Märksõnad: 

SEPA ehk ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payment Area) ühendab makseteenuste pakkujaid ja kasutajaid kõigis Euroopa Liidu riikides, Islandil, Liechtensteinis, Monacos, San Marinos, Norras ja Šveitsis.

SEPA eesmärk on tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele, ettevõtetele ja asutustele lihtsad, kiired, turvalised, soodsad ja koostoimivad makseteenused ning -lahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigi pangakontost ja maksekaardist.

Alates 1. veebruarist 2014 algatatakse euromakseid kogu Euroopas ühtsete reeglite ja standardite alusel. Üleminek saavutati Euroopa Liidu õigusraamistiku toel (vt ühtseid õiguslikke aluseid ja SEPA-le ülemineku kokkuvõtet).

Nüüdseks pakuvad SEPA makseteenuseid kokku umbes 7000 panka, makse- ja e-raha asutust ja neid kasutavad üle 500 miljoni inimese kokku 34 Euroopa riigis. Kasutusel on neli põhilist üleeuroopalist reeglikogumit koos toetava taristuvõrgustikuga, mida võib lihtsustatult nimetada süsteemiks.

  • SEPA tavamaksete süsteem toimib kõigi pankadevahelisi euromakseid tegevate pankade jt makseteenuste pakkujate vahel. Pankadevaheline euromakse jõuab saajani tööpäeviti tavaliselt 3–5 tunni jooksul, hiljemalt järgmisel tööpäeval.
  • Uus SEPA välkmaksete süsteem toimib kõigi seni liitunud pankade jt makseteenuste pakkujate vahel (vt hetkeseisu). Maksed, mis on väiksemad kui 15 000 eurot, jõuavad saajani 10 sekundiga, ööpäev läbi ja aasta ringi.   
  • SEPA otsekorralduste süsteem toimib kõigi pankadevahelisi otsekorraldusi pakkuvate pankade jt makseteenuste pakkujate vahel.
  • Ettevõtetevaheline SEPA otsekorralduste süsteem toimib kõigi liitunud pankade jt makseteenuste pakkujate vahel.

Eestis tegutsevad pangad ei paku otsekorraldusteenuseid, seega ei ole nad kohustatud ka SEPA otsekorralduste süsteemis osalema. Riigisisese otsekorraldusteenuse pakkumine lõpetati 1. veebruaril 2014, kui kasutusele võeti e-arvete alusel algatatavad SEPA püsimaksed.

SEPA fookus on liikumas SEPA süsteemidel põhinevate uuenduslike makselahenduste üleeuroopalise koostoimimise tagamisele. Näiteks mobiilimaksete jaoks on juba välja töötatud SEPA reeglistik ja taristu, mis seob makse saaja IBANi ja telefoninumbri, et eri teenusepakkujate vahel saaks makseid algatada otse telefoniraamatust. Lisaks otsitakse võimalusi, kuidas paremini ära kasutada välkmakseid, e-arveid ja elektroonilist rahaküsimist ja kuidas liikuda avatud panganduse suunas.

SEPA ja tegelikult kogu üleeuroopalise maksekeskkonna järjepidevale arendamisele aitab kaasa alates 2013. aastast tegutsev eurojaemaksete nõukogu (Euro Retail Payments Board, ERPB), mida juhib Euroopa Keskpank. ERPB eesmärk on koostöös keskpankade ja turuosalistega kokku leppida maksekeskkonna ajakohastamises ning leida viis, kuidas muuta nii olemasolevad kui ka uued makseteenused ja -lahendused koostoimivaks.

Eestis on ERPB vastaspool Eesti Maksekeskkonna Foorum, mida juhib Eesti Pank.