Eesti Panga strateegia aastani 2027

Nagu kõik euroala riikide keskpangad, annab Eesti Pank oma panuse riigi majanduse kestlikku arengusse eelkõige mõõduka hinnakasvu hoidmise kaudu. Selle saavutamiseks osaleb Eesti Pank aktiivselt euroala rahapoliitika kujundamises. Et saada teavet, mille põhjal rahapoliitilisi otsuseid langetada, analüüsib keskpank põhjalikult nii kogu euroala kui ka üksnes Eesti majandust mõjutavaid protsesse. Kvaliteetsete analüüside ja uuringute koostamiseks teeb Eesti Pank koostööd teiste keskpankadega ning Eesti ja välismaiste teadusasutuste ja ülikoolidega. Eesti majandusarengu vahetumaks tajumiseks oleme dialoogis pankade ja ettevõtjatega.

Euroala keskmine inflatsioon ületab praegu ja eeldatavasti ka lähiajal eesmärgiks seatud 2% taset. Inflatsioonisurve vähendamiseks otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu võtta kursi rahapoliitika karmistamisele (sh tõstes rahapoliitilisi intressimäärasid).

Eesti Pank aitab kaasa Eesti majanduse kestlikule arengule ja jõukusele, nõustades valitsust oluliste majanduspoliitiliste otsuste langetamisel. Selleks vajalikud teadmised sünnivad keskpanga igapäevasest majanduse ja finantssektori analüüsist ning osalemisest eurosüsteemi töös ja Euroopa Liidu majanduspoliitilistes debattides.

Lisaks majanduse hetkeolukorra hindamisele ja lähiaastate arengu prognoosimisele on üha olulisem mõista pikaajalise mõjuga majanduspoliitilisi valikuid. Läbi aegade on Eesti Panga tähelepanu keskmes olnud riigi rahanduse kestlikkus ja roll majanduse stabiilse arengu soodustamisel. Varasemast enam pöörab keskpank tähelepanu kliimamuutuste ja -poliitikaga seonduvatele valikutele.

Rahapoliitiliste otsuste elluviimiseks teevad keskpangad erinevaid tehinguid. Eestis tegutsevatel kommertspankadel on ligipääs laenudele ja hoiustamisvõimalustele eurosüsteemis kokku lepitud tingimustel. Laenu andes hinnatakse tehingupartneritest pankade usaldusväärsust ja tagatiste kvaliteeti. Eesti pankade nõudlus tavapäraste ja erakorraliste rahapoliitiliste laenude järele on kasvanud ning keskpank on suurendanud oma võimekust rahapoliitilisi tehinguid tõhusalt sooritada (sh teha varaoste ja aktsepteerida erinevaid tagatisi). Keskpank teeb koostööd turuosalistega, et mitmekesistada Eesti kapitaliturgu ja suurendada tagatiste valikut.

Eesti Pank investeerib oma finantsvarasid ja rahastab teenitud tulust oma tegevust. Madalad intressimäärad on raskendanud keskpanga reservidelt tulu teenimist. Eesti Pank on finantsvara investeerimisel reageerinud tegevuskeskkonna muutustele ja hajutanud riske varaklasside lisamisega investeerimisportfelli. Keskpanga investeerimistegevuse pikaajaline eesmärk on teenida piisavalt tulu, et parandada oma kapitaliseeritust ja võimet kanda kahjumeid, mis võivad tekkida riskistsenaariumite realiseerumisel. Strateegiaperioodist kaugem eesmärk on viia Eesti Panga kapitaliseeritus eurosüsteemi keskpankade kapitaliseerituse keskmisele tasemele. Samuti on Eesti Pank alustanud kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtete rakendamist reservihalduses.

Eesti Panga üks eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine. Pankade järelevalve eest vastutab euroalal Euroopa Keskpank koostöös liikmesriikide finantsjärelevalveasutustega, milleks Eestis on Finantsinspektsioon. Eesti Pank vastutab makrofinantsjärelevalve eest, analüüsides ja hinnates Eesti finantssektori riske.

Eesti Pank on välja töötanud makrofinantsjärelevalve raamistiku ning kehtestanud pankadele riskide vähendamiseks vajalikke nõudeid kapitalile ja eluasemelaenude väljastamisele. Et finantsstabiilsust ohustavaid riske paremini hinnata, suurendab keskpank oma analüütilist võimekust. Majanduse kasvufaasis, kui sellega kaasneb majanduse võlakoormuse kasv, kaalub Eesti Pank pankadele täiendavate kapitalipuhvri nõuete kehtestamist. Keskpank pöörab erilist tähelepanu eluasemelaenuturu riskidele ja vajadusel karmistab eluasemelaenude väljastamise nõudeid.

Eesti Pank on makse- ja arveldussüsteemide haldaja ning maksekeskkonna arendaja ja järelevaataja. Eesmärk on edendada koostöös turuosalistega Eestis tõhusat, turvalist ja innovatsiooni toetavat maksekeskkonda. Selleks on tähtis makseteenuste toimekindluse tagamine, riskide maandamine ja oluliste maksesüsteemide töötamine järelevaataja nõuete kohaselt. Nende ülesannete täitmiseks kaasab Eesti Pank ametkondi ja turuosalisi ning aitab korrastada maksekeskkonna ja -süsteemide õigusraamistikku.

Eesti Pank haldab ja arendab koostöös teiste euroala keskpankadega ühtset taristut rahapoliitiliste ja  väärtpaberitehingute, tagatiste haldamise ning pankadevaheliste maksete (sh välkmaksete) tegemiseks. Riigisiseste pankadevaheliste maksete arveldamiseks kriisiolukorras on Eesti Pangal sõltumatu süsteem ja tehniline korraldus. Maksekeskkonna arendamiseks osaleb Eesti Pank eurosüsteemi digitaalse euro uurimisprojektis, et toetada uudsete makselahenduste loomist ja Euroopa maksekeskkonna sõltumatut toimimist.

Eesti Pank emiteerib euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid europangatähti ja euromünte. Keskpank korraldab sularaharinglust: hoolitseb selle eest, et pangatähti ja-münte oleks ringluses vajalik kogus, vastutab sularaha käibevaru olemasolu ning sularaha kvaliteedi ja võltsimiskindluse eest. Keskpangana teenindame pankasid, ettevõtteid ja organisatsioone, mis osalevad sularaha ringluse tsüklis ning tagavad sularaha jõudmise elanikkonnale ja ettevõtetele. Järjest tähtsamaks muutub sularaha tootmise ja ringluse süsinikujalajälje vähendamine.

Eesti Pank koostab riikliku statistika tegijana Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistikat. Keskpank pakub avalikkusele kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut infot, mida avalikkus saab kasutada majandusolukorra analüüsimisel, prognoosimisel ja poliitika kujundamisel. Samuti osaleb Eesti Pank Euroopa majandus- ja rahaliidu statistika tegemises ja statistikametoodika arendamises.

Lähiaastatel on keskpangal kaks prioriteeti. Esiteks euroala rahaloomeasutuste integreeritud aruandlusraamistiku väljatöötamises osalemine ja selle juurutamine Eestis. Teiseks statistikategemise uue infosüsteemi arendamine, mis tagab meile parema valmisoleku tulla edukalt toime järjest suureneva andmemahu ja lisanduvate statistikatöödega.

Keskpanga ülesannete edukaks täitmiseks on vaja professionaalset ja hästi toimivat organisatsiooni. Eesti Pank tähtsustab organisatsiooni avatust ja kaasavust. 2022. aastal liitus Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasamise hartaga. Töötajate heaolu, võrdne kohtlemine ja kaasamine on keskpanga jaoks olnud tähtsad ka varem, kuid hartaga liitumine aitab neid põhimõtteid personalipoliitikas ja organisatsiooni juhtimises selgemalt mõtestada ja ellu viia. Näiteks soosib Eesti Pank erineva tausta, kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajate värbamist, tagades samal ajal jätkuvalt kõrged erialased ja väärtuspõhised standardid.

Oma töös lähtuvad Eesti Panga töötajad neljast väärtusest: usaldus, asjatundlikkus, ühtekuuluvus ja paindlikkus.

Eesti Pank toetab töötajate pikaajalist karjääri, sh erinevate oskuste ja kogemuste saamist või liikumist töökohtade vahel pangas ja teistes organisatsioonides. Eesti Pank pakub oma töötajatele paindliku töö, arengu- ja karjäärivõimalusi. Uuteks väljakutseteks on töötajate digipädevuse ja keskkonnateadlikkuse tõstmine ning ühtsustunde hoidmine nii kontoris kui ka kaugtööl.

Eesti Panga seaduse kohaselt annab keskpank valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid, kuulamata ära Eesti Panga seisukohti. Peamiselt räägib keskpank kaasa hinna- ja finantsstabiilsuse küsimustes, kuid ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist kasvu mõjutavatel teemadel, milles keskpangal on piisav kompetents ja mis on seotud panga põhiteemadega.

Nii mõnedki Eesti majanduse arengu seisukohast tähtsad valikukohad haakuvad keskpanga põhiteemadega kaudselt. Selliste valikukohtade analüüsimiseks on Eesti Pank valmis pakkuma ekspertidele aruteluplatvorme. Arutelu soodustamiseks ja keskpanga tegevuse paremaks tutvustamiseks loome elanikele ligipääsetava ja koostööpartneritele avatud keskuse Rahamu, kus korraldatakse arutelusid ning tutvustatakse majanduse ja finantssüsteemi toimimist ja üksikisiku rolli selles, samuti Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga tegevust.

Kaasaegses prognoosimises ja majandusanalüüsis kasutatakse üha erinevamat tüüpi andmeid ja nendevahelisi seoseid. Eesti Pank plaanib oma analüütiliseks tööks ja nõustamiseks hakata kasutama erinevaid registreid ja andmekogusid ühendavat mikroandmete kogu. Finantssektori analüüsi kvaliteedi tõstmiseks laiendame finantssektori kohta tehtavat statistikat. Eeskätt puudutab see pangandusvälise finantssektori kohta põhjalikuma statistika tegemist ja maksestatistika arendamist. Viimati nimetatu puhul on eesmärk toetada ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide seiret kogu finantssektoris.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Pank on mõjus, nõustades valitsust ning osaledes debattides majanduse ja finantssektori stabiilse ja kestliku arengu teemal.
2. Eesti Panga pakutavad aruteluvõimalused on tõstnud majanduspoliitilise diskussiooni kvaliteeti.
3. Eesti Pangal on uus avatud keskus Rahamu.
4. Eesti Panga statistika hõlmab suuremat osa finantssektorist. Eesti Pank kasutab oma analüüsides eri registreid ja andmekogusid ühendavat mikroandmete kogu.

Eesti Panga ja teiste finantsturuosaliste suutlikkus täita oma põhiülesandeid kriisiolukordades on muutunud üha olulisemaks. Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud teravalt esile vajaduse olla paremini valmis ka kõige äärmuslikemaks olukordadeks. See tähendab ka seda, et Eesti Pank peab põhjalikumalt läbi mõtlema ja ette valmistama enda kriitiliste funktsioonide toimimise tagamise.

Kriisiolukordades peavad eraisikud ja ettevõtted saama kasutada oma pangakontol olevat raha. Selleks on vaja, et pangaülekanded ja kaardimaksed toimiksid ja pangast saaks sularaha. Keskpank peab olema kriisi ajal valmis rahuldama ootamatult suurenevat sularahanõudlust ja toetama sularaha jõudmist elanikkonnani.

Eesti Pank on kriisiolukorras elutähtsate makseteenuste ja sularaharingluse korraldaja. Arvestades riskikeskkonna olulist muutumist on vajalik, et õigusraamistik võimaldaks valmisolekut kõikides kriisiolukorras ja hõlmaks kõiki olulisi osalisi, kes pakuvad makseteenust ja osalevad sularaharingluses. Selleks on vaja täpsustada ja laiendada elutähtsa teenuse osutajate (ETO) ringi ja uuendada neile kehtestatud nõudeid. ETO-del tuleb koostada ka ajakohased toimepidevuse riskianalüüsid ja tegevuskavad ning esitada need kinnitamiseks Eesti Pangale. Tegevuskavasid tuleb seejärel korrapäraselt katsetada ja kontrollida koostöös Finantsinspektsiooniga.

Panganduskriisi korral peab Eesti Pank olema suuteline pakkuma likviidsusraskustesse sattunud pankadele laenu, et toetada finantssüsteemi stabiilsust. Oluline osa likviidsuspakkumisest nii tava- kui ka kriisiolukorras on Eesti Panga võimekus võtta vastu erinevaid tagatisi. Tagatiste vastuvõtmise võimekust on kavas tõsta nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste keskpankadega.

Eesti Panga põhieesmärkide täitmiseks ka ebasoodsate arengusuundumuste korral on tähtis tagada keskpanga finantsiline sõltumatus ja usaldusväärsus. Selleks peab investeerimisportfell olema piisavalt suur ja tõhusalt hallatud ning Eesti Pank küllaldaselt kapitaliseeritud. Investeerimisotsuste tegemisel pöörame lisaks investeerimisega seotud finantsriskidele rohkem tähelepanu ka rahapoliitikaga seotud finantsriskidele, mis nõuab suuremat võimekust portfellide riskide mõõtmisel.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Panga kriitilised protsessid toimivad kõikides kriisiolukordades.
2. Eesti Pank on kehtestanud nõuded elutähtsate makseteenuste ja sularaharingluse toimimiseks eri kriisiolukordades ning ETO pankade kriisivalmiduse lahendusi testitakse.
3. Eesti Pank on valmis tagama riigikassa ja ETO pankade varustamise sularahaga.
4. Eesti Panga omakapital on suurenenud ja Eesti Panga kapitaliseeritus on lähenenud euroala keskmisele.
5. Eesti Panga finantsriskid on mõõdetud ja hallatud parima rahvusvahelise praktika kohaselt.
6. Eesti Pank on suurendanud tagatisvara vastuvõtmise võimekust.

Küberrünnakuid ettevõtete ja riigiasutuste vastu on üha keerukam ja raskem tuvastada. Muutuvate ohtudega hästi toime tulemiseks on Eesti Pank võtnud vastu organisatsiooni küberkerksuse parandamise tegevusplaani. Küberkerksuse eesmärk on tagada organisatsiooni võime jätkusuutlikult toimida küberrünnakute tingimustes.

Eesti Panga jaoks on esmatähtis tagada keskpanga infosüsteemide toimekindlus ja turvalisus, kuna sellest oleneb nii panga varade ja andmete säilimine kui ka panga võime täita oma ülesandeid. Turvalisuse tagamisel võtab keskpank arvesse riskihinnanguid ning parimaid rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja tavasid, sh Euroopa Keskpanga välja töötatud finantsinstitutsioonide küberkerksuse hindamise mudelit (Cyber Resilience Oversight Expectations, CROE). Samuti teeb Eesti Pank tõhusat koostööd eurosüsteemi liikmete ja teiste osapooltega, et tagada ühtne kõrge turvalisuse tase eurosüsteemis.

Et saavutada keskpanga eesmärke ja arendada töökorraldust, on oluline juurutada infosüsteemis sobivaid lahendusi protsesside digitaliseerimiseks ja rutiinse töö automatiseerimiseks.  IKT teenuste edasiarendamisel hindame kuluefektiivsuse, paindlikkuse ja  organisatsiooni kerksuse huvides võimalust kasutada väliseid teenusepakkujaid ja teenusepõhiseid pilvelahendusi, tagades nõutud turvalisuse taseme.

Oodatavad tulemused

1. Eesti Panga küberkerksuse tagamiseks rakendatakse CROE „edasijõudnud“ taseme meetmeid.
2. Eesti Panga kriitilised protsessid toimivad ka olukorras, kui panga hoonetes on IT-teenuste osutamine katkenud.
3. Eesti Pank on loonud uusi lahendusi oma protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Eelistame väliste teenusepakkujate lahendusi, sh pilveteenuseid.

Eesti Panga üks eesmärk on vähendada panga tegevuse keskkonnamõju ning võtta arvesse sotsiaalseid ja vastutustundliku üldjuhtimise kriteeriumeid. Keskpank analüüsib ja avaldab kliimamuutustest ja kliimapoliitika eesmärkidest tulenevate muutuste ja riskide mõju majanduskeskkonnale, finantsstabiilsusele, finantssektori õigusraamistikule, majanduse rahastamisele ja konkurentsivõimele, samuti rahapoliitikale ja reservide investeerimisele.

Keskpanga enda süsinikujalajälje vähendamise sihtide ja meetmete koondamiseks võttis keskpank vastu keskkonnaalase tegevuskava. See sisaldab samme rohelise kontori põhimõtete järgimiseks ja juba varem seatud eesmärki piirata uute müntide vermimise vajadust. Kavas on suurendada müntide taasringlust, sealhulgas selgitada  avalikkusele ja valitsusele sularahas tehtavate ostude lõppsumma 5sendi täpsusega ümardamise otstarbekust.

Eesti Pank on alustanud kliimamuutustega seotud kestliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtete rakendamist reservihalduses. Aktsiaportfelli puhul seame vahe-eesmärgiks vähendada investeeringute süsinikumahukuse kaalutud keskmist aastal 2023 vähemalt 50% ning seejärel igal aastal 7% kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni. Võlakirjaportfelli puhul on eesmärk toetada parimate turutavade ja aruandlusstandardite kasutuselevõtmist ning edendada rohevõlakirjade turgu, investeerides taastuvenergia tootmise ja energiatõhususe suurendamise projektidesse.

Oodatavad tulemused

1. Iga Eesti Panga töötaja on kursis kliima- ja keskkonnateemadega vähemalt ulatuses, mis haakuvad tema tööülesannetega.
2. Eesti Pank järgib rohelise kontori põhimõtteid ning seab eesmärgiks saavutada rohelise kontori keskmise taseme nõuetele vastavus.
3. Eesti Pank vähendab järjepidevalt oma tegevuste süsinikujalajälge vastavalt keskkonnategevuskavale.
4. Eesti Pank on aidanud kaasa müntide taasringluse suurenemisele.
5. Eesti Pank muudab oma investeeringuid, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne investeerimisportfell.