Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad osalevad 15.–18. oktoobril Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakoosolekutel, mis toimuvad Washingtonis. Aastakoosolekutel arutatakse maailmamajanduse ja finantssüsteemi ees seisvate väljakutsete üle.

Viimaste aastate šokid on maailmamajanduse kasvuvõimet vähendanud. Majanduse käekäiku on mõjutanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja süvenenud geopoliitilised pinged. Samuti on kaupade ja teenuste liikumist piiranud kaubanduspoliitika areng, mis on nõrgendanud rahvusvahelistel reeglitel põhinevat läbipaistvat kaubandust. Kevadise väljavaatega võrreldes võib praegust olukorda siiski stabiilsemaks hinnata. Selle aasta majanduskasv on oodatust parem, sest kaubandustollide ootuses oli kaubavahetus aasta esimesel poolel tavalisest kiirem. Aastakoosolekud pakuvad võimalust tõhustada koostööd ja otsida lahendusi, mis aitaksid tugevdada majanduste vastupanuvõimet, toetada finantsstabiilsust ja jätkata Ukraina rahastamist.

Sel korral on IMFi arutelude keskmes vajadus tugevdada eelarvepuhvreid, hoida hinnastabiilsust ja vähendada finantssektori riske. Üldise ebamäärasuse ja aeglustunud majanduskasvu kõrval suurendab haavatavust paljudes riikides märkimisväärselt kasvanud võlakoormus. Haavatavamad on vaesemad riigid, mille majandus alles taastub šokkidest ja mis peavad välisrahastuse saamiseks täitma karmistunud tingimusi. IMF toetab riike majanduspoliitilise seire, tehnilise abi ja laenuandmisega. Olulisel kohal on ka IMFi majanduspoliitiline programm Ukraina jaoks, mis aitab hoida riigi majanduspoliitika kindlal kursil ning toetab stabiilsust ja reformide jätkumist.

Maailmapanga arengukomitee koosolekul antakse ülevaade reformidest, mille eesmärk on teha pangagrupi tegevus kiiremaks, lihtsamaks ja mõjusamaks ning pank ise finantsvõimekamaks, hoides samal ajal kõige kõrgemat krediidireitingut (AAA) ja olles finantsiliselt jätkusuutlik. Panga ülesanded keskenduvad töökohtade loomisele ja haavatavuse vähendamisele, eriti kõige vaesemates riikides. Selleks on muu hulgas oluline, et pank rajaks aktiivselt elektri- ja internetiühendusi ning annaks riikidele nõu, kuidas innovatsiooni ja tehisaru parimal moel rakendada. On veel oluline märkida, et sel aastal alustati Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (International Development Association, IDA) 21. rahastusvooru rahastamise elluviimist – seekordne rahastusvoor on rekordiliselt suur, 100 miljardit USA dollarit. IDAga abistatakse kõige vaesemaid riike, kus on kõige suuremad probleemid võlakoormuse, kliimamuutustega toimetuleku ja vaesusega.

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutel ning nende raames toimuvatel kohtumistel osalevad rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik ning keskpanga ja rahandusministeeriumi eksperdid. Kavas on ka kohtumised IMFi ja Maailmapanga juhtivate ametnikega, Ukraina ja teiste riikide rahandusministrite ja kõrgete ametnikega ning föderaalreservi ning teiste riigi- ja erasektori esindajatega. Lisaks on Eesti kutsutud esinema mitmele aastakoosolekute raames toimuvale seminarile ja arutelule.

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga koosolekud on kord poolaastas toimuvad tippkohtumised, kus kõrgetasemelised delegatsioonid arutavad olulisi majandus- ja finantsküsimusi ning koordineerivad üleilmseid majanduspoliitilisi samme.

Aastakoosolekute täpsema kava leiab IMFi veebilehelt.

Lisainfo:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
5692 0930
[email protected]  
meediapäringud: [email protected]  

Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
rahandusministeerium
611 3114 | 5665 4707
[email protected]