kliimamuutused

Kestlikkus

Keskpankadel on oluline oma tegevuses arvestada kliima-, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega. Nende valdkondade järjepidev ja süsteemne käsitlemine võimaldab paremini kohaneda kiiresti muutuvate oludega ning mõista, kuidas kliima- ja sotsiaalsed riskid mõjutavad üha enam nii riikide majanduslikku vastupanuvõimet kui ka organisatsioonide edukat toimimist. Keskpangad suunavad finantssektorit nii regulatsioonide kui ka eeskuju kaudu, parandades teadlikkust kliimamõjudest ja edendades sotsiaalset vastutustundlikkust. Kestlikkuse põhimõtetel rajanev lähenemine suurendab usaldusväärsust ja tagab kooskõla pikaajaliste globaalsete kestlikkuseesmärkidega.

Kliimamuutused ja keskpank

Euroopa Keskpank lisas kliimamuutustega seotud eesmärgid oma strateegiasse 2021. aastal ja kinnitas oma pühendumust strateegia ülevaatusel  2025. aastal. Kliima- ja looduskeskkonna muutustega seotud füüsilised ja üleminekuriskid mõjutavad makromajanduse ja finantssüsteemi kaudu ka keskpanga põhiülesannet – hinnastabiilsuse tagamist. 

Keskpangad ei vastuta kliimapoliitika eest ning peamised vajalikud tööriistad on väljaspool meie mandaati. Kuid see, et me pole juhiistmel, ei tähenda, et võime kliimamuutusi lihtsalt ignoreerida ega pea andma oma osa nendega võitlemiseks.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde
25. jaanuaril 2021 ILFi rohepanganduse konverentsil peetud kõnes

Euroopa Keskpangas on kliimamuutustega seotud tegevustel kolm põhieesmärki:


Pärast esimesi kokkuvõtteid otsustas Euroopa Keskpank oma tööd kliimamuutuste alal laiendada ning alates 2024. aastast on süvendatud tähelepanu all kolm valdkonda koos täpsustatud plaanidega:


Põhjalikum ülevaade on leitav Euroopa Keskpanga kodulehel.

Euroopa Keskpanga tegevusest lähtuvad ka Eesti Pank ja teised euroala keskpangad. 

2020. aastal liitus Eesti Pank finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustikuga (Network for Greening the Financial System, NGFS), et parandada arusaamist sellest, millist mõju avaldavad kliimamuutused ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminek majandusele ja finantssüsteemile. Kliimateemadel teeme koostööd Põhja- ja Baltimaade keskpankadega. Samuti nõustame rahvusvahelisi organisatsioone nagu IMF ja OECD riigiraportites. ÜRO kliimamuutuste konverentsiks (COP26) 2021. aastal sõnastas ka Eesti Pank oma kliimalubaduse ehk sihid, kuidas toetada Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajalikku kliimasoojenemise pidurdamist ja muutustega kohanemist.

Alates 2021. aastast on Eesti Panga strateegias eraldi tähelepanu all kestliku arengu ja kliima küsimused ning eesmärke ja tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt. Eesmärkide elluviimise kohta teeb keskpanga juhatusele ettepanekuid Eesti Panga keskkonna- ja kliimakomisjon asepresident Martti Randveeri juhtimisel. Püstitatud sihtide täitmist hindab keskpank igal aastal ning kajastab neid ka oma aastaaruandes.

  • “Oma tegevuse keskkonnamõju peaks tänapäeval silmas pidama iga vastutustundlik organisatsioon. Eesti Pangas on meie jaoks oluline piirata keskpanga enda tegevuse jalajälge keskkonnale ning mõista kliimamuutuste ja -poliitika mõju Eesti majandusele ja finantssektorile.” Eesti Panga president Ülo Kaasik

Eesti Panga fookuses on:

  • analüüsida kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate muutuste ja riskide mõju majanduskeskkonnale ja konkurentsivõimele ning finantsstabiilsusele ja majanduse rahastamisele
  • arvestada Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega nii euroala rahapoliitika elluviimisel kui ka Eesti Panga reservide investeerimisel
  • sularaha keskkonnamõju vähendamine
  • kliimateemalise statistika arendamine
  • võtta organisatsiooni juhtimises arvesse sotsiaalse vastutustundlikkuse kriteeriume 
  • vähendada panga tegevuse keskkonnamõju.

1. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju majanduskeskkonnale

Eesti Pank on koostanud mitmeid analüüse kliima- ja keskkonnapoliitika mõjust konkurentsivõimele. Eesti jaoks on see oluline eelkõige põlevkivikasutuse varasema tähtsuse tõttu Eesti majanduses, aga ka muude keskkonnajalajäljega tegevuste tõttu.

Vanade ja saastavate energiaallikate kasutamist piirav kliimapoliitika hoogustab ajutiselt hinnakasvu, mõjutades tööstuse, transpordi ja energiatootmise kaudu lõpuks lõpptarbijaid. Seetõttu tuleb majandust prognoosides arvesse võtta ka välismõju hinnastamist, mis kujuneb süsinikuheitmete turul (ETS või planeeritav transpordisektorit kattev ETS2). Elektri, soojuse, gaasi ja vedelkütuste hinnakasvu otsese mõju kõrval on keskpank analüüsinud energiakulu ülekandumist tarbijaile tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete kaudu.

Kliimapoliitikaga põimub ka julgeolekumõõde – kui põletame vähem fossiilseid kütuseid, saame vähendada sõltuvust neid pakkuvatest ebasõbralikest riikidest. 2022. aasta energiahindade šoki põhjustas just euroala riikide suur sõltuvus fossiilkütustest ning vaenulikest energiatootjatest. 2026. aasta kevadel näitas kogu maailma haavatavust see, kui Iraan naftavedude pudelikaela sulges ja kütus seejärel kiiresti kallinema hakkas. Euroopa energiasõltumatuse ja -julgeoleku tähtsust on rõhutanud ka Euroopa Keskpank:

Kliimamuutuse mõju tunnevad tarbijad ka toiduainete hindade kaudu. Äärmuslikud ilmastikuolud, põuad ja tormid teevad toidutoormete saagikuse heitlikumaks, põhjustades järske hinnahüppeid. Kuna tarbijakorvis on põllumajandussaaduseid kogu maailmast, kanduvad ka esmapilgul kauged hädad meie hindadesse. Seetõttu tuleb inflatsiooni kujunemist hinnates tähele panna ka kliimamuutuste mõju, mis on teinud toiduhindade kõikumise sagedasemaks ja ulatuslikumaks.

Eesti Pank osaleb komiteede ja töögruppide kaudu Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade kliimaalases koostöös. Näiteks prognoosi töögrupp on tegelenud kliimamuutuste ja -poliitika mõju arvestamisega prognoosimudelites. Fiskaalpoliitika töögrupis analüüsitakse valitsuste kliimateemadega seotud poliitikameetmeid.

Loe lähemalt:

Loe ka Euroopa Keskpanga seisukohti:

2. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju finantsstabiilsusele

Kuigi vähese süsinikuheitega majandusele üleminek on vajalik, tähendab kliimasõbralikule majandusele üleminek ühtlasi, et ühiskonna jaoks vajalike muudatustega kaasnevad finantssektori jaoks riskid.

Eesti Pank hindab kliimariske Eesti finantssektoris korrapäraselt, et vajaduse korral suurendada finantssektori kui terviku võimet kliimariskidele vastu panna. Füüsiliste riskide realiseerumine tähendaks finantssektorile suuremaid kindlustuskahjusid, laenutagatiste väärtuse vähenemist ning laenuvõtjate maksevõime kehvenemist. Krediidiriski juhtimisel peavad krediidiasutused võtma kliima- ja keskkonnariske arvesse laenuandmise protsessi kõigis etappides ning jälgima enda portfellidega seotud riske.

Loe lähemalt kliimariskide hindamisest:

Finantssektoril on kliimamuutuste pidurdamisel ja vähese süsinikuheitega majandusele ülemineku kiirendamisel tähtis roll tänu sellele, et nemad saavad eri sidusgruppe mõjutada rahastamistingimuste kaudu. Lisaks saab finantssektor neid protsesse mõjutada näiteks selliste tegevuste kaudu:

  1. Investeerimine väikese süsinikuheitega lahendustesse

  2. Kliimamuutustega kohanemise tegevuste rahastamine

  3. Projektide kliimamõju aruanded ja sellealase teadlikkuse parandamine

Loe lähemalt kliimariski mõjust majanduse rahastamisele:

 

3. Kliimariske arvestav investeerimine

Kliimamuutuste ja roheüleminekuga seotud riskide ja võimaluste arvesse võtmine keskpanga varade paigutamise ja riskide haldamise otsustes on saamas investeerimisprotsessi tavapäraseks osaks.

  • Eesti Pank järgib reservihalduses kestliku ja vastutustundliku investeerimise printsiipe, mille raames teadvustame kliimariski kui finantsriski ja taotleme kliimamuutustega seotud riskide suhtes vastupanuvõimelise investeerimisportfelli saavutamist.
  • Finantstulu teenimisest kaugemale ulatuva eesmärgina peame keskpangas oluliseks portfelliinvesteeringutega rahastatavate kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist ja kliimaneutraalse portfelli saavutamist 2050. aastaks.
  • Kliimaneutraalse portfelli all peab keskpank silmas varade paigutamist (sh kliimalahendustele suunatud investeeringute rahastamist) kooskõlas eesmärgiga saavutada globaalselt kasvuhoonegaaside netonullheide.

Alates 2023. aastast avalikustab Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi keskpankadega igal aastal oma investeerimisportfelli põhilised kliimamõõdikud. Need tuginevad ühtlustatud andmeallikatele ja eurosüsteemi ühtsele kliimaga seotud teabe avalikustamise raamistikule.

Loe lisaks

 

4. Kliimariskid rahapoliitika meetmetes

Kliimariskide integreerimine eurosüsteemi rahapoliitika raamistikku aitab piirata kliimaga seotud finantsriske eurosüsteemi bilansis ning toetada rahapoliitiliste instrumentide tõhusat toimimist muutuvas majanduskeskkonnas. Eesti Pank parandab koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega oma kliimariskide hindamise suutlikkust.

Alates 2026. aasta teisest poolest rakendab eurosüsteem keskpangale tagatiseks esitatavate turukõlblike mittefinantsettevõtete emiteeritud varade väärtuse hindamisel kliimafaktorit, mis võimaldab arvesse võtta kliimamuutustega seotud üleminekuriskide mõju nende varade väärtusele. Meetme eesmärk on tugevdada eurosüsteemi vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele finantsriskidele ning hoida rahapoliitilised operatsioonid tõhusad ja usaldusväärsed. Vt pressiteadet.

Eurosüsteemi varaostuprogrammide raames hoitavas ettevõtete võlakirjade portfellis otsustas eurosüsteem vähendada alates 2022. aastast järk-järgult süsinikumahukust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Alates 2023. aastast suunati ettevõtete võlakirjade oste rohkem nende emitentide poole, kelle kliimanäitajad ja üleminekukavad olid paremad (nn climate tilting). Finantsinstrumentide reinvesteerimine lõpetati 2025. aastal, kuid portfellis olevaid väärtpabereid hoitakse nende lõpptähtajani. Loe lähemalt.

Kliima- ja loodusriskide adekvaatse hindamise juures on kriitilise tähtsusega kvaliteetne ja võrreldav andmestik. Siin on oluline roll Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse raamistikul, mis peaks parandama avalike kestlikkusandmete kättesaadavust ja võrreldavust. Enne direktiivi (CSRD) täielikku rakendamist selle andmeid rahapoliitilistes meetmetes veel ulatuslikult kasutada ei saa.

5. Sularaha keskkonnajalajälg

Kogu eurosüsteem ja Eesti selle liikmena otsib võimalusi, kuidas vähendada pangatähtede ja müntide keskkonnamõju. See on olulisel kohal ka eurosüsteemi sularahastrateegias.

Eesti Panga tegevused kestlikuma sularaha nimel:

  • Alates 2019. aastast on Eesti Panga tellimusel toodetud europangatähtede paber valmistatud 100% jätkusuutlikust puuvillast.
  • Eestis kehtib alates 1. jaanuarist 2025 ümardamisreegel euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduses, mille tõttu väheneb edaspidi märkimisväärselt vajadus 1- ja 2sendiste järele. Sarnaselt Eesti Pangaga on mitu euroala riiki juba 1- ja 2sendiste emiteerimise lõpetanud.
  • Eesti Pank on käibe- ja meenemüntide hanketingimustesse lisanud keskkonnamõju kriteeriumeid, näiteks rahapajade tootmisprotsessis taastuvatest allikatest pärineva energia ning pakkematerjalides ümbertöödeldud või taaskasutatavate materjalide kasutamise nõude.
  • Käibekõlbmatuks muutunud pangatähed purustatakse ja pressitakse kokku ning saadetakse koostootmisjaama, et toota neist energiat.
  • Keskpank otsib pidevalt uusi võimalusi igapäevaste tööprotsesside keskkonnamõju vähendamiseks (näiteks kasutatakse korduvkasutatavaid pakendeid või taaskasutusest pärinevaid materjale).

2021. aastal viis Euroopa Keskpank läbi pangatähtede elutsükli jalajälje uuringu kõikides liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Uuringu tulemused avaldati 2023. aasta lõpus. 2027. aastal on plaanis uuringut korrata.

Loe lähemalt:

 

6. Kliimamuutusi arvestava statistika arendamine

Kliimaga seotud andmed on tähtsad seetõttu, et need aitavad täpsemalt hinnata rahapoliitika ja finantsstabiilsuse kliimariske. Statistikavaldkond panustab kliimamuutuste riskianalüüsi toetava statistika arendamisse eelkõige andmete kvaliteedi tagamisega. Kuigi Eesti Pank ise kliimaindikaatoreid seni koostanud ei ole, osaleme Euroopa Keskpankade Süsteemi ühises statistikatöös ning aitame kaasa kliimaandmete kvaliteedi, võrreldavuse ja ajakohasuse tagamisele. 

2023. aastast avaldab Euroopa Keskpank kliimamuutuste statistilisi näitajaid kestliku rahastamise, heitkoguste ja riskide kohta. Kestliku rahastamise näitajad annavad ülevaate eelkõige kestlike võlakirjade turust ning nende rollist rohepöörde rahastamisel. Süsinikuheite ja kliimariskide näitajad hõlmavad peale võlakirjade aktsiaid ja laene ning võimaldavad hinnata finantssektori kokkupuudet majanduse rohepöördest tulenevate üleminekuriskide ja kliimamuutustest põhjustatud füüsiliste kliimariskidega. Näitajaid täiendatakse ja ajakohastatakse regulaarselt, et parandada metoodikat ning laiendada andmekatvust. Kestliku rahastamise näitajad avaldatakse ametliku statistikaga võrreldaval kvaliteeditasemel, samal ajal kui heitkoguste ja füüsiliste kliimariskide näitajad on praegu peamiselt analüütilise kasutusega. Nende koostamisel kasutatakse osaliselt hinnangulisi andmeid ja metoodikaid, mida pidevalt edasi arendatakse. Kliimamuutuste statistilisi näitajaid uuendati viimati 2025. aasta novembris.

Kestliku rahastamise näitajate arendamine euroalal jätkub. Euroala statistikastrateegia püüdleb kestlikkuse läbipaistvamaks muutmise suunas nii, et lisaks võlakirjadele saaks infot ka aktsiate ja laenude kohta. Abiks on ka Euroopa väärtpaberite keskandmebaas, millesse on peale väärtpaberite rohemärgistuse tunnuse kavas lisada muid kestliku investeerimise tunnuseid. 2030. aastal rakendatavad uued rahvusvahelised statistikastandardid soovitavad finantsinstrumentidest eraldi esitada kestlikkuse instrumente.

 

Kestlik organisatsioon

Eesti Pangas arendatakse keskkonnahoidlikkust ja sotsiaalset vastutustunnet. Pikaajaline eesmärk on olla 2050. aastaks kliimaneutraalne.

Selleks juhindub Eesti Pank oma tegevuses rohelise kontori põhimõtetest, mis on meie töö- ja organisatsioonikultuuri lahutamatu osa. 2022. aastal sai Eesti Pank rohelise kontori tunnistuse ning pälvis Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Eesti Panga ja finantsinspektsiooni kvartalile 2022. aasta parima rohelise kontori tiitli. 2025. aastal kvalifitseerus organisatsioon juba ühe pügala võrra kõrgemale, kesktasemele, ning pälvis ka aasta uuendaja tiitli.

2022. aasta suvel liitus Eesti Pank Euroopa Keskpanga algatusel koostatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise hartaga, võttes endale kohustuse edendada aususele ja väärikusele tuginevat töökeskkonda, mis oleks vaba igasugusest diskrimineerimisest. Oleme töötajate heaolu, võrdset kohtlemist ja kaasamist ennegi tähtsaks pidanud, kuid nüüd rakendame neid põhimõtteid varasemast selgemalt ja süsteemsemalt. Oleme üle vaadanud oma senise tegutsemisviisi ja lähenemise ning alustanud töötajate teadlikkuse parandamisega. 2023. aastal viis Eesti Puuetega Inimeste Koda läbi pangakvartali ligipääsetavuse auditi, mille soovitusi renoveerimistöödel arvesse võtame. 2024. aastal tunnustati meid mitmekesise tööandja märgisega „Austame erinevusi“, mida annab välja Eesti Inimõiguste Keskus. 2026. aastal liitus Eesti Pank tööandjate algatusega Vägivallavabaks, mis on pühendunud lähisuhtevägivalla ennetamisele ja vähendamisele tänu tööandjate teadlikkuse parandamisele.

Eesti Panga tugevused rohelise kontori põhimõtete rakendamisel on järgmised:

  • keskkonnateadlikust väärtustavad töötajad, kes arvestavad oma tegevuse mõjuga keskkonnale
  • juhtkonna pühendumus ja toetus keskkonnahoidliku töökeskkonna arendamisele
  • aktiivsed töögrupid: keskkonna- ja kliimakomisjon ning rohelise kontori töörühm

Näiteid Eesti Panga tegevustest:

  • Regulaarne infotund „Rohehommik“ töötajate teadlikkuse parandamiseks
  • Panga süsinikujalajälje jälgimine ja sammud selle vähendamiseks vastavalt keskkonnategevuskavale
  • Sotsiaalse vastutuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning võrdõiguslikkuse teemade käsitlemine
  • Head tingimused jalgrattaga tööl käimiseks
  • Töötajate tervisekindlustus ning liikumise ja sporditegevuse soodustamine

Järgnevate aastate suuremad eesmärgid:

  • Kvartali hoonete energiatõhususe parandamine
  • Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga hoonete ligipääsetavuse parandamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine, et erivajadustega inimestel oleks siin parem liikuda
  • Keskkonnasõbraliku töökeskkonna arendamine ja kaasajastamine
  • Jätkuv teavitustöö võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise teemadel
  • Organisatsioonianalüüsi arendamine

Kliimaneutraalsuse poole liikumiseks on vaja järjepidevalt vähendada keskpanga süsinikujalajälge. Oleme koostanud keskkonnaeesmärke ja -mõõdikute sihttasemeid sisaldava tegevuskava ning anname igal aastal aru sammudest, mida organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks astunud oleme. 

Meie senised saavutused:

  • mõjuala 1 ehk otsesed heited kütuse põletamisest on püsinud mõõdukal tasemel;
  • mõjuala 2 ehk kaudseid heiteid oleme märgatavalt vähendanud, kuna
    (1) kasutame alates 2021. aastast 100% taastuvenergiat,
    (2) oleme optimeerinud hoonekvartali elektri- ja soojusenergia tarbimist,
    (3) ) täiustanud hoonete energiatõhusust renoveerimisprojektide abil (jätkuv tegevus),
    (4) paigaldasime 2023. aasta sügisel päikesepargi võimsusega 7,7 kW;
  • mõjuala 3 ehk tarneahelast tuleneva heite puhul on meie rohelise kontori lähenemine ja põhimõtted (näiteks prügi sorteerimine, ürituste korraldamine, hangete läbiviimine) toetanud keskkonnamõju vähenemist. 2022.–2025. aastal on töötajate lähetuste arv taas kasvanud. Pandeemia ajal jäi nende mõju tavapärasest palju väiksemaks. Samal ajal on töötajate liikumine kodu ja kontori vahel muutunud keskkonnasäästlikumaks, peegeldudes teadlikumas transpordiviisi valikus.

Kontoritegevuse jalajälje vähendamisel otsime pidevalt võimalusi, kuidas saavutada pikaajalist ja kestvat muutust uute tehnoloogiliste võimaluste abil (näiteks pangakvartali sisekliima kontseptsiooni välja töötamine). Kindlasti jätkub keskkonnahoidlike põhimõtete areng ja juurutamine meie tööprotsessides. Samas peame arvestama, et keskpangale seatud ülesannete täitmiseks vajaliku taristu ja töövõimaluste tagamiseks on meil mitmes valdkonnas aina keerulisem keskkonnamõju vähendada, kui teenusepakkujad ja meile vajalikud tootjad uuendustega kaasa ei tule (näiteks soojusenergia, lennureisid).

Keskkonnamõju hindamine mitme aasta vältel on näidanud, et kasutatavad metoodikad arenevad kiiresti, olgu selleks alusandmestik, eriheitetegurid või arvestusprintsiibid. See areng teeb erinevate aastate tulemuste võrdlemise ning heitepõhiste sihttasemete seadmise aga üha keerukamaks.

Peame oluliseks, et keskkonnahoid oleks loomulik osa meie organisatsiooni igapäevategevusest. Seetõttu seame oma eesmärgid ja suunad ennekõike tarbimisnäitajate jälgimise põhjal ning lähtume neist tehtavatest sisulistest valikutest.

Loe lisaks:

Analüüsid ja mõjuhinnangud

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade

  • 2023 Ptk-d „Energiakriisi leevendamise toetusmeetmete mõju konkurentsivõimele“; „Keskkonnaalase innovatsiooni ajendid Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides“, „Kliimapoliitika hiljutine areng ja Eesti konkurentsivõime“
  • 2022 Ptk „Kliimapoliitika arengute mõju Eesti konkurentsivõimele“ (sh riikide ESG-reitingud)
  • 2021 Ptk „Kliimamuutused ja kliimapoliitika keskpanga vaatevinklist“, lisateema „CO2 hind ja Eesti majandus“
  • 2020 Ptk „Kliimaregulatsioonide mõju Eesti majandusele“ (sh rohemajanduse kontseptsioon)

Konkurentsivõime eksperdikogu

Rahapoliitika ja Majandus

  • 4/2021 Taustinfo „Ettevõtete energiakulude mõju ja võimalik ülekandumine majapidamistele“

Finantsstabiilsuse Ülevaade

  • 1/2025 Lisateema „Ettevõtete pangalaenuportfelli süsinikuintensiivsus“
  • 1/2024 Lisateema „Eluasemelaenude süsinikuintensiivsus on hinnanguliselt küllaltki madal“
  • 2/2022 Lisateema „Pangandussektori üleminekuriskide hindamine“
  • 2/2020 Lisateema „Finantssektor peab arvesse võtma võimalikke järske muutusi seoses üleminekuga keskkonda säästvale majandusmudelile“

Majanduse Rahastamise Ülevaade

  • 2026 Taustinfo „Kliimaprofiili arvestamine pangalaenude tingimustes ja standardites“
  • 2023 Taustinfo „Rohelised ja keskkonnasõbralikud finantstooted Eesti pangandussektoris“
  • 2022 Ptk „Keskkonnasõbralike laenutoodete kasutamine Eesti pankades“
  • 2017 Taustinfo „Vähese süsinikuheitega majanduskeskkonna loomist toetavate investeeringute rahastamine“

Blogid

  • 2025 Anita Suurlaht-Donaldson „Pankade süsinikujalajälg sõltub suuresti ettevõtetele antud laenudest“
  • 2025 Ülo Kaasik „Investeerimine kliimamuutuste ajastul“
  • 2024 Martti Näksi „Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks“
  • 2024 Anita Suurlaht-Donaldson „Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske“
  • 2024 Peeter Luikmel „Keskpankade rohepöörased valikud"
  • 2022 Anita Suurlaht-Donaldson „Eesti pangad on kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele vastuvõtlikud“
  • 2021 Raido Kraavik „Finantssektor peab üha rohkem arvestama kliimariskidega“
  • 2021 Madis Müller „Euroala rahapoliitikas on tulemas mitmeid muutusi“
  • 2020 Riina Hanso „Millised on Euroopa Komisjoni finantssektori arendamise eesmärgid järgmisel neljal aastal?“
  • 2020 Maive Rute „Keskpanganduses rohetab“

Toimetised ja teemapaberid

  • 2/2024 Jaanika Meriküll „Kliimamuutuste ja -eeskirjade mõju tootlikkusele“
  • 9/2019 Cécile Couharde, Olivier Damette, Rémi Generoso, Kamiar Mohaddes „El Niño ja La Niña mõju majanduskasvule – kohalike ilmaolude tähtsus“

Pressiteated

  • 28.02.2025 Ümardamisreegel tõi keskpanka tagasi rekordkoguse pisisente
  • 27.12.2024 Uuest aastast hakkab sularahaga maksmisel kehtima ümardamisreegel
  • 10.09.2024 Mündikorje Omniva postkontorid Tallinnas ja Tartus vahetuvad
  • 05.08.2024 Uuest aastast kehtiv ümardamisreegel eeldab kaupmeestelt ettevalmistusi
  • 30.01.2024 EKP hoogustab kliimaalast tegevust, keskendudes rohepöördele ning kliima- ja loodusriskidele
  • 11.12.2023 EKP avaldab europangatähtede keskkonnamõju uuringu tulemused
  • 23.10.2023 Riik otsib võimalusi pisisentidest vabanemiseks
  • 26.07.2022 EKP võttis vastu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta
  • 04.11.2021 Eesti Pank seab omale rohelised arengusihid
  • 08.07.2021 EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse
  • 05.02.2021 Eurosüsteem leppis kokku ühises seisukohas kliimamuutustega seotud säästvate investeeringute kohta mitterahapoliitilistes portfellides
  • 17.01.2018 Aeg on küps arutada 1- ja 2sendiste kasutamise vähendamise üle

Süsiniku jalajälje hindamine

Aastaaruanded

Avalikud üritused

  • 25.11.2020 Eesti Panga ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ühine virtuaalne ümarlaud

 

Uuendatud: 10.07.2026