Maksekeskkond
Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid.
Eesti Panga üks ülesandeid on toetada maksekeskkonna arengut. Maksekeskkonna moodustavad makse- ja arveldussüsteemid ning makseviisid. Maksesüsteemides tehakse rahamakseid ja väärtpaberiarveldussüsteemides väärtpaberitehinguid, makseviisid hõlmavad aga maksete algatamise võimalusi.
Eesti maksekeskkond
Kui paljud meist mäletavad veel aega, kui näiteks elektriarve maksmiseks tuli minna pangakontorisse või lausa energiaettevõttesse kohale? Või aega, kui poes sai maksta vaid sularahas? Ometi oli see kõigest 25 aastat tagasi. Tehnoloogia arenedes on elektrooniline pangandus liikunud edasi niivõrd jõudsalt, et tänapäeval on kaardimakse ja internetipank meie jaoks sama iseenesestmõistetavad kui telefon või ühistransport ning veendunud sularahakasutajaid on Eesti elanike hulgas vähem kui kümnendik. Maksekeskkond aga areneb pidevalt edasi ja ka viimastel aastatel on toimunud mitu olulist muudatust ja uuendust:
SEPA
2014. aastal sai Eesti ühtse euromaksete piirkonna (ingl Single Euro Payment Area, SEPA) liikmeks, mis lihtsustatult tähendab, et piiriülesed maksed toimuvad sama kiiresti ja sama hinnaga kui riigisisesed.
E-riik. E-rahaasjad. E-arved
Eesti riik ajab oma kodanikega rahaasju enamasti e-kanalite kaudu. Riiklikud toetused ja hüvitised ning ka pensionimaksed laekuvad peamiselt pangakontodele. Igapäevapangandus on kolinud internetti ja inimesed satuvad pangakontorisse üha harvem. Juba mõnda aega ei ole vaja isegi uue pangakaardi kättesaamiseks või laenu taotlemiseks kodust arvuti tagant kaugemale minna. 2017. aastast on võimalik ka pangakontot avada videotuvastuse teel ilma pangakontorisse minemata.
Ühe kaaluka riigipoolse algatusena väärib kindlasti märkimist üleminek kulukatelt ja ajamahukatelt paber- ja pdf-arvetelt keskkonnasõbralikele e-arvetele. Ka siin on Eesti riik juba märkimisväärselt edenenud, näiteks avalikule sektorile saab saata ainult e-arveid. Ka kõikidel inimestel on võimalik tellida endale regulaarmaksete tegemiseks e-arve püsimaksed ning säästa end igakuisest maksetähtpäeva meelespidamisest ja (e-)postkasti kuhjuvatest arvetest.
Viipemaksed
2016. aastal hakati Eestis välja andma viipekaarte. Esialgu sai viipemaksega tasuda kuni 10-eurose ostu eest, praegu saab kaarti ja PIN-koodi terminali sisestamata teha kuni 50-euroseid oste. Kui aga kasutada maksmiseks nutiseadet (kell, telefon), saab ilma PINi toksimata teha ka suuremaid makseid.
Välkmaksed
2018. aastal liitusid esimesed Eesti pangad välkmaksete süsteemiga. Nüüdseks on saanud juba enesestmõistetavaks, et ülekanded toimuvad ka eri pankade vahel mõne sekundiga, seda ööpäev läbi ja aasta ringi. Välkmaksete süsteemiga liitunud pankade klientidele tähendab see, et raha laekumise kiirust ei mõjuta enam see, kas tegemist on pangasisese või pankadevahelise maksega. Pangad ei jää aga loorberitele puhkama – praegu töötatakse välja välkmaksel põhinevaid makselahendusi, mis loovad veel ühe hea võimaluse kaardimakse ja sularaha kõrvale.
Avatud pangandus
Avatud pangandus laiendab finantsteenuste pakkujate ringi ning võimaldab pankadel finantsteavet turvaliselt ja kliendiga kokkuleppel jagada, et suurendada kliendi valikuvõimalusi. Avatud pangandus toob uusi teenuseid, nagu kontoteabe teenus ja makse algatamise teenus. Kontoteabe teenus võimaldab kliendil netipangas või muu makseteenuse pakkuja (nt finantstehnoloogia ettevõtte või maksevahendaja) keskkonnas näha ka oma teistes pankades asuvaid kontosid, et saada kiiresti ja mugavalt koondülevaade oma kulutustest ja kontode seisust. Makse algatamise teenus lubab kliendil näiteks veebipoes algatada makse otse pangakontolt ilma krediit- või deebetkaardi või pangalingi vahenduseta.
Arvete ja raha välkkiire liikumine eeldab makse- ja arveldussüsteemide tõrgeteta koostoimet (vt ka „makse- ja arveldussüsteemid“)
Teatud makseteenuseid pakuvad ka makseasutused, kuid nende vahendatud maksete maht on krediidiasutustega võrreldes väga tagasihoidlik.