Eesti Panga eksperiment uuris keskpanga digiraha tehnilisi võimalusi plokiahelal

Postitatud:

13.12.2021

Eesti Pank viis koostöös tehnoloogiafirmaga Guardtime lõpule Eesti e-riigi tehnoloogiale üles ehitatud keskpanga digiraha uurimisprojekti. Testimine näitas, et plokiahela tehnoloogia on arenenud piisaval määral, et ehitada nendele maksesüsteem, mis on võimsam ja kiirem kui tänased kaardi- ja välkmaksete süsteemid. Testide põhjal kulub plokiahela tehnoloogial põhinevate maksete sooritamiseks energiat 1400 korda vähem kui krediitkaardiga tehtud makseks ja 14 miljardit korda vähem võrreldes bitcoin’i makse energiakuluga.

Eksperimentide tulemused jõudsid ka Euroopa Keskpanga digieuro tehniliste võimaluste uurimisprojekti tulemustesse. Euroopa Keskpanga nõukogu ei ole veel langetanud otsust digieuro kasutuselevõtu kohta, kuid otsustas tänavu 14. juulil edasi liikuda digieuro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistustega. Otsuse, kas digieuro tuleb või mitte ja millisel tehnoloogilisel lahendusel see põhineb, teeb nõukogu tulevikus.

Eesti Panga digiraha uurimisprojekti raames testiti Guardtime-i edasiarendust KSI plokiahela tehnoloogiast, mis on kasutuses Eesti e-riigi alustehnoloogiana. Sellele tuginev KSI Cash vastab keskpanga digitaalse raha jaoks vajalikele olulistele omadustele, nagu skaleeritavus, kiirus, rahapesu tõkestamist toetavad meetmed (nt erinevad privaatsustasemed), võimalus siduda keskpanga digiraha elektroonilise identiteediga ja turvalisus.

Testimine näitas, et KSI Cash’ile tuginev keskpanga digiraha lahendus on väga tõhus (lineaarselt skaleeritav), võimaldades sisuliselt piiramatul hulgal rahaomanikel sooritada üheaegselt piiramatul arvul tehinguid. Seejuures ei ole kitsendusi ringluses olevale rahakogusele. Ühe makse sooritamiseks ühelt isikult teisele kulus keskmiselt 0,6 sekundit ja energiakulu oli kordi väiksem kui kaardimaksel. Eksperiment lükkas seega ümber plokiahela tehnoloogia varasemad probleemid, nagu madal jõudlus ja suur energiakulu.

Seega saab plokiahelale tuginev keskpanga digiraha pakkuda uusi maksevõimalusi, mis on turvalised, nutikad, lihtsad ja mugavad. Ka võimaldab see tehnoloogia programmeerida raha, mis tähendab, et rahaomanik (nt valitsus, ettevõte või inimene) saab määrata, millistel tingimustel ja eesmärgil digiraha kasutatakse. Näiteks saaks valitsus turismisektori toetamiseks eraldatud rahalisi vahendeid programmeerida nii, et riiki saabunud turistid saaksid valitsuse eraldatud digiraha turismiteenuste tarbimiseks kulutada vaid sel otstarbel, mitte teiste kaupade või teenuste tarbimiseks (praegu peaks valitsus selle eesmärgi saavutamiseks kasutama talongisüsteemi või vautšeril põhinevat lahendust).

Digitaalsete pangatähtede süsteemi analoog on sularaha. Digitaalsete pangatähtede skaleeritavuse tõendamiseks kasutati erinevaid rahaskeemide matemaatilisi mudeleid ja eksperimentaalseid testanalüüse. Eksperimendist selgust, et digitaalsetele pangatähtedele tuginev süsteem suudab pakkuda piiramatul arvul makseid ning katta digiteerivate raha-, kapitali-, kauba- ja teenuseturgude vajadusi. Matemaatiline mudelanalüüs näitas, et nii praegu panganduses kasutatava kontopõhise süsteemi kui ka paljudes krüptorahades kasutatava UTXO mudeli puhul on süsteemi jõudlus piiratud, kuna see ei kasva sama palju kui lisatav arvutusvõimsus. Digitaalsete pangatähtede süsteemi eelis on peaaegu piiramatu arvu tehingute võimaldamine samaaegse andmetöötluse teel, mis ei eelda erinevate andmebaaside vahelist koordinatsiooni.

Keskpanga digiraha uurimisprojekt algas 2020. aasta oktoobris ja projekti tulemuste kohta on avaldatud kaks ingliskeelset raportit:

 

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press@eestipank.ee