Suurem jooksevkonto puudujääk viitab investeerimisaktiivsuse kasvule

Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist
  • Kaupade sissevedu suurenes pärast aastapikkust vahet uuesti
  • Teenuste eksport vähenes veo- ja reisiteenuste väljaveo kahanemise tõttu
  • Eesti majandus oli üle kahe aasta taas netolaenuvõtja

Jooksevkonto puudujääk oli aasta esimeses kvartalis ligikaudu kaks korda suurem kui mullu ehk 2,3% SKPst. Endiselt kahaneva ekspordi tingimustes suurenes kaubaimport aasta võrdluses pärast aastapikkust pausi uuesti 2%. Väliskaubanduse statistikast on näha, et suurenema on hakanud just kapitalikaupade sissevedu, mis iseloomustab ettevõtete investeerimisaktiivsuse kasvu. Seda kinnitavad ka maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide andmed esimese kvartali kohta. Seega võib jooksevkonto puudujäägi suurenemist esimeses kvartalis võtta kui võimalikku positiivset tõuget, mis paneb majanduskasvu kiirenema.

Siiski tekitab muret, et aasta võrdluses on teenuste eksport kahanenud ligikaudu 4% tingituna suuresti veo- ja reisiteenuste väljaveo vähenemisest (vastavalt 8% ja 6%). Veoteenuste puhul annab endiselt tooni transiitvedude kahanemine, mis on vähendanud valdkonnas mitme teenusepakkuja tellimuste mahtu. Reisiteenuste ekspordi puhul hakkab Venemaa negatiivne mõju tasapisi taanduma. Esimese kvartali langus tulenes peamiselt Soome turistide väiksemast panusest Eesti majandusse. Pikemas tagasivaates (alates 2011. aastast) oli jooksevkonto puudujääk esimese kvartali keskmisest mõnevõrra väiksem.

Investeerimisaktiivsuse võimalikku kasvu näitab ka finantskonto, mille järgi suurenesid kohustused välismaailma vastu esimeses kvartalis rohkem kui nõuded. See tähendab, et Eesti majandus oli üle kahe aasta taas netolaenuvõtja. Euroopa Liidu välisabi laekumise kõrval kasvatas kapitali netosissevoolu ka mittefinantsettevõtetesse tehtud otseinvesteeringute suurenemine. Samas suurenesid peamiselt grupisisesed võla iseloomuga kohustused, mis võivad olla tingitud vaid grupisisestest likviidsusjuhtimise otsustest. Muutused omakapitalis olid väiksemad. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon vähenes selle taustal esimeses kvartalis 1 protsendipunkti võrra, –41%ni SKPst.


Taustinfo

Eesti Panga koostatav välissektori statistika hõlmab maksebilanssi, välisvõla arvestust, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide ülevaadet. Selle kohta avaldab Eesti Pank majanduspoliitilise kommentaari ja kaks statistikaülevaadet:

1. maksebilansi statistika pressiteade, mis keskendub maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto muutuste selgitamisele;

2. välisfinantseerimise statistika pressiteade, mis käsitleb maksebilansi finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga ehk välisfinantseerimist.

2016. aasta teise kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. septembril 2016.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee