Kestlikkus

1. Kliimamuutused ja keskpank

Euroopa Keskpanga 2021. aastal uuendatud strateegiasse lisati kliimamuutuste teema, kuna nende muutustega seotud füüsilised ja üleminekuriskid mõjutavad makromajanduse ja finantssüsteemi kaudu ka keskpanga põhiülesannet – hinnastabiilsuse tagamist.

Keskpangad ei vastuta kliimapoliitika eest ning peamised vajalikud tööriistad on väljaspool meie mandaati. Kuid see, et me pole juhiistmel, ei tähenda, et võime kliimamuutusi lihtsalt ignoreerida ega pea andma oma osa nendega võitlemiseks.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde
25.1.2021 ILFi rohepanganduse konverentsil peetud kõnes

Euroopa Keskpangas on kliimamuutustega seotud tegevustel kolm põhieesmärki:


Pärast esimesi kokkuvõtteid otsustas Euroopa Keskpank oma tööd kliimamuutuste alal laiendada ning võtta 2024. ja 2025. aastal süvendatud tähelepanu alla kolm valdkonda koos täpsustatud plaanidega:


Põhjalikum ülevaade on leitav Euroopa Keskpanga kodulehel.

Euroopa Keskpanga tegevustest lähtuvad ka Eesti Pank ja teised euroala keskpangad. Alates 2021. aasta sügisest on Eesti Panga strateegias esimest korda eraldi fookuses kestliku arengu ja kliima küsimused. Kinnitatud on tegevusplaan, mille eesmärkide elluviimise kohta teeb keskpanga juhatusele ettepanekuid Eesti Panga keskkonna- ja kliimakomisjon asepresident Ülo Kaasiku juhtimisel.

Pilt
Eesti Panga president Madis Müller: „Oma tegevuse keskkonnamõju peaks tänapäeval silmas pidama iga vastutustundlik organisatsioon.  Eesti Panga jaoks on oluline piirata keskpanga enda tegevuse jalajälge keskkonnale ning mõista kliimamuutuste ja -poliitika mõju Eesti majandusele ja finantssektorile.“

2020. aastal liitus Eesti Pank finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustikuga (Network for Greening the Financial System, NGFS), et suurendada arusaamist, millist mõju avaldavad kliimamuutused ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminek majandusele ja finantssüsteemile.

ÜRO kliimamuutuste konverentsiks (COP26) 2021. aasta sügisel andis ka Eesti Pank oma kliimalubaduse. Kliima teemadel teeme koostööd Põhja- ja Baltimaade keskpankadega.

Eesti Panga fookuses on

  • analüüsida ja avaldada kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate muutuste ja riskide mõju
    • majanduskeskkonnale ja konkurentsivõimele
    • finantsstabiilsusele ja majanduse rahastamisele
    • rahapoliitikale ja reservide investeerimisele
  • sularaha keskkonnajalajälje vähendamine
  • võtta organisatsioonina juhtimises arvesse sotsiaalseid ja vastutustundlikkuse kriteeriume ning vähendada panga enda tegevuse keskkonnamõju.

Püstitatud sihtide ning keskkonnategevuskava ja COP26 ajal antud kliimalubaduste täitmist hindab keskpank iga aastal ning kajastab edusamme ka oma aastaaruandes.

Pikaajaline strateegiline eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050

 

2. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju majanduskeskkonnale

Kliima- ja keskkonnapoliitika mõjutab riikide konkurentsivõimet. Eesti jaoks on see oluline eelkõige põlevkivikasutuse tähtsuse tõttu Eesti majanduses, aga ka muude keskkonda saastavate tegevuste tõttu. Seepärast on kliimapoliitika mõju käsitlemine muutunud osaks Eesti Panga iga-aastasest konkurentsivõime ülevaatest.

Loe lähemalt:

Eestis saastava energiatootmise piiramine või ebasõbralike tootjariikide vältimine, samuti tarnepiirangud energiale mõjutavad tarbijaid ja ettevõtteid kõige vahetumalt läbi hinna. 2022. aastal hoogustasid just energiahinnad enim Eesti tarbijahindade hinnakasvu. Eesti Pank võtab energiahindu arvesse ka majandusprognooside tegemisel. Lisaks energia (elekter, toasoe, gaas, kütused) hinnakasvu otsesele mõjule oleme hinnanud ka võimalikku energiahindade ülekandumist tarbijale tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete kaudu.

Loe lähemalt:

Kliimamuutuste mõju hindadele

Äärmuslikud ilmastikuolud, põuad ja tormid, võivad üles viia toormehinnad ja sellega kiirendada hinnatõusu. 2022. aasta energiahindade šokis põhjustas hinnakasvu järsu kiirenemise euroala riikide jätkuvalt suur sõltuvus fossiilkütustest. Ka roheüleminek toob paratamatult kaasa vajalike toormete kallinemise, mis samuti, vähemalt üleminekuperioodil, hinnakasvu kiirendab. Pikas vaates peaks üleminek taastuvenergiale aitama hinnakasvu aeglustada. Keskpangal tuleb hinnatõusu kontrolli all hoidmiseks arvestada kõigi seda mõjutavate teguritega ja nii ka kliimamuutuste mõju oma mudelitesse kaasata.

Loe ka Euroopa Keskpanga seisukohti:

Eesti Pank osaleb erinevate komiteede ja töögruppide kaudu Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade kliimaalases koostöös. Näiteks prognoosi töögrupp on tegelenud kliimamuutuste ja kliimapoliitika mõju arvestamisega prognoosimudelites. Tootlikkuse eksperdigrupi üks teemasid on kliimamuutuste ja tootlikkuse seoste uurimine. Fiskaalpoliitika töögrupis analüüsitakse valitsuste kliimateemadega seotud poliitikameetmeid.

 

3. Kliimamuutuste ja -poliitika mõju finantsstabiilsusele

Kuigi vähese süsinikuheitega majandusele üleminek on vajalik, tähendab kliimasõbralikule majandusele üleminek aga ühtlasi, et ühiskonna jaoks vajalike muudatustega kaasnevad finantssektori jaoks ka riskid.


Eesti Pank hindab kliimariske Eesti finantssektoris korrapäraselt, et vajaduse korral suurendada finantssektori kui terviku kliimariskidele vastupanu võimet. Füüsiliste riskide realiseerumine tähendaks finantssektorile suurenevaid kindlustuskahjusid, laenutagatiste väärtuse alanemist ning laenuvõtjate maksevõime vähenemist.

Loe lähemalt kliimariskide hindamisest:

Pangad peavad juba üsna pea vastama järelevalvelistele ootustele: krediidiriski juhtimisel peavad krediidiasutused võtma kliima- ja keskkonnariske arvesse laenuandmise protsessi kõigis etappides ning jälgima enda portfellidega seotud riske.

Finantssektoril on kliimamuutuste pidurdamisel ja vähese süsinikuheitega majandusele ülemineku kiirendamisel tähtis roll tänu võimalusele mõjutada erinevaid sidusgruppe rahastamistingimuste kaudu. Lisaks saab finantssektor neid protsesse mõjutada ka selliste tegevuste kaudu nagu:

  • investeerimine madala süsinikuheitega lahendustesse
  • kliimamuutustega kohanemise tegevuste rahastamine
  • projektide kliimamõju raporteerimine ja sellealase teadlikkuse tõstmine

Loe ülevaadet Eesti pangandussektori pakutavatest toodetest:

 

4. Kliimariske arvestav investeerimine

Kliimamuutuste ja roheüleminekuga seotud riskide ning võimaluste arvesse võtmine keskpanga kapitali paigutamise ja riskide haldamise otsustes on saamas investeerimisprotsessi tavapäraseks osaks.

  • Eesti Pank järgib reservihalduses kestliku ja vastutustundliku investeerimise printsiipe, mille raames teadvustab kliimariski kui finantsriski ja taotleb kliimamuutustega seotud riskide suhtes vastupanuvõimelise investeerimisportfelli saavutamist.
  • Finantstulu teenimisest kaugemale ulatuva eesmärgina peab keskpank oluliseks portfelliinvesteeringutega rahastatavate kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist ja kliimaneutraalse portfelli saavutamist aastaks 2050.
  • Kliimaneutraalse portfelli all peab keskpank silmas varade paigutamist (sh kliimalahendustele suunatud investeeringute rahastamist) kooskõlas eesmärgiga saavutada globaalselt kasvuhoonegaaside netonullheide.

Alates 2023. aastast avalikustab Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi keskpankadega igal aastal oma investeerimisportfelli põhilised kliimamõõdikud. Need tuginevad ühtlustatud andmeallikatele ja eurosüsteemi ühtsele kliimaga seotud teabe avalikustamise raamistikule.

Loe lisaks

 

5. Sularaha keskkonnajalajälg

Kogu eurosüsteem ja Eesti selle liikmena otsib võimalusi pangatähtede ning müntide keskkonnamõju vähendamiseks, mis on olulisel kohal ka Euroopa Keskpanga strateegias.

Eesti Panga tegevused kestlikuma sularaha nimel:

  • Alates 2019. aastast on Eesti Panga tellimusel toodetud europangatähtede paber olnud valmistatud 100% jätkusuutlikust puuvillast.
  • Eesti Pank on teinud ettepaneku ümardamisreeglite rakendamiseks juba 2018. aastal, et vähendada vajadust väikese nimiväärtusega müntide järele. Koostöös rahandusministeeriumiga algatati 2023. aasta sügisel väljatöötamiskavatsuse protsess. Mitmed euroala riigid on sel moel juba 1-2sendiste emiteerimise lõpetanud. Kuni Eestis ettepanekut kaalutakse, püüab Eesti Pank neid münte võimalusel teiste euroala riikidega vahetada, et neid mitte enam juurde vermida.
  • Eesti Pank on müntide hanketingimustesse lisanud keskkonnamõju kriteeriumeid, näiteks rahapajade tootmisprotsessis taastuvatest allikatest pärineva energia ning pakkematerjalides ümbertöödeldud või taaskasutatavate materjalide kasutamise nõude.
  • Käibekõlbmatuks muutunud pangatähed purustatakse ja pressitakse kokku ning saadetakse koostootmisjaama energia tootmiseks.
  • Keskpank otsib pidevalt uusi võimalusi igapäevaste tööprotsesside keskkonnamõju vähendamiseks (näiteks kasutatakse korduvkasutatavaid pakendeid või taaskasutusest pärinevaid materjale).

2021. aastal viis Euroopa Keskpank läbi pangatähtede elutsükli jalajälje uuringu kõikides liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Uuringu tulemused avaldatakse 2023. aasta II kvartalis.

 

6. Kestlik organisatsioon

Alates 2022. aastast on Eesti Panga strateegia üks arendusülesanne vähendada keskpanga tegevuse keskkonnamõju ning võtta arvesse sotsiaalseid ja vastutustundlikke juhtimise kriteeriumeid.

Selleks juhindub Eesti Pank oma tegevustes rohelise kontori põhimõtetest. 2022. aastal sai Eesti Pank rohelise kontori tunnistuse ning pälvis Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni kvartalile 2022. aasta parima rohelise kontori tiitli.

Kliimaneutraalsuse poole liikumiseks on vaja järjepidevalt vähendada keskpanga süsiniku jalajälge. Oleme koostanud keskkonnaeesmärke ja -mõõdikute sihttasemeid sisaldava tegevuskava ning anname igal aastal aru organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks astutud sammudest.

Loe lisaks: Eesti Panga 2022. aasta süsiniku jalajälg


2022. aasta suvel liitus Eesti Pank Euroopa Keskpanga algatusel koostatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise hartaga, võttes endale kohustuse edendada aususele ja väärikusele tuginevat töökeskkonda, mis oleks vaba igasugusest diskrimineerimisest. Oleme töötajate heaolu, võrdset kohtlemist ja kaasamist ka varem tähtsaks pidanud, kuid nüüd rakendame neid põhimõtteid varasemast selgemalt ja süsteemsemalt. Oleme üle vaadanud oma senise tegutsemisviisi ja lähenemise ning alustanud töötajate teadlikkuse tõstmisega.

Eesti Panga tugevused rohelise kontori põhimõtete rakendamisel:

  • keskkonnateadlikust väärtustavad töötajad, kes arvestavad oma tegevuse mõjuga keskkonnale
  • juhtkonna pühendumus ja toetus keskkonnahoidliku töökeskkonna arendamisele
  • aktiivsed töögrupid: keskkonna- ja kliimakomisjon ning rohelise kontori töörühm

Näiteid Eesti Panga tegevustest:

  • regulaarne infotund „Rohehommik“ töötajate teadlikkuse tõstmiseks
  • panga süsinikujalajälje jälgimine ja sammud selle vähendamiseks
  • sotsiaalse vastutuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning võrdõiguslikkuse teemade käsitlemine
  • head tingimused jalgrattaga tööl käimiseks
  • töötajate tervisekindlustus ning liikumise ja sporditegevuse soodustamine

Järgnevate aastate suuremad väljakutsed:

  • kvartali hoonete energiatõhususe tõstmine koostöös TalTechiga
  • hoonete ligipääsetavuse parandamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine erivajadustega inimestele koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
  • keskkonnasõbraliku töökeskkonna arendamine ja kaasajastamine
  • võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava väljatöötamine
  • rohelise kontori kesktaseme saavutamine

 

7. Kliimamuutusi arvestava statistika arendamine

Kliimaga seotud andmed on olulised, et hinnata täpsemini kliimariske rahapoliitikas ja finantsstabiilsuses. Statistika valdkond annab oma panuse kliimamuutuste riskianalüüsi andmetega, mis kajastavad keskkonnahoidlikke finantsinstrumente.

2023. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Keskpank kliimamuutuste statistilised näitajad kestliku rahastamise, heitkoguste ja riskide kohta. Nende näitajate arendamine euroala tasemel jätkub.

Kestliku rahastamise näitajate arendamisel on abiks Euroopa väärtpaberite keskandmebaas, millesse lisaks väärtpaberite rohemärgistuse tunnusele on kavas lisada muid kestliku investeerimise tunnuseid.

Eesti Pank kliimaindikaatoreid seni koostanud ei ole, küll aga panustab nagu teisedki riigid andmebaaside kvaliteedi haldusse, jälgides andmete õigsust ja ajakohasust.

 

8. Analüüsid ja mõjuhinnangud

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade

  • 2023 Ptk-d „Energiakriisi leevendamise toetusmeetmete mõju konkurentsivõimele“; „Keskkonnaalase innovatsiooni ajendid Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides“; „Kliimapoliitika hiljutine areng ja Eesti konkurentsivõime“
  • 2022 Ptk „Kliimapoliitika arengute mõju Eesti konkurentsivõimele“ (sh riikide ESG-reitingud)
  • 2021 Ptk „Kliimamuutused ja kliimapoliitika keskpanga vaatevinklist“, lisateema „CO2 hind ja Eesti majandus“
  • 2020 Ptk „Kliimaregulatsioonide mõju Eesti majandusele“ (sh rohemajanduse kontseptsioon)

Rahapoliitika ja Majandus

  • 4/2021 Taustinfo „Ettevõtete energiakulude mõju ja võimalik ülekandumine majapidamistele“

Finantsstabiilsuse Ülevaade

  • 2/2022 Lisateema: pangandussektori üleminekuriskide hindamine
  • 2/2020 Lisateema: finantssektor peab arvesse võtma võimalikke järske muutusi seoses üleminekuga keskkonda säästvale majandusmudelile

Majanduse Rahastamise Ülevaade

  • 2023 Taustinfo „Rohelised ja keskkonnasõbralikud finantstooted Eesti pangandussektoris“
  • 2022 Ptk „Keskkonnasõbralike laenutoodete kasutamine Eesti pankades“
  • 2017 Taustinfo „Vähese süsinikuheitega majanduskeskkonna loomist toetavate investeeringute rahastamine“

Blogid

  • 2022 Anita Suurlaht-Donaldson „Eesti pangad on kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele vastuvõtlikud“
  • 2021 Raido Kraavik „Finantssektor peab üha rohkem arvestama kliimariskidega“
  • 2021 Madis Müller „Euroala rahapoliitikas on tulemas mitmeid muutusi“
  • 2020 Riina Hanso „Millised on Euroopa Komisjoni finantssektori arendamise eesmärgid järgmisel neljal aastal?“
  • 2020 Maive Rute „Keskpanganduses rohetab“

Toimetised

  • 9/2019 Cécile Couharde, Olivier Damette, Rémi Generoso, Kamiar Mohaddes „El Niño ja La Niña mõju majanduskasvule – kohalike ilmaolude tähtsus“

Pressiteated

  • 30.01.2024 EKP hoogustab kliimaalast tegevust, keskendudes rohepöördele ning kliima- ja loodusriskidele
  • 23.10.2023 Riik otsib võimalusi pisisentidest vabanemiseks
  • 26.7.2022 EKP võttis vastu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise harta
  • 4.11.2021 Eesti Pank seab omale rohelised arengusihid
  • 8.7.2021 EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse
  • 5.2.2021 Eurosüsteem leppis kokku ühises seisukohas kliimamuutustega seotud säästvate investeeringute kohta mitterahapoliitilistes portfellides
  • 17.1.2018 Aeg on küps arutada 1- ja 2sendiste kasutamise vähendamise üle

Aastaaruanded

Avalikud üritused

  • 25.11.2020 Eesti Panga ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ühine virtuaalne ümarlaud

 

Uuendatud: 02.02.2024