14.10.2024
Aasta lõpus oli Eesti ekspordi kasv tugev, kuid edaspidi see aeglustub
Mari Rell
Eesti Panga ökonomist
Postitatud:
10.03.2022
Möödunud aasta lõpus soosis Eesti väliskaubandust maailmamajanduse hea seis ja meie kaubanduspartnerite tugev nõudlus suurendas Eesti eksporti. See võimaldas Eestil eelmisel aastal ekspordi turuosa kasvatada. Neljandas kvartalis oli Eesti kaupade ja teenuste eksport 39% ja import 11% suurem kui aasta varem. Osaliselt on see tingitud ka kiirest hinnatõusust, sest kasvasid nii ekspordi- kui ka impordihinnad.
Eesti ekspordi turuosa kasvas möödunud aastal eelkõige kaubaekspordi arvel. Neljandas kvartalis kasvas see võrreldes 2020. aasta sama ajaga jooksevhinnas 23,5%. Kaubaekspordi kasvu panustasid enim mineraalsete toodete, puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete eksport.
Kogu möödunud aasta vältel püsis Eesti vajadus importkaupade järele suur. Neljandas kvartalis kasvas kaubaimport võrreldes 2020. aasta sama ajaga jooksevhinnas 31,7%. Eesti ettevõtted täiendasid varusid, mis olid kannatada saanud pandeemiast tekkinud tarneprobleemide tõttu. Suurenenud nõudlus tähendas aga ka vajadust tootmissisendite täiendamiseks. Lisaks kasvatas tugev tarbimine nõudlust tarbekaupade järele.
Eelmise aasta neljandas kvartalis taastus laiemalt ka teenuste väliskaubandus. Teenuste eksport kasvas neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 78,6%. Kasvunumbrit mõjutasid nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka hinnatõus. Enim panustasid teenuste ekspordi kasvu veoteenused, telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning intellektuaalomandi kasutustasude eksporditulu. Reisiteenuste puhul oli taastumine aasta lõpus veel väga tagasihoidlik, kuna viiruse järellainetused piirasid endiselt reisimist.
Kuna teenuste eksport oli neljandas kvartalis suurem kui import, jõudsid nii teenuste konto kui ka Eesti jooksevkonto saldo taas ülejääki. Eesti jooksevkonto saldo oli neljandas kvartalis 5,8% SKPst. Kaupade saldo oli neljandas kvartalis jätkuvalt puudujäägis.
Selle aasta väliskaubanduse arengut mõjutab veebruari lõpus alanud Venemaa sõjategevus Ukrainas. Venemaale seatud sanktsioonid toovad kaasa teatud mõju meie väliskaubandusele nii otseselt kui ka kaudselt meie kaubanduspartnerite kaubavahetuse kaudu. Samuti pole oodata hinnakasvusurve leevenemist.
Vaata ka IV kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateadet.
Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud [email protected]