• 554 miljoni euro suuruse kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete grupisisesed laenud ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse
• Võlanõuded suurenesid aastaga 0,2 miljardi euro võrra, võlakohustused vähenesid samas suurusjärgus

2016. aasta maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 554 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete grupisiseste laenude tagasimaksed ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. 2015. aastaga võrreldes netolaenuandmine siiski vähenes.

Otseinvesteeringute netosissevool oli 354 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt mittefinantsettevõtete ja krediidiasutuste Eestis teenitud kasumi reinvesteerimisest. Investeeringute sissevoolu mõjutas ka mittefinantsettevõtete grupisiseste laenunõuete vähenemine, ehkki neljandas kvartalis suurenesid selle arvel investeeringud välismaal asuvate tütarettevõtete aktsiakapitali.

Portfelliinvesteeringute netoväljavool oli 2,4 miljardit eurot, välismaistesse väärtpaberitesse investeeris kõige rohkem Eesti Pank. Keskpank investeeris aastas välismaistesse väärtpaberitesse 1,9 miljardit eurot ja ülejäänud sektorid 477 miljonit eurot. Alates 2015. aastast on Eesti Pank Euroopa keskpankade varaostukava raames väärtpaberitesse investeerinud kokku 3,3 miljardit eurot.

Muude investeeringute netosissevool oli 1,4 miljardit eurot. Netosissevoolule avaldasid olulist mõju Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid, mistõttu keskpanga muude investeeringute nõuded vähenesid aasta jooksul 1,9 miljardit eurot¹.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni² järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 2016. aasta lõpus 7,8 miljardi euroga (37% SKPst). Kuna välisnõuded suurenesid enam kui väliskohustused, liikus investeerimispositsioon aasta jooksul 486 miljoni euro võrra tasakaalu suunas. Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehingud moodustasid sellest 554 miljonit eurot. Hinna- ja kursimuutused vähendasid aga netotasakaalu 124 miljoni euro võrra (vt rahvusvaheline investeerimispositsioon).

Välisvõla statistika kohaselt ületasid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu aasta lõpu seisuga võlakohustusi 2,5 miljardi euro võrra³. Võlanõuded suurenesid 2015. aastaga võrreldes 0,2 miljardit eurot ja moodustasid aasta lõpus 73% kõigist välisnõuetest ehk 21,5 miljardit eurot (103% SKPst). Võlakohustuste maht vähenes aastaga 0,2 miljardi euro võrra ja oli aasta lõpu seisuga 19 miljardit eurot ehk 51% kõigist väliskohustustest (91% aasta SKPst) (vt välisvõlg).

2017. aasta esimese kvartali esialgse maksebilansi, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise kommentaari ja statistikateatega avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017 kell 8.

¹ Keskpanga puhul mõjutavad kapitali sisse- ja väljavoolu ka teised sektorid, mille algatatud ja kuhu laekunud maksed liiguvad krediidiasutuste kaudu euroala keskpankade vaheliste arveldustena (TARGET-kontode kaudu). Kui Eesti Panga kontojääk TARGET-süsteemis euroala keskpankade vaheliste arvelduste tõttu väheneb, tähendab see, et muudele keskpankadele laekub Eesti Pangast raha ja Eesti Panga nõuded kahanevad. Vastupidisel juhul voolab raha sisse ja keskpanga nõuded suurenevad.

Varaostukava raames ostetud väärtpaberid suurendavad keskpanga portfelliinvesteeringute nõudeid, kuid vähendavad välismaailma suunatud arvelduse tõttu samavõrra muude investeeringute nõudeid. Netovälisfinantseerimist need ei mõjuta.

² Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisfinantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk välisvarade ja -kohustuste seis kindlal kuupäeval (kvartali lõpu seisuga), väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

³ Võlanõuded ja -kohustused on rahvusvahelise investeerimispositsiooni komponendid, millega kaasneb tagasimaksmiskohustus. Võlaarvestusse ei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse-, portfelli- ja muud investeeringud, reinvesteeritud tulu, tuletisinstrumendid ega keskpanga reservidesse kuuluvad kullavarud. Välisvõla hulka arvatakse aga otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete vahelised võlanõuded ja -kohustused.

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga (vt välissektori statistika) eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Statistikateade avaldatakse koos Eesti Panga statistikaandmetega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: [email protected]