Eesti Panga strateegia aastani 2028

Nii nagu kõik euroala riikide keskpangad annab ka Eesti Pank oma panuse riigi majanduse kestlikusse arengusse eelkõige hinnakasvu mõõdukana hoidmise kaudu. Selle saavutamiseks osaleb Eesti Pank aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises. Et saada teavet, mille põhjal rahapoliitilisi otsuseid langetada, analüüsib keskpank põhjalikult nii kogu euroala kui ka üksnes Eesti majandust mõjutavaid protsesse. Kvaliteetsete analüüside ja uuringute koostamiseks teeb Eesti Pank koostööd teiste keskpankadega ning Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega. Eesti majandusarengu vahetumaks tajumiseks oleme dialoogis pankade ja ettevõtjatega.

Euroala keskmine inflatsioon ületab eeldatavasti ka lähiajal eesmärgiks seatud 2% taset. Kuni hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseni rakendavad euroala keskpangad rahapoliitikat, mis piirab majandusaktiivsust.

Eesti Pank aitab kaasa Eesti majanduse kestlikule arengule ja jõukuse kasvule, nõustades valitsust oluliste majanduspoliitiliste otsuste langetamisel. Selleks vajalikud teadmised sünnivad keskpanga igapäevasest majanduse ja finantssektori analüüsist ning osalemisest eurosüsteemi töös ja Euroopa Liidu majanduspoliitilistes debattides. Eelarvepoliitika valdkonnas teeb keskpank koostööd Eesti eelarvenõukoguga.

Lisaks majanduse hetkeolukorra hindamisele ja lähiaastate arengu prognoosimisele on üha olulisem mõista pikaajalise mõjuga majanduspoliitilisi valikuid. Läbi aegade on Eesti Panga tähelepanu keskmes olnud riigi rahanduse kestlikkus ja roll majanduse stabiilse arengu soodustamisel. Keskpank pöörab varasemast rohkem tähelepanu kliimamuutuste ja -poliitikaga seonduvate valikute majanduslikule mõjule.

Rahapoliitiliste otsuste elluviimiseks teevad keskpangad erinevaid tehinguid. Eestis tegutsevatel kommertspankadel on ligipääs laenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel. Laenu andes hinnatakse tehingupartneritest pankade usaldusväärsust ja tagatiste kvaliteeti. Eesti pankade nõudlus tavapäraste ja erakorraliste rahapoliitiliste laenude järele on kasvanud ning keskpank on suurendanud oma võimekust rahapoliitilisi tehinguid tõhusalt teha (sh teha varaoste ja aktsepteerida erinevaid tagatisi). Keskpank teeb koostööd turuosalistega, et mitmekesistada Eesti kapitaliturgu ja suurendada tagatiste valikut.

Eesti Pank investeerib oma finantsvarasid ja rahastab teenitud tulust oma tegevust. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja riskide hajutamiseks investeerimisportfelli uusi varaklasse lisanud. Keskpanga investeerimistegevuse pikaajaline eesmärk on teenida piisavalt tulu, et parandada oma kapitaliseeritust ja võimet kanda kahjumeid, mis võivad tekkida riskistsenaariumite realiseerumisel. Strateegiaperioodist kaugem eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus vähemalt eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele.

Eesti Panga üks eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori riske.

Eesti Pank on välja töötanud makrofinantsjärelevalve raamistiku ning kehtestanud pankadele riskide vähendamiseks vajalikke nõudeid kapitalile ja eluasemelaenude väljastamisele. Lähtuvalt finantsstabiilsust ohustavate riskide muutusest Eesti Pank ajakohastab makrofinantsjärelevalve eesmärgil kehtestatud nõudeid. Erilist tähelepanu pöörab keskpank eluasemelaenuturu riskidele. Et finantsstabiilsust ohustavaid riske paremini hinnata, täiendab keskpank makrofinantsjärelevalve otsuste toetamiseks oma analüütilist võimekust.

Eesti Pank on makse- ja arveldussüsteemide haldaja ning maksekeskkonna arendaja ja järelevaataja. Eesmärk on edendada koostöös turuosalistega Eestis tõhusat, turvalist ja innovatsiooni toetavat maksekeskkonda. Selleks on tähtis tagada makseteenuste toimekindlus, maandada riske ja kindlustada, et olulised maksesüsteemid töötavad järelevaataja nõuete kohaselt. Nende ülesannete täitmiseks kaasab Eesti Pank ametkondi ja turuosalisi ning aitab korrastada maksekeskkonna ja  süsteemide õigusraamistikku.

Eesti Pank haldab ja arendab koostöös teiste euroala keskpankadega ühtset taristut rahapoliitiliste ja väärtpaberitehingute, tagatiste haldamise ning pankadevaheliste maksete (sh välkmaksete) tegemiseks. Riigisiseste pankadevaheliste maksete arveldamiseks kriisiolukorras on Eesti Pangal sõltumatu süsteem ja tehniline korraldus. Maksekeskkonna arendamiseks osaleb Eesti Pank eurosüsteemi digitaalse euro projektides, pidades eelkõige silmas eesmärki tugevdada euroala maksekeskkonna toimepidevust (jaedigieuro) ning toetada uudsete tõhusate makselahenduste katsetamist ja ühildamist erasektori innovaatiliste finantsturuplatvormidega (hulgidigieuro).

Eesti Pank emiteerib euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid europangatähti ja euromünte. Keskpank korraldab sularaharinglust: hoolitseb selle eest, et pangatähti ja -münte oleks ringluses vajalik kogus, vastutab sularaha käibevaru olemasolu eest ning sularaha kvaliteedi ja võltsimiskindluse eest. Keskpangana teenindame panku, ettevõtteid ja organisatsioone, mis osalevad sularaharingluse tsüklis ning tagavad, et sularaha jõuab elanikkonna ja ettevõtete kätte. Järjest tähtsamaks muutub sularahatootmise ja -ringluse süsinikujalajälje vähendamine.

Riikliku statistika tegijana koostab Eesti Pank Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistikat. Keskpank pakub avalikkusele kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut infot, mida saab kasutada majandusolukorra analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodika arendamises.

Lähiaastatel on keskpangal kaks prioriteeti. Esiteks euroala rahaloomeasutuste integreeritud aruandlusraamistiku väljatöötamises osalemine ja selle juurutamine Eestis. Teiseks statistikategemise uue infosüsteemi arendamine, mis tagab meile parema valmisoleku tulla edukalt toime järjest suureneva andmemahu ja lisanduvate statistikatöödega.

Keskpanga ülesannete edukaks täitmiseks on vaja professionaalset ja hästi toimivat organisatsiooni. Eesti Pank tähtsustab organisatsiooni avatust, kaasavust ja keskkonnateadlikkust. Eesti Pank toetab töötajate pikaajalist karjääri, sh erinevate oskuste ja kogemuste saamist või liikumist töökohtade vahel nii pangas kui ka teistes organisatsioonides. Eesti Pank pakub oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu, paindlikku tööd ning häid arengu- ja karjäärivõimalusi.

Et saavutada oma eesmärke ja arendada töökorraldust, leiab Eesti Pank võimalusi, kuidas protsesse digiteerida ja rutiinset tööd automatiseerida. Info- ja kommunikatsiooniteenuste arendamisel eelistab keskpank kuluefektiivsuse, paindlikkuse ja organisatsiooni kerksuse huvides väliseid teenusepakkujaid ja teenusepõhiseid pilvelahendusi, tagades nõutud turvalisustaseme. Ühtlasi pöörab Eesti Pank tähelepanu töötajate digipädevuse parandamisele.

Oma töös lähtuvad Eesti Panga töötajad neljast väärtusest: usaldus, asjatundlikkus, ühtekuuluvus ja paindlikkus. Kooskõlas võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise hartaga soosib Eesti Pank erineva tausta, kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajate värbamist, tagades samal ajal kõrged erialased ja väärtuspõhised standardid.

Eesti Panga seaduse kohaselt annab keskpank valitsusele majanduspoliitilistes küsimustes nõu ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid, kuulamata ära Eesti Panga seisukohti. Peamiselt räägib keskpank kaasa hinna- ja finantsstabiilsuse küsimustes, kuid ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvu mõjutavatel teemadel, milles keskpangal on piisav kompetents ja mis on seotud panga põhiteemadega. Majanduspoliitilise diskussiooni kvaliteeti ühiskonnas aitab hoida ka keskpanga koostöö ülikoolidega.

Nii mõnedki Eesti majanduse arengu seisukohast tähtsad valikukohad haakuvad keskpanga põhiteemadega kaudselt. Selliste valikukohtade analüüsimiseks on Eesti Pank valmis pakkuma ekspertidele aruteluplatvorme.

Arutelu soodustamiseks ja keskpanga tegevuse paremaks tutvustamiseks loob keskpank elanikele ligipääsetava ja koostööpartneritele avatud keskuse – Rahamu. Seal korraldatakse arutelusid ning tutvustatakse majanduse ja finantssüsteemi toimimist ja üksikisiku rolli selles, samuti Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga tegevust.

Tänapäevases prognoosimises ja majandusanalüüsis kasutatakse üha erinevamat tüüpi andmeid ja nendevahelisi seoseid. Eesti Pank plaanib oma analüütiliseks tööks ja nõustamiseks hakata kasutama registreid ja andmekogusid ühendavat mikroandmete kogu. Finantssektori analüüsi kvaliteedi parandamiseks laiendame finantssektori kohta tehtavat statistikat. Eeskätt teeme pangandusvälise finantssektori kohta põhjalikumat statistikat ja arendame maksestatistikat. Viimati nimetatu puhul on eesmärk toetada ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide seiret kogu finantssektoris.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Pank on mõjus, nõustades valitsust ning osaledes debattides majanduse, sh eelarvetasakaalu ja finantssektori stabiilse ja kestliku arengu teemal.
2. Eesti Panga pakutavad aruteluvõimalused on parandanud majanduspoliitilise diskussiooni kvaliteeti.
3. Eesti Pangal on uus avatud keskus Rahamu.
4. Eesti Panga statistika hõlmab kõiki olulisi finantsvahenduse sektoreid; mh pakub see infot ühisrahastuse ja krüptovaradega seotud finantsteenuste kohta.
5. Eesti Pank kasutab oma analüüsides registreid ja andmekogusid ühendavat mikroandmete kogu.

Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkus täita oma põhiülesandeid kriisiolukordades on muutunud üha olulisemaks. Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud teravalt esile vajaduse olla paremini valmis ka kõige äärmuslikemateks olukordadeks. See tähendab ka seda, et Eesti Pank peab põhjalikumalt läbi mõtlema, kuidas tagada enda kriitiliste protsesside toimimine, ja tegema selleks ettevalmistusi.
Kriisiolukordades peavad eraisikud ja ettevõtted saama kasutada oma pangakontol olevat raha. Selleks on vaja, et pangaülekanded ja kaardimaksed toimiksid ja pangast saaks sularaha. Keskpank peab olema kriisi ajal valmis rahuldama ootamatult suurenevat sularahanõudlust ja toetama sularaha jõudmist elanikkonnani.

Eesti Pank on kriisiolukorras elutähtsate makseteenuste ja sularaharingluse korraldaja. Arvestades riskikeskkonna olulist muutumist, on vajalik, et õigusraamistik toetaks valmisolekut kõikides kriisiolukordades ja hõlmaks kõiki kriitiliselt olulisi osalisi, kes pakuvad makseteenust ja osalevad sularaharingluses. Selleks tuleb laiendada elutähtsa teenuse osutajate (ETO) ringi, uuendada ETOdele kehtivaid nõudeid ning kindlustada ETOde toimepidevusplaanide kohasus, sh vajalike varulahenduste olemasolu ja nende regulaarne testimine. Elutähtsa teenuse korraldaja ülesannete täitmisel tuleb tugevdada koostööd Finantsinspektsiooniga.

Panganduskriisi korral peab Eesti Pank olema suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele laenu, et toetada finantssüsteemi stabiilsust. Oluline osa likviidsuspakkumisest nii tava- kui ka kriisiolukorras on Eesti Panga võimekus võtta vastu erinevaid tagatisi. Tagatiste vastuvõtmise võimekust on kavas parandada nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste keskpankadega.

Eesti Panga põhieesmärkide täitmiseks ka ebasoodsate arengusuundumuste korral on tähtis tagada keskpanga finantsiline sõltumatus ja usaldusväärsus. Selleks peab investeerimisportfell olema piisavalt suur ja tõhusalt hallatud, Eesti Pank küllaldaselt kapitaliseeritud ja finantsriskid adekvaatselt mõõdetud.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Panga kriitilised protsessid toimivad kõikides kriisiolukordades.
2. Eesti Pank on kehtestanud nõuded elutähtsate makseteenuste ja sularaharingluse toimimiseks kõikides kriisiolukordades ning ETO pankade kriisivalmiduse lahendusi testitakse.
3. Eesti Pank on valmis tagama riigikassa ja ETO pankade sularahaga varustatuse
4. Eesti Panga omakapital on suurenenud ja Eesti Panga kapitaliseeritus on lähenenud euroala keskpankade keskmisele.
5. Eesti Panga finantsriskid on mõõdetud ja hallatud parima rahvusvahelise praktika kohaselt.
6. Eesti Pank on suurendanud tagatisvara vastuvõtmise võimekust.

Küberrünnakuid ettevõtete ja riigiasutuste vastu on üha keerukam ja raskem tuvastada. Muutuvate ohtudega hästi toime tulemiseks on Eesti Pank võtnud vastu organisatsiooni küberkerksuse parandamise tegevusplaani. Küberkerksuse eesmärk on tagada organisatsiooni võime jätkusuutlikult toimida küberrünnakute tingimustes.

Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide toimekindlus ja turvalisus, kuna sellest oleneb nii panga varade ja andmete säilimine kui ka panga võime täita oma ülesandeid. Turvalisuse tagamisel võtab keskpank arvesse riskihinnanguid ning parimaid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja tavasid, sh Euroopa Keskpanga välja töötatud finantsinstitutsioonide küberkerksuse hindamise mudelit (Cyber Resilience Oversight Expectations, CROE). Samuti teeb Eesti Pank tõhusat koostööd eurosüsteemi liikmete ja teiste osalistega, et tagada eurosüsteemis ühtselt kõrge turvalisustase.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Panga küberkerksuse tagamiseks rakendatakse CROE „edasijõudnud“ taseme meetmeid.
2. Eesti Panga kriitilistel protsessidel on IKT tugi igas olukorras.

Eesti Panga üks eesmärk on vähendada panga tegevuse keskkonnamõju ning võtta arvesse sotsiaalseid ja vastutustundliku üldjuhtimise kriteeriumeid. Keskpank analüüsib ja avaldab kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate muutuste ja riskide mõju majanduskeskkonnale, finantsstabiilsusele, majanduse rahastamisele ja konkurentsivõimele, samuti rahapoliitikale ja reservide investeerimisele.

Eesti Pank soovib saavutada organisatsiooni kliimaneutraalsuse 2050. aastaks, vähendades järjepidevalt organisatsiooni süsiniku jalajälge. Keskpank on seadnud eesmärgiks piirata uute müntide vermimise vajadust, sh suurendades müntide taasringlust ja jätkates avalikkuse teavitamist, miks on otstarbekas ümardada sularahas tehtavate ostude lõppsummat 5 sendi täpsusega.

Eesti Pank jätkab kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtete rakendamist reservihalduses. Alates 2024. aastast avalikustab Eesti Pank oma investeerimisportfelli kliimaandmed eraldi aruandena, mis järgib rahvusvaheliselt tunnustatud aruandlusraamistikku. Eesti Panga jaoks optimaalse varaklassijaotuse otsimisel leiame võimalusi arvestada kliimastsenaariumeid. Aktsiaportfelli puhul seame vahe-eesmärgiks vähendada investeeringute süsinikumahukuse kaalutud keskmist vähemalt 25% kolme aasta jooksul.

Oodatavad tulemused

1. iga Eesti Panga töötaja on kursis kliima- ja keskkonnateemadega vähemalt ulatuses, mis haakuvad tema tööülesannetega.
2. Eesti Pank järgib rohelise kontori põhimõtteid ning seab eesmärgiks saavutada rohelise kontori keskmise taseme nõuetele vastavus.
3. Eesti Pank vähendab järjepidevalt oma tegevuste süsinikujalajälge vastavalt keskkonnategevuskavale.
4. Eesti Pank on aidanud kaasa müntide taasringluse suurenemisele.
5. Eesti Pank jätkab oma investeerimisstrateegia kohandamist selliselt, et see oleks vastavuses eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne portfell.