul rohkem kui väliskohustused, suurenes negatiivne netoinvesteerimispositsioon 254 miljoni euro võrra. Finantsvarade ja ‑kohustustega seotud tehingud moodustasid sellest 151 miljonit eurot, hinnamuutused 39 miljonit eurot ning kursimuutused 64 miljonit eurot (vt rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu esimese kvartali lõpu seisuga 1,8 miljardi euro võrra suuremad kui võlakohustused3. Võlanõuded vähenesid eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 miljardi euro võrra ja moodustasid kvartali lõpu seisuga 75% kõigist välisnõuetest ehk 20,8 miljardit eurot (101% SKPst). Võlakohustuste maht vähenes kvartaliga 0,2 miljardi euro võrra ja oli aasta lõpu seisuga 19 miljardit eurot ehk 52% kõigist väliskohustustest (92% SKPst) (vt välisvõlg).

1 Keskpanga puhul mõjutavad kapitali sisse- ja väljavoolu ka teised sektorid, mille algatatud ja laekunud maksed liiguvad krediidiasutuste kaudu euroala keskpankade vaheliste arveldustena (TARGET-kontod). Kui Eesti Panga euroala keskpankade vahelistest arveldustest tekkiv kontojääk TARGET-süsteemis väheneb, siis laekub ülejäänud keskpankadele Eesti Pangast raha ja ühtlasi kahanevad Eesti Panga nõuded. Vastupidisel juhul voolab raha sisse ja keskpanga nõuded suurenevad.

Varaostukava raames ostetud väärtpaberid suurendavad keskpanga portfelliinvesteeringute nõudeid, kuid vähendavad välismaailma suunatud arvelduse tõttu muude investeeringute nõudeid samas summas. Netovälisfinantseerimist need ei mõjuta.

2 Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

3 Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksekohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- jms investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.

2016. aasta teise kvartali maksebilansi, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril 2016 kell 8.


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Välisrahastamise statistika kommentaar käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]