Eesti Panga värskest Konkurentsivõime Ülevaatest selgub, et Eesti ekspordi turuosa on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini, kui nõudluse kasv seda eeldanud oleks. Kuigi 2021. aastat mõjutasid veel tugevalt viiruse leviku järellainetused, oli see maailmamajanduses pandeemiakriisist taastumise aasta. Kogu möödunud aastal püsis nõudlus tugev, mis andis Eesti tootjatele võimaluse müüki ja kasumit kasvatada. Kasvas ka Eesti väliskaubanduse maht – Eesti ekspordi osakaal moodustas 2021. aastal 77% SKPst.

Covid-19 šokk väljendus 2021. aastal kiires ekspordi- ja impordihindade tõusus. Samuti ei ole viimastel aastatel nõrgenenud kaubandustingimused üldiselt ekspordi konkurentsivõimet soosinud. Sellele vaatamata kasvas Eesti ekspordi turuosa tänu hinnavälise konkurentsivõime paranemisele. See tähendab, et Eesti suutis ekspordimahtu kasvatada just nendes tootegruppides, kus ei konkureerita pelgalt hinnaga, vaid rolli mängivad ka disain ja toote kvaliteet. See võimaldas küsida kõrgemat hinda. Ehk Eesti eksportis suurema lisandväärtusega ja kõrgema tootlikkusega tegevusaladel.

Eesti ettevõtete lõimumine üleilmsetesse väärtusahelatesse on pärast Covid-19 kriisi puhkemist suurenenud. Seda kinnitavad nii väljakujunenud lõimumiskanalid, välismaiste otseinvesteeringute suurem sissevool kui ka kaubavoogude kasv. Möödunud aastal tekkisid toorme- ja sisenditurul pakkumishäired ja tarneraskused, mis lõid sassi üleilmsete väärtusahelate toimimisrütmi ning põhjustasid üksjagu segadust rahvusvahelises kaubanduses. Kaubandusstruktuur muutus 2020. aastal pandeemia tõttu ligikaudu samas ulatuses, mis leiaks tavatingimustes aset viie aasta jooksul. Kuna viirus on levinud ebaühtlaselt, on olnud muutused kaubavahetuses riigiti väga erinevad. Mõningate uuringute järgi on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sh ka Eesti, saanud kriisi tulemina rohkem otseinvesteeringuid ning võitnud kaubavahetuses.

Kuigi Eesti on osade näitajate põhjal kliimapoliitika elluviimisel teiste riikidega võrreldes heal positsioonil, on tõenäoline, et kliimapoliitika mõjutab edaspidi nii Eesti riigi kui ka ettevõtjate konkurentsivõimet aina enam ja seda peamiselt läbi energeetikavaldkonna. Riikide konkurentsipositsiooni mõjutab ka see, milliseid otsuseid teevad riigid oma majanduse kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks tehnoloogiate valik, mis muudab tulevikus tootmisprotsesse, kui kiiresti suudetakse kasutusele võtta rohkem taastuvenergiaallikaid ning milline saab edaspidi olema rahvusvaheline kliimapoliitika, arvestades nt rahvusvahelisi konflikte ja sanktsioone.

Loe Konkurentsivõime Ülevaadet.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud [email protected]