kliimamuutused

Kestlikkus

Keskpankadel on oluline oma tegevuses arvestada kliima-, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega. Nende valdkondade järjepidev ja süsteemne käsitlemine võimaldab paremini kohaneda kiiresti muutuvate oludega ning mõista, kuidas kliima- ja sotsiaalsed riskid mõjutavad üha enam nii riikide majanduslikku vastupanuvõimet kui ka organisatsioonide edukat toimimist. Keskpangad suunavad finantssektorit nii regulatsioonide kui ka eeskuju kaudu, tõstes teadlikkust kliimamõjudest ja edendades sotsiaalset vastutustundlikkust. Kestlikkuse põhimõtetel rajanev lähenemine suurendab usaldusväärsust ja tagab kooskõla pikaajaliste globaalsete kestlikkuse eesmärkidega.

Kliimamuutused ja keskpank

Euroopa Keskpank lisas kliimamuutustega seotud eesmärgid oma strateegiasse 2021. aastal, kuna nende muutustega seotud füüsilised ja üleminekuriskid mõjutavad makromajanduse ja finantssüsteemi kaudu ka keskpanga põhiülesannet – hinnastabiilsuse tagamist.

Keskpangad ei vastuta kliimapoliitika eest ning peamised vajalikud tööriistad on väljaspool meie mandaati. Kuid see, et me pole juhiistmel, ei tähenda, et võime kliimamuutusi lihtsalt ignoreerida ega pea andma oma osa nendega võitlemiseks.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde
25.1.2021 ILFi rohepanganduse konverentsil peetud kõnes

Euroopa Keskpangas on kliimamuutustega seotud tegevustel kolm põhieesmärki:


Pärast esimesi kokkuvõtteid otsustas Euroopa Keskpank oma tööd kliimamuutuste alal laiendada ning võtta 2024. ja 2025. aastal süvendatud tähelepanu alla kolm valdkonda koos täpsustatud plaanidega:


Põhjalikum ülevaade on leitav Euroopa Keskpanga kodulehel.

Euroopa Keskpanga tegevustest lähtuvad ka Eesti Pank ja teised euroala keskpangad. 

2020. aastal liitus Eesti Pank finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustikuga (Network for Greening the Financial System, NGFS), et suurendada arusaamist sellest, millist mõju avaldavad kliimamuutused ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminek majandusele ja finantssüsteemile. Kliimateemadel teeme koostööd Põhja- ja Baltimaade keskpankadega. Samuti nõustame rahvusvahelisi organisatsioone nagu IMF ja OECD riigiraportites. ÜRO kliimamuutuste konverentsiks (COP26) 2021. aastal sõnastas ka Eesti Pank oma kliimalubaduse ehk sihid, kuidas toetada Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajalikku kliimasoojenemise pidurdamist ja muutustega kohanemist.

Alates 2021. aastast on Eesti Panga strateegias eraldi tähelepanu all kestliku arengu ja kliima küsimused ning eesmärke ja tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Eesmärkide elluviimise kohta teeb keskpanga juhatusele ettepanekuid Eesti Panga keskkonna- ja kliimakomisjon asepresident Ülo Kaasiku juhtimisel. Püstitatud sihtide täitmist hindab keskpank igal aastal ning kajastab neid ka oma aastaaruandes.

  • Eesti Panga president Madis Müller: „Oma tegevuse keskkonnamõju peaks tänapäeval silmas pidama iga vastutustundlik organisatsioon. Eesti Panga jaoks on oluline piirata keskpanga enda tegevuse jalajälge keskkonnale ning mõista kliimamuutuste ja -poliitika mõju Eesti majandusele ja finantssektorile.“


Eesti Panga fookuses on

  • analüüsida kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate muutuste ja riskide mõju majanduskeskkonnale ja konkurentsivõimele ning finantsstabiilsusele ja majanduse rahastamisele
  • arvestada Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega nii euroala rahapoliitika elluviimisel kui ka Eesti Panga reservide investeerimisel
  • sularaha keskkonnamõju vähendamine
  • kliimateemalise statistika arendamine
  • võtta organisatsiooni juhtimises arvesse sotsiaalse vastutustundlikkuse kriteeriume 
  • vähendada panga tegevuse keskkonnamõju.

1. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju majanduskeskkonnale

Eesti Pank on koostanud mitmeid analüüse kliima- ja keskkonnapoliitika mõjust konkurentsivõimele. Eesti jaoks on see oluline eelkõige põlevkivikasutuse varasema tähtsuse tõttu Eesti majanduses, aga ka muude keskkonnajäljega tegevuste tõttu.

Vanade ja saastavate energiaallikate kasutamist piirav kliimapoliitika (näiteks süsinikukvoodi süsteemi abil) hoogustab hinnakasvu, mõjutades tööstuse, transpordi ja energiatootmise kaudu lõpuks lõpptarbijaid. Kliimapoliitikaga põimub ka julgeolekumõõde – kui põletame vähem fossiilseid kütuseid, saame vähendada sõltuvust neid pakkuvatest ebasõbralikest riikidest. 2022. aasta energiahindade šoki põhjustas just euroala riikide suur sõltuvus fossiilkütustest ning vaenulikest energiatootjatest. Samal ajal toob roheliste tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt paratamatult kaasa vajalike kriitiliste toormete kallinemise, mis samuti, vähemalt üleminekuperioodil, hinnakasvu kiirendab. Pikas vaates peaks üleminek taastuvenergiale aitama hinnakasvu aeglustada.

Seetõttu võtame energiahindu arvesse majandusprognooside tegemisel ning lisaks energia (elekter, toasoe, gaas, kütused) hinnakasvu otsesele mõjule oleme analüüsinud ka energiakulu ülekandumist tarbijaile tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete kaudu.

Kliimamuutuse mõju tunnevad tarbijad ka toiduainete hindade kaudu. Äärmuslikud ilmastikuolud, põuad ja tormid muudavad toidutoormete saagikuse heitlikumaks, põhjustades järske hinnahüppeid. Keskpangal tuleb seega hinnatõusu kontrolli all hoidmiseks arvestada kõigi seda mõjutavate teguritega ja nii ka kliimamuutuste mõju oma mudelitesse kaasata.

Eesti Pank osaleb erinevate komiteede ja töögruppide kaudu Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade kliimaalases koostöös. Näiteks prognoosi töögrupp on tegelenud kliimamuutuste ja -poliitika mõju arvestamisega prognoosimudelites. Fiskaalpoliitika töögrupis analüüsitakse valitsuste kliimateemadega seotud poliitikameetmeid.

Loe lähemalt:

Loe ka Euroopa Keskpanga seisukohti:

2. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju finantsstabiilsusele

Kuigi vähese süsinikuheitega majandusele üleminek on vajalik, tähendab kliimasõbralikule majandusele üleminek aga ühtlasi, et ühiskonna jaoks vajalike muudatustega kaasnevad finantssektori jaoks ka riskid.

Eesti Pank hindab kliimariske Eesti finantssektoris korrapäraselt, et vajaduse korral suurendada finantssektori kui terviku kliimariskidele vastupanu võimet. Füüsiliste riskide realiseerumine tähendaks finantssektorile suurenevaid kindlustuskahjusid, laenutagatiste väärtuse alanemist ning laenuvõtjate maksevõime vähenemist. Krediidiriski juhtimisel peavad krediidiasutused võtma kliima- ja keskkonnariske arvesse laenuandmise protsessi kõigis etappides ning jälgima enda portfellidega seotud riske.

Loe lähemalt kliimariskide hindamisest:

Finantssektoril on kliimamuutuste pidurdamisel ja vähese süsinikuheitega majandusele ülemineku kiirendamisel tähtis roll tänu võimalusele mõjutada erinevaid sidusgruppe rahastamistingimuste kaudu. Lisaks saab finantssektor neid protsesse mõjutada ka selliste tegevuste kaudu nagu:

  • investeerimine madala süsinikuheitega lahendustesse
  • kliimamuutustega kohanemise tegevuste rahastamine
  • projektide kliimamõju raporteerimine ja sellealase teadlikkuse tõstmine

Loe ülevaadet Eesti pangandussektori pakutavatest toodetest:

 

3. Kliimariske arvestav investeerimine

Kliimamuutuste ja roheüleminekuga seotud riskide ning võimaluste arvesse võtmine keskpanga kapitali paigutamise ja riskide haldamise otsustes on saamas investeerimisprotsessi tavapäraseks osaks.

  • Eesti Pank järgib reservihalduses kestliku ja vastutustundliku investeerimise printsiipe, mille raames teadvustab kliimariski kui finantsriski ja taotleb kliimamuutustega seotud riskide suhtes vastupanuvõimelise investeerimisportfelli saavutamist.
  • Finantstulu teenimisest kaugemale ulatuva eesmärgina peab keskpank oluliseks portfelliinvesteeringutega rahastatavate kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist ja kliimaneutraalse portfelli saavutamist aastaks 2050.
  • Kliimaneutraalse portfelli all peab keskpank silmas varade paigutamist (sh kliimalahendustele suunatud investeeringute rahastamist) kooskõlas eesmärgiga saavutada globaalselt kasvuhoonegaaside netonullheide.

Alates 2023. aastast avalikustab Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi keskpankadega igal aastal oma investeerimisportfelli põhilised kliimamõõdikud. Need tuginevad ühtlustatud andmeallikatele ja eurosüsteemi ühtsele kliimaga seotud teabe avalikustamise raamistikule.

Loe lisaks

 

4. Sularaha keskkonnajalajälg

Kogu eurosüsteem ja Eesti selle liikmena otsib võimalusi pangatähtede ning müntide keskkonnamõju vähendamiseks, mis on olulisel kohal ka eurosüsteemi sularahastrateegias.

Eesti Panga tegevused kestlikuma sularaha nimel:

  • Alates 2019. aastast on Eesti Panga tellimusel toodetud europangatähtede paber olnud valmistatud 100% jätkusuutlikust puuvillast.
  • Eestis kehtib 1. jaanuarist 2025 ümardamisreegel euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduses, mille tõttu väheneb edaspidi märkimisväärselt vajadus 1- ja 2sendiste järele. Sarnaselt Eesti Pangaga on mitmed euroala riigid juba 1- ja 2sendiste emiteerimise lõpetanud.
  • Eesti Pank on käibe- ja meenemüntide hanketingimustesse lisanud keskkonnamõju kriteeriumeid, näiteks rahapajade tootmisprotsessis taastuvatest allikatest pärineva energia ning pakkematerjalides ümbertöödeldud või taaskasutatavate materjalide kasutamise nõude.
  • Käibekõlbmatuks muutunud pangatähed purustatakse ja pressitakse kokku ning saadetakse koostootmisjaama energia tootmiseks.
  • Keskpank otsib pidevalt uusi võimalusi igapäevaste tööprotsesside keskkonnamõju vähendamiseks (näiteks kasutatakse korduvkasutatavaid pakendeid või taaskasutusest pärinevaid materjale).

2021. aastal viis Euroopa Keskpank läbi pangatähtede elutsükli jalajälje uuringu kõikides liikmesriikides, sealhulgas Eestis ning uuringu tulemused avaldati 2023. aasta lõpus. 2026. aastal on plaanis uuringut korrata.

Loe lähemalt:

 

5. Kliimamuutusi arvestava statistika arendamine

Kliimaga seotud andmed on tähtsad, et hinnata täpsemini kliimariske rahapoliitikas ja finantsstabiilsuses. Statistika valdkond panustab kliimamuutuste riskianalüüsi andmetega, mis kajastavad keskkonnahoidlikke finantsinstrumente. Eesti Pank kliimaindikaatoreid seni koostanud ei ole, küll aga panustame, nagu teisedki liikmesriigid, andmebaaside kvaliteedi haldusse, jälgides andmete õigsust ja ajakohasust.

2023. aastast avaldab Euroopa Keskpank kliimamuutuste statistilisi näitajaid kestliku rahastamise, heitkoguste ja riskide kohta. Kestliku rahastamise näitajaid täiendati 2023. aasta novembris: kestlikkuse võlakirjadest esitatakse nüüd osakaal nendes võlakirjades, mille vastavus roheinstrumendi kriteeriumitele on kinnitatud sõltumatu osapoole hinnanguga.

Kestliku rahastamise näitajate arendamine euroalal jätkub. Euroala statistikastrateegia püüdleb kestlikkuse läbipaistvamaks muutmise suunas nii, et lisaks võlakirjadele saaks infot ka aktsiate ja laenude kohta. Abiks on ka Euroopa väärtpaberite keskandmebaas, millesse on lisaks väärtpaberite rohemärgistuse tunnusele kavas lisada muid kestliku investeerimise tunnuseid.2029. aastal rakendatavad uued rahvusvahelised statistikastandardid soovitavad finantsinstrumentidest eraldi esitada kestlikkuse instrumente.

Kestlik organisatsioon

Eesti Pangas arendatakse keskkonnahoidlikkust ja sotsiaalset vastutustunnet. Pikaajaline eesmärk on olla kliimaneutraalne aastaks 2050.

Selleks juhindub Eesti Pank oma tegevustes rohelise kontori põhimõtetest. 2022. aastal sai Eesti Pank rohelise kontori tunnistuse ning pälvis Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni kvartalile 2022. aasta parima rohelise kontori tiitli. Roheline kontor ja selle põhimõtted on meie töö- ja organisatsioonikultuuri lahutamatu osa.

2022. aasta suvel liitus Eesti Pank Euroopa Keskpanga algatusel koostatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise hartaga, võttes endale kohustuse edendada aususele ja väärikusele tuginevat töökeskkonda, mis oleks vaba igasugusest diskrimineerimisest. Oleme töötajate heaolu, võrdset kohtlemist ja kaasamist ka varem tähtsaks pidanud, kuid nüüd rakendame neid põhimõtteid varasemast selgemalt ja süsteemsemalt. Oleme üle vaadanud oma senise tegutsemisviisi ja lähenemise ning alustanud töötajate teadlikkuse tõstmisega. 2024. aastal tunnustati meid mitmekesise tööandja märgisega „Austame erinevusi“, mida annab välja Eesti Inimõiguste Keskus.

Eesti Panga tugevused rohelise kontori põhimõtete rakendamisel on järgmised:

  • keskkonnateadlikust väärtustavad töötajad, kes arvestavad oma tegevuse mõjuga keskkonnale
  • juhtkonna pühendumus ja toetus keskkonnahoidliku töökeskkonna arendamisele
  • aktiivsed töögrupid: keskkonna- ja kliimakomisjon ning rohelise kontori töörühm

Näiteid Eesti Panga tegevustest:

  • regulaarne infotund „Rohehommik“ töötajate teadlikkuse tõstmiseks
  • panga süsinikujalajälje jälgimine ja sammud selle vähendamiseks vastavalt keskkonnategevuskavale
  • sotsiaalse vastutuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning võrdõiguslikkuse teemade käsitlemine
  • head tingimused jalgrattaga tööl käimiseks
  • töötajate tervisekindlustus ning liikumise ja sporditegevuse soodustamine

Järgnevate aastate suuremad väljakutsed:

  • kvartali hoonete energiatõhususe tõstmine
  • hoonete ligipääsetavuse parandamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine erivajadustega inimestele koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
  • keskkonnasõbraliku töökeskkonna arendamine ja kaasajastamine
  • võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava edasiarendamine
  • rohelise kontori kesktaseme saavutamine
  • organisatsioonianalüüsi arendamine

Kliimaneutraalsuse poole liikumiseks on vaja järjepidevalt vähendada keskpanga süsiniku jalajälge. Oleme koostanud keskkonnaeesmärke ja -mõõdikute sihttasemeid sisaldava tegevuskava ning anname igal aastal aru organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks astutud sammudest.

Meie senised saavutused:

  • mõjuala 1 ehk otsesed heited kütuse põletamisest on püsinud mõõdukal tasemel;
  • mõjuala 2 ehk kaudseid heiteid oleme märgatavalt vähendanud, kuna
    (1) kasutame alates 2021. aastast 100% taastuvenergiat,
    (2) oleme optimeerinud hoonekvartali elektri- ja soojusenergia tarbimist,
    (3) tõstnud hoonete energiatõhusust erinevate renoveerimisprojektide abil (jätkuv tegevus),
    (4) paigaldasime 2023. aasta sügisel päikesepargi võimsusega 7,7 kW;
  • mõjuala 3 ehk tarneahelast tuleneva heite puhul on meie rohelise kontori lähenemine ja väljatöötatud põhimõtted (näiteks prügisorteerimine, ürituste korraldus, hangete läbiviimine) toetanud keskkonnamõju vähenemist. Samas liikuvuse osas on 2022-2023. aastal kasvanud töötajate liikumine kontori ja kodu vahel ning lähetustel viibimine, mille mõjud vahepealsetel pandeemia-aastatel tavapärasest oluliselt väiksemaks jäid.

Kontoritegevuse jalajälje vähendamisel otsime pidevalt võimalusi pikaajalise ja kestva muutuse saavutamiseks uute tehnoloogiliste võimaluste abil (näiteks pangakvartali sisekliima kontseptsiooni väljatöötamine). Kindlasti jätkub keskkonnahoidlike põhimõtete areng ja juurutamine meie tööprotsessides. Samas peame arvestama, et keskpangale seatud ülesannete täitmiseks vajaliku taristu ja töövõimaluste tagamiseks on meil mitmes valdkonnas aina keerulisem keskkonnamõju vähendada, kui teenusepakkujad ja meile vajalikud tootjad uuendustega kaasa ei tule (näiteks soojusenergia, lennureisid).

Loe lisaks:

Eesti Panga 2023. aasta süsiniku jalajälg

Eesti Panga 2022. aasta süsiniku jalajälg

Analüüsid ja mõjuhinnangud

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade

  • 2023 Ptk-d „Energiakriisi leevendamise toetusmeetmete mõju konkurentsivõimele“; „Keskkonnaalase innovatsiooni ajendid Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides“; „Kliimapoliitika hiljutine areng ja Eesti konkurentsivõime“
  • 2022 Ptk „Kliimapoliitika arengute mõju Eesti konkurentsivõimele“ (sh riikide ESG-reitingud)
  • 2021 Ptk „Kliimamuutused ja kliimapoliitika keskpanga vaatevinklist“, lisateema „CO2 hind ja Eesti majandus“
  • 2020 Ptk „Kliimaregulatsioonide mõju Eesti majandusele“ (sh rohemajanduse kontseptsioon)

Konkurentsivõime eksperdikogu

Rahapoliitika ja Majandus

  • 4/2021 Taustinfo „Ettevõtete energiakulude mõju ja võimalik ülekandumine majapidamistele“

Finantsstabiilsuse Ülevaade

  • 1/2024 Lisateema: Eluasemelaenude süsinikuintensiivsus on hinnanguliselt küllaltki madal
  • 2/2022 Lisateema: pangandussektori üleminekuriskide hindamine
  • 2/2020 Lisateema: finantssektor peab arvesse võtma võimalikke järske muutusi seoses üleminekuga keskkonda säästvale majandusmudelile

Majanduse Rahastamise Ülevaade

  • 2023 Taustinfo „Rohelised ja keskkonnasõbralikud finantstooted Eesti pangandussektoris“
  • 2022 Ptk „Keskkonnasõbralike laenutoodete kasutamine Eesti pankades“
  • 2017 Taustinfo „Vähese süsinikuheitega majanduskeskkonna loomist toetavate investeeringute rahastamine“

Blogid

  • 2025 Ülo Kaasik „Investeerimine kliimamuutuste ajastul“
  • 2024 Martti Näksi „Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks“
  • 2024 Anita Suurlaht-Donaldson „Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske“
  • 2024 Peeter Luikmel „Keskpankade rohepöörased valikud"
  • 2022 Anita Suurlaht-Donaldson „Eesti pangad on kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele vastuvõtlikud“
  • 2021 Raido Kraavik „Finantssektor peab üha rohkem arvestama kliimariskidega“
  • 2021 Madis Müller „Euroala rahapoliitikas on tulemas mitmeid muutusi“
  • 2020 Riina Hanso „Millised on Euroopa Komisjoni finantssektori arendamise eesmärgid järgmisel neljal aastal?“
  • 2020 Maive Rute „Keskpanganduses rohetab“

Toimetised ja teemapaberid

  • 2/2024 Jaanika Meriküll „Kliimamuutuste ja –eeskirjade mõju tootlikkusele“
  • 9/2019 Cécile Couharde, Olivier Damette, Rémi Generoso, Kamiar Mohaddes „El Niño ja La Niña mõju majanduskasvule – kohalike ilmaolude tähtsus“

Pressiteated

  • 28.02.2025 Ümardamisreegel tõi keskpanka tagasi rekordkoguse pisisente
  • 27.12.2024 Uuest aastast hakkab sularahaga maksmisel kehtima ümardamisreegel
  • 10.09.2024 Mündikorje Omniva postkontorid Tallinnas ja Tartus vahetuvad
  • 5.08.2024 Uuest aastast kehtiv ümardamisreegel eeldab kaupmeestelt ettevalmistusi
  • 30.01.2024 EKP hoogustab kliimaalast tegevust, keskendudes rohepöördele ning kliima- ja loodusriskidele
  • 11.12.2023 EKP avaldab europangatähtede keskkonnamõju uuringu tulemused
  • 23.10.2023 Riik otsib võimalusi pisisentidest vabanemiseks
  • 26.7.2022 EKP võttis vastu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta
  • 4.11.2021 Eesti Pank seab omale rohelised arengusihid
  • 8.7.2021 EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse
  • 5.2.2021 Eurosüsteem leppis kokku ühises seisukohas kliimamuutustega seotud säästvate investeeringute kohta mitterahapoliitilistes portfellides
  • 17.1.2018 Aeg on küps arutada 1- ja 2sendiste kasutamise vähendamise üle

Süsiniku jalajälje hindamine

Aastaaruanded

Avalikud üritused

  • 25.11.2020 Eesti Panga ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ühine virtuaalne ümarlaud

 

Uuendatud: 18.03.2025