Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk teises kvartalis suurenes

Eesti maksebilansi jooksevkonto oli 2015. aasta teises kvartalis kõigi aegade suurimas, 308 miljoni euro suuruses ülejäägis (5,9% SKP suhtes), mis oli rohkem kui kaks ja pool korda suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Ülejäägi kasvu panustasid esmaste tulude konto, mis kajastab tööjõu- ja investeerimistulusid, ja kaubavahetuse konto: aastaid suures puudujäägis olnud esmaste tulude konto oli teises kvartalis väikeses ülejäägis ning kaupade konto defitsiit vähenes1. Jooksevkonto kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldo oli 295 miljoni euroga positiivne, kaupade ja teenuste eksport kahanes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3% ja import 4%.

Kaupade ekspordi-impordi puudujääk vähenes aastaga ligikaudu viiendiku võrra, 196 miljoni euroni, sest import kahanes kiiremini kui eksport. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade import oli 242 miljoni euro võrra suurem kui nende eksport. Eesti kaupmeeste välismaalt ostetud ja kolmandatesse riikidesse edasi müüdud kaupade ehk vahenduskaupade käive moodustas kaupade ekspordi-impordi käibest 14%, vahenduskaupu müüdi seejuures 46 miljoni euro võrra rohkem kui neid osteti.

Teenuste eksport ja import vähenesid 1% ning teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli sama suur kui eelmise aasta teises kvartalis (491 miljonit eurot). Kahe olulisema teenuseliigi – reisiteenuste ja veoteenuste – ülejääk vähenes, tähtsuselt kolmanda – muude äriteenuste – positiivne saldo pisut kasvas. Ehitusteenuste ülejääk oli samal ajal ligikaudu neli korda suurem.

Investeeringu- ja muude tulude konto oli teises kvartalis netosissevooluga2: kuna otseinvesteerimistulu väljavool kahanes järsult, oli tulude sissevool nende väljavoolust 13 miljoni euro võrra suurem. Otseinvesteerimistulu väljavool vähenes enam kui kaks korda, sest Eesti riigile maksti superdividendidelt3 tulumaksu.

Tööjõutulu netosissevool ja Euroopa Liidu fondidelt laekunud tootmistoetused mõnevõrra kasvasid, kuid olid siiski umbes sama suured kui eelmisel aastal.

Kapitalikonto ülejääk kasvas teises kvartalis peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidelt laekunud investeerimistoetuste tõttu, 69 miljoni euroni.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) oli teises kvartalis 376 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandus oli teiste riikide suhtes netolaenuandja. See kajastus maksebilansi finantskontol kapitali netoväljavooluna: välismaised otseinvestorid vähendasid oma Eestis asuvate otseinvesteeringuettevõtete omakapitali. Krediidiasutused tõid oma välisarvetelt kapitali sisse, mis kajastus muude investeeringute all sularaha ja hoiuste kontol: keskpanga välisnõuded ehk pankade hoiused keskpangas selle tulemusena suurenesid.

Kolmanda kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos kommentaaridega avaldab Eesti Pank 9. detsembril.


1 Kõik võrdlused on toodud eelmise aasta sama perioodi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

2 Netovool = sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

3 Superdividendid on erakorralised dividendimaksed, mida käsitletakse omakapitali vähendamisena ja näidatakse finantskontol.

Jooksevkonto struktuurNetolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) ehk jooksev- ja kapitalikonto summa

Taustinfo

Alates sellest aastast avaldab Eesti Pank maksebilansi ja välisvõla statistika juurde eraldi statistilised kommentaarid ning lisaks majanduspoliitilise selgituse.

Maksebilansi statistika kommentaar keskendub jooksev- ja kapitalikonto analüüsile. Statistiline kommentaar välisfinantseerimise kohta käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt Välissektori statistika)

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: Reet.Kirt [at] eestipank.ee