13.09.2024
2020. aasta lõpus Eesti väliskaubanduskäive kasvas
Mari Rell
Eesti Panga ökonomist
Postitatud:
10.03.2021
Möödunud aasta lõpus paranes mõnevõrra üldine majandusaktiivsus rahvusvahelistel kaubaturgudel, ent välisnõudlus oli endiselt madalseisus. Sellele vaatamata suutsid Eesti ettevõtted neljandas kvartalis püsida suhteliselt konkurentsivõimelised ja Eesti väliskaubanduskäive kasvas 11%. Kuna olukord rahvusvahelistel kaubaturgudel on endiselt väga heitlik, siis kriisi venides suureneb risk, et seni majandust toetanud eksportööride võimekus nõrgeneb.
Neljandas kvartalis ei taastunud eksport küll laiapõhjaliselt, kuid paremini läks lisandväärtuse mõttes olulistel tegevusaladel. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaupade eksport 13%. Ekspordikasvu panustasid enim elektroonikaseadmed ning mineraalsed õlid ja kütused, lisaks ka puidu ja puidutoodete ning metalltoodete tootmine.
Pärast kriisi algust pole aga olukord teenusteturul paranenud ning endiselt olid madalseisus reisi- ja veoteenused. Teenuste eksport vähenes neljandas kvartalis 21%. Samas jätkus eelmisel aastal stabiilselt kasvanud telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste eksport ka neljandas kvartalis (3,6%) ja suurenes muude äriteenuste eksport (10%). Teenuste väliskaubanduse kogukäibe kasvu panustas enim teenuste impordi kasv, mille põhjustas erakorraline suuremahuline arvutitarkvara sisseost.
Pikalt ülejäägis püsinud jooksevkonto saldo liikus 2020. aasta lõpus puudujääki ning oli –11,3% SKPst. Selle põhjuseks oli eelnevalt mainitud erakorraline arvutiteenuste impordimahu kasv. Kui varasematel aastatel paigutasid Eesti majandussektorid finantsvarasid välismaale rohkem kui kaasasid, siis eelmise aasta neljandas kvartalis olukord muutus – Eesti majandus kaasas rohkem finantsvarasid välismaalt ja oli seega netolaenuvõtja.
Selle aasta alguses paranes töötleva tööstuse kindlustunne tootmistellimuste osas. Ka elavnes üldine kaubavahetus rahvusvahelistel kaubaturgudel, mis toetab ekspordi väljavaateid. Samas tuleb arvestada, et koroonakriisi kulg on riigiti erinev ja rangemad piirangud avaldavad kaupade liikumisele pärssivat mõju ning kasvatavad ebakindlust ettevõtjate ja tarbijate ootustes.
Vt ka IV kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateadet.
Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.
Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud [email protected]