Austatud Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed. Mul on hea meel esitleda teile Eesti Panga 2019. aasta aruannet.

Harva on olnud juunikuu alguseks olukord majanduses niivõrd erinev sellest, mida me kõik eeldasime veel pool aastat tagasi. Sellest tulenevalt on ka täna Eesti majanduse olukorrast ja Eesti Panga tegevusest kõneledes kohane rääkida enamast, kui on kirjas panga eelmise aasta aruandes. Et ma olen aga teie ette tulnud just tutvustama Eesti Panga 2019. aasta aastaaruannet, siis lubage ma teen mõlemat. Kõigepealt toon esile olulisemat keskpanga töös möödunud aastal, kuid lisaks jagan ka Eesti Panga hinnangut majandusele ja majanduspoliitilistele valikutele. Seejärel vastan hea meelega teie küsimustele.

Te olete Eesti Panga seadusega andnud keskpangale terve rea erinevaid ülesandeid. Me tegeleme üheltpoolt hästi praktiliste tegevustega nagu sularaharingluse korraldamine, maksesüsteemide arendamine ja statistika kogumine ja avaldamine. Teisalt on meil vastutus finantssektori stabiilsuse tagamisel, Eesti välisvaluutareservide juhtimisel, nõuandjana majanduspoliitilistes küsimustes ning euroala keskpangana loomulikult osalemisel kogu euroala rahapoliitika kujundamisel.

Eesti Panga tegevuse lõppeesmärk on toetada majanduse stabiilset arengut ja meie ühiskonna jõukuse kasvu. Selle saavutamiseks hoiame esiteks meie raha väärtust ja ostujõudu koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat kujundades. Kuid näiteks ka hoolitsedes selle eest, et Eesti finantssektor ei oleks habras ja et raharinglus toimiks laitmatult. Vajame ise oma töö tegemiseks kvaliteetset majandusanalüüsi ja statistikat ning  hoolitseme selle eest, et meie analüüsid ja majandust puudutavad andmed oleks kõigile kättesaadavad.

Alustan meie tegevuse ülevaadet praktilistest ja kõigi inimeste jaoks vahetult tajutavatest tegevustest, mis puudutavad raharinglust. Nii sularaha kättesaadavus kui elektroonilised maksed on seaduse mõistes elutähtsad teenused ja me võtame nende töökindluse tagamist Eesti Pangas täie tõsidusega.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et raharinglus toimis eelmisel aastal Eestis tõrgeteta. Eesti Panga koostöös pankade, sularahavedajate ja järjest enam ka kauplustega on sularaha kättesaadavus viimase paari aasta jooksul selgelt paranenud. Sellele on kaasa aidanud poekassas pangakontolt raha välja võtmise teenuse levimine. Selliseid punkte on Eesti tanklates ja kauplustes juba ligi 675 tükki.

Aasta jooksul väljastasime Eesti Pangast pangatähtede ja müntidena 840 miljonit eurot ja meile tagastati 540 miljonit. Münte emiteerisime kokku enam kui 21 miljonit tükki, milledest 1- ja 2-sendised moodustasid enam kui poole [57%]. Neid viimaseid me seejuures pidevalt vaid toodame juurde, aga keskpanka tagasi väiksed mündid praktiliselt ei jõua. Soovime jätkata diskussiooni rahandus- ja majandusministeeriumitega, et võtta tulevikus sarnaselt mitmele teisele riigile kasutusele ümardamisreeglid, mis vähendaksid väikeste müntidega seonduvat kulu nii tarbijate kui kaupmeeste jaoks. Ligi 70% Eesti inimestest toetab seda mõtet ja olen kindel, et targalt seda tehes pole ohtu hinnatõusuks.

Laitmatult toimisid eelmisel aastal ka elektroonilised maksed. Eestis oleme me esirinnas nn. välkmaksete kasutuselevõtuga, tänu millele liigub raha erinevates pankades olevate kontode vahel vaid loetud sekunditega. Eelmise aasta lõpuks olid välkmaksete süsteemiga liitunud Eestis Swedbank, SEB, LHV ja Coop Pank, mis tähendab, et teenus on kättesaadav valdavale osale Eesti pangaklientidest.

Oleme Eesti Pangas üheks oma strateegiliseks eesmärgiks võtnud võimalikult hea valmisoleku kõikvõimalikeks hädaolukordadeks, mis on mh oluline selleks, et suudaksime tagada sularaharingluse ja maksete kui elutähtsate teenuste toimimise. Oleme koos partneritega läbi mänginud erinevaid kriisistsenaariume, teinud teste ja valmistanud ette hädaolukorra lahendamise plaane.

Investeerinud oleme sellesse, et Eesti Panga poolt tehtav statistika oleks võimalikult hästi kasutatav ja kättesaadav, samuti andmekogumise rakendustesse. Eelmisel aastal täpsustasime dubleerimise vältimiseks omavahelist tööjaotust statistikaametiga, kellega meil on hea koostöö.

Eesti Panga üks vähem avalikult kajastamist leidev tegevussuund on meie investeerimistegevus, mille eesmärkideks on nii Eesti riigi välisvaluutareservide heaperemehelik hoidmine ja kasvatamine, kui ka meie tegevuskulude katmine ja piisavate puhvrite tagamine keskpanga tegevusega paratamatult kaasnevate finantsiliste riskide katmiseks. Keskpanga investeerimisportfell kasvas 2019. aasta. märkimisväärselt, ulatudes aasta lõpuks 1,2 miljardi euroni. Peamiselt oleme investeerinud kõrge kvaliteediga võlakirjadesse, vähemal määral ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus eelmisel aastal oli erakordselt hea ja me teenisime investeeringutelt tulu pea 39 miljonit eurot. See andis meile võimaluse teha oma aastakasumist riigieelarvesse tavapärasest suurem eraldis, mis ulatus seekord ligi 19 miljoni euroni. Alates 1992. aastast on keskpank oma kasumist riigieelarvesse eraldanud kokku enam kui 170 miljonit eurot.

Nüüd aga jõuan Eesti Panga tegevuse selle osani, mis on seotud majanduse analüüsi, rahapoliitika, finantssektori teemade ja meie majanduspoliitiliste soovitustega. Alustan euroala arengutest ja selgitan Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, mis on langetatud meie osalusel.

Mullust majanduskasvu meenutades tundub see kui kauge mälestus milleski ilusast

Tavapäraselt räägime üleilmsest ja euroala majanduse arengust, et panna möödunud aasta konteksti. Sel korral oleme paraku unikaalses olukorras, kus mullusest rääkimine mõjub kauni mälestusena millestki väga kaugest. Kuid alustagem siiski möödunust. Üleilmne majanduskasv oli 2019. aastal 2,9% ning euroala majandus kasvas 1,2%.

Kui veel 2019. aasta lõpus võisime rääkida maailmamajanduse mõõdukast taastumisest pärast riikidevahelisi kaubandussõdasid, siis täna seisame silmitsi üleilmse langusega. Meenutagem kasvõi Rahvusvahelise Valuutafondi jaanuariprognoosi, mis lubas käesolevale aastale üle 3% majanduskasvu, aprillis prognoosis IMF aga juba samas suurusjärgus üleilmset majanduslangust. Arenenud riikides saab majanduslangus olema isegi kaks korda kiirem. Sedavõrd suurt majanduslangust nii lühikese aja jooksul on varem harva kogetud.

Kriisi sisenemine oli sünkroonne, kuid väljumine saab olema ebaühtlane

Euroopa Keskpank avaldab uue euroala majandusprognoosi ülehomme, 4. juunil. Kuid teame, et juba esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kaasa ligi 4% majanduslangust kvartalivõrdluses ning teises kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks. Kõik prognoosid sõltuvad sellest, milliseks kujuneb tervishoiuolukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist.

Majandusaktiivsuse taastumine saab olema ebaühtlane nii sektorite kui ka riikide lõikes. Arvatavasti on inimesed veel pikalt ettevaatlikud ja kaaluvad oma kulutuste edasilükkamist. Samuti võib eeldada välisnõudluse vähenemist riikidest, kus viiruse levik on olnud ulatuslikum ja mõju seega suurem. Kõik prognoosid on paraku praegu spekulatiivsed, aga ka tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks.

Rahapoliitika toetab majanduse kriisist taastumist

Pandeemia ning selle piiramiseks astutud sammude mõju majandusaktiivsusele on veel teatud täpsusega võimalik hinnata tehes eeldusi karantiiniperioodi pikkuse kohta. Seevastu mõju inflatsioonile on täpselt hinnata veel keerulisem. Viirusega võitlemise meetmed ei vähenda majanduses mitte ainult nõudlust, vaid ka pakkumist. Nõrga majandusolukorraga kaasneb tõenäoliselt veelgi aeglasem hinnatõus. Samas võivad näiteks probleemid tarneahelatega tuua kaasa ka vähemalt ajutiselt mõnede kaupade kallinemise. Nafta hinna väga suur kõikumine avaldab lühiperspektiivis inflatsioonile suuremat mõju kui keskpankade rahapoliitika. Inflatsiooni lühiajaline kõikumine on aga järjest tugevamini kujundamas ka pikaajalisi inflatsiooniootusi.

Euroala keskpankade peamine ülesanne ongi teatavasti euro väärtuse hoidmine, hoolitsedes selle eest, et hinnatõus euroalal oleks piisavalt madal ja stabiilne. Majanduse ja inimeste jõukuse kasvuks on oluline, et inflatsioon ei oleks ei liiga kiire, ega ka palju alla keskpikas perspektiivis eesmärgiks seatud 2% aastas.

Möödunud aasta alguses võtsime euroala keskpankade poolt suuna rahapoliitika karmistamisele. Aga aasta jooksul selgus, et hinnakasv euroalal oli selgesti jäämas allapoole 2%lisest inflatsiooni­eesmärgist, mistõttu otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus pakkuda majandusele rahapoliitika abil täiendavat tuge intressikärpe ning varaostukava mahtude suurendamise kaudu. Äärmiselt leebe rahapoliitika on oluline tegur, miks laenukasv on püsinud tugev ning ettevõtete rahastamise hind soodne.

Viimastel kuudel oleme Euroopa Keskpanga nõukogus astunud täiendavaid samme selleks, et ka kriisi ajal püsiksid rahastamistingimused sõltumata kasvanud ebakindlusest turgudel jätkuvalt soodsad. Muuhulgas käivitasime ulatusliku erakorralise ja ajutise varaostukava pandeemia mõjude leevendamiseks, samuti otsustasime pakkuda parematel tingimustel laene pankadele. Seda ikka selleks, et pangad omakorda saaksid soodsamatel tingimustel laenu anda ettevõtetele ja majapidamistele.

Lisaks toetavad ettevõtete rahastamist praegu erinevad riiklikud garantii- ja tugimeetmed. Karantiini mõjude leevendamiseks valitsuste poolt tehtavad täiendavad kulutused kasvatavad Euroopa riikide avaliku sektori võlakoormust arvatavasti 10-15 protsendipunkti võrra. Tegemist on seninägematu eelarvestiimuliga ning seda tuleb kasutada tõhusalt.

Pandeemiast ei ole jäänud puutumata ka Eesti majandus

Pandeemiast ei ole jäänud puutumata ka Eesti majandus. Esimesed mõjud ilmnesid vahetult pärast eriolukorra kehtestamist ja viiruse leviku ohjamiseks võetud meetmete rakendamist märtsikuu keskel. Eestis ja mujal kehtestatud piirangud tõid kaasa tõrkeid tarneahelate toimimises. Kaubandus­keskuste sulgemine ja nõudluse vähenemine mõjutasid vahetult jaekaupmehi. Samuti on koroonaviirus raputanud tugevalt siinset tööturgu, eriti teenindussektoris. Kui võrrelda suures pildis praegust kriisi eelmise suure kriisiga, siis praegu on pihta saanud kõige enam teenindussektor ja eelmises kriisis oli selleks ehitus- ja kinnisvarasektor.

Selle taustal on ka Eestis hetkel kõige päevakajalisem küsimus see, kuidas koroonaviiruse leviku piiramise majanduslike mõjudega toime tulla.

Valitsuse senised kriisimeetmed on aidanud alles hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. Ettevõtted on saanud palgahüvitist juba 120 tuhande töötaja, ehk iga viienda Eesti töötaja eest. Majutuses ja toitlustuses sai palgatoetust 3 töötajat viiest, töötlevas tööstuses iga neljas töötaja. Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt. Kriisi tõttu kahanevad maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele. Võib prognoosida, et senisest suurem surve riigieelarvele püsib ka eelolevatel aastatel. Kuna koormus valitsemissektori eelarvele on väga suur, tuleb maksumaksja raha kulutada võimalikult tõhusalt ja sihituna ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele ja toetada kohanemist kriisijärgse maailmaga.

Eesti majanduse taastumise kiirus sõltub mitmest tegurist

Nii Eesti kui teiste riikide majanduse taastumine sõltub palju sellest, milliseid piiranguid pidid riigid viiruse leviku piiramiseks kasutama ja kui kaua need kehtivad.

Hindasime piirangute kestuse mõju majandusele Eesti Panga makromudelis kahe stsenaariumi kaudu. Kui piirangud oleks kehtinud maikuu alguseni, tähendanuks see majandusele 2020. aastaks umbes 6% suurust langust. Seevastu augusti alguseni kehtinud piirangute puhul oleks majanduslanguseks kujunenud 14%. Ehkki piiranguid on praeguseks oluliselt leevendatud, mõjutavad need ka praegu majandustegevust ning inimesed on suuremaid oste planeerides tõenäoliselt veel mõne aja jooksul ettevaatlikud. Kuna Eesti majandus on suunatud ekspordile, siis sõltub siinse majanduse taastumine suuresti meie peamistel sihtturgudel toimuvast.

Kui eelnev rääkis pigem aeglasema taastumise kasuks, siis välja saab tuua ka mõned majanduse kiiremat taastumist toetavad aspektid. Eesti tänane olukord on võrreldes 2008.-2009. aasta kriisiga parem, sest majanduses ei ole suuri tasakaalustamatusi ja nii majandus tervikuna kui ka finantssektor on tugevas seisus. Samuti ei saa välistada, et sügav üleilmne majanduslangus osutub ajutiseks ning selle aasta teisest poolest võib piirangute leevenemisel riigiti näha kiiret taastumist. Olulist rolli mängivad taastumisel valitsuste ja keskpankade toetusmeetmed. Määramatus on aga kokkuvõttes väga suur.

Finantssektori arengutest

Peatun lühidalt ka finantssektoriga seotud küsimustel, kuna probleemid panganduses võivad halvemal juhul võimendada probleeme ülejäänud majanduses ning hästi toimiva finantssektorita saaks taastumine kriisist olema palju vaevalisem. Eesti Pank vastutab Eestis makrofinants­järelevalve eest, mille eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet, et ka rasketel aegadel ei katkeks majanduses ligipääs laenudele. Selleks on  Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavaid kapitalipuhvrinõudeid ja ka näiteks üldised põhimõtted, mida pangad peavad järgima eluasemelaene pakkudes.

Üldiselt on Eesti kommertspangad finantsiliselt tugevas seisus, seda nii võrreldes teiste riikide pankadega kui ka viimatise kriisi ajaga. Sellegipoolest otsustasime Eesti Pangas märtsis probleeme ennetavalt leevendada pankade kapitalinõudeid ning viia nn. süsteemse riski puhver 1% tasemelt 0%ni. See vabastab pankadele 110 miljonit eurot kapitali, mis võimaldab pankadel keerulisel ajal pakkuda inimestele ja ettevõtetele täiendavaid laene või katta laenukahjumeid, mis kindlasti mõningase viitajaga pankadeni jõuavad. Lisaks andsime koos Finants­inspektsiooni ja Euroopa Keskpangaga pankadele selge signaali, et samal ajal kui regulaatorid leevendavad pankade kapitalinõudeid, ei ole õige panga omanikel dividende makstes kapitali omakorda nõrgendada.

Väga oluline on see, et pangad on oma klientidele pakkunud paindlikult maksepuhkuseid, seejuures suutes ühiselt kokku leppida, et laenude maksegraafikuid muutes ei tõsteta ka suurenenud riskide puhul intressimäärasid ega küsita tavapäraseid lepingu muutmise tasusid. See on pakkunud kriisi ajal olulist leevendust nii ettevõtetele kui ka näiteks eluasemelaenu võtnud peredele. Samas tähendab kõigile soovijatele maksepuhkuse võimaldamine seda, et esialgu ei ole hästi tajutav klientide hulk, kes oma laenude tagasimaksmisega püsivalt raskustesse võivad jääda. Nn probleemsetest laenudest tulenevad kahjumid võivad panganduses seega avalduda alles mitme kvartali pärast.

Tähelepanuväärne on see, et pangad olid võimelised pea kõigile soovi väljendanud klientidele maksepuhkusi pakkuma peaaegu kasutamata riigi poolt Kredexi kaudu pakutud täiendavaid käendusi. Üheltpoolt olid pangad sunnitud reageerima kiiremini kui said kinnitatud riiklike käenduste tingimused. Teisalt on praeguseks kinnitatud käenduste tingimused sellised, et pangad ei pea nende kasutamist majanduslikult mõistlikuks. See aga ei tähenda, et Kredexi käenduste järele vajadus puuduks. Lähemal ajal oleks mõistlik koostöös pankadega kokku leppida täpsustatud tingimused eelkõige just ettevõtete uutele likviidsuslaenudele, millede järele vajadus tõenäoliselt kasvab pärast maksepuhkuste lõppu. Mõistlikel tingimustel Kredexi käendus annaks sellisel juhul võimaluse oma tegevuse jätkamiseks täiendavat laenu saada ka ettevõtetele, kellede riskid majanduskriisi kestes võivad panga vaatenurgast olla muidu liialt kõrged.

Eesti Panga tegevusest koroonakriisi ajal

Lubage ma annan lühikese ülevaate ka keskpanga tegevusest koroonakriisi ajal. Me jaoks üks kriitilisem küsimus on seotud elutähtsate  teenuste tagamisega. Õnneks ei mõjutanud pandeemiast tulenenud kriis vahetult maksete toimist või sularaharinglust. Olime siiski selleks valmis ja saime hakkama ka eriolukorra alguses lühiajaliselt kasvanud sularahanõudlusega. Eriolukorra ajal on aga nii sularahanõudlus kui maksete mahud olnud tavapärasest pigem madalamad, olles alles nüüd taastumas.

Koostöös pankadega leidsime võimaluse avaldada kiirstatistikat selle kohta, kuidas on kriisi käigus muutunud sularaha kasutus ja maksete tegemine. See info on kättesaadav Eesti Panga veebilehelt. Nagu juba mainitud, siis langetasime kõigile pankadele kehtiva nn. süsteemse riski puhvri 0%ni, mis vabastas pankade jaoks ligi 110 miljonit eurot kapitali võimalike laenukahjumite katteks ja uute laenude andmiseks.

Märtsi lõpus koostasime juba viidatud kiirhinnangu selle kohta, kui sügavaks võib majanduslangus sel aastal kujuneda. Täiendavalt pakkusime välja soovitused, milliste põhimõtete järgi tasuks riigi poolt majandust toetada. Meie peamine sõnum oli, et ettevõtete pankrottide vältimisele ja inimeste sissetulekute kaitsmisele suunatud esmased meetmed peaksid olema võimalikult vahetut mõju omavad, kiiresti rakendatavad ja ajutised.

Tegime kriisi käigus tihedat koostööd Riigikogu ja valitsusega, et selgitada keskpanga soovitusi ja pakkuda konstruktiivseid kommentaare majanduse toetamise plaanidele.

Kohanema pidime ka organisatsioonina, luues kiiresti tehnilised võimalused rohkematel töötajatel kodukontorist töötamiseks ning kasutades teineteisest eraldatud meeskondade põhimõtet kriitilistes funktsioonides, milles kaugtöö ei ole võimalik. Ka sellega saime hakkama ning sarnaselt paljudele teistele organisatsioonidele oleme juba mõtlemas, mida eriolukorras töötamise kogemusest õppida ja oma töökorralduses kasutusele võtta ka edaspidi.

See ei ole küll otseselt seotud eriolukorraga, aga oleme eelmisel aastal uuenenud juhatusega ka üldisemalt üle vaatamas Eesti Panga strateegiat lähiaastateks. Ühe olulise asjana mõtleme, kuidas olla võimalikult hea nõuandja majanduspoliitilistes küsimustes valitsusele, aga ka laiemalt poliitikakujundajatele. See on meile seadusega pandud ülesanne ja me võtame seda tõsiselt. Tahame pakkuda sõltumatut ja asjatundlikku analüüsi ja kommentaare olulistes majanduspoliitilistes küsimustes, aga lisaks tuua kokku eksperte ja poliitikuid majanduspoliitilise debati pidamiseks. Eelmise aasta näiteks selle kohta oli Eesti Panga mõjuanalüüs pensionisüsteemis kavandatud muudatustele ja koostöös IMFiga korraldatud seminar, kus väliseksperdid lahkasid erinevate riikide pensionisüsteemide häid ja halbu külgi. Eriolukorra tõttu lükkus edasi arutelu pangateenuste kättesaadavuse teemal, tulenevalt olukorrast, kus mitmed ettevõtjad kurdavad pankade liigse konservatiivsuse üle hiljutiste rahapesuskandaalide valguses. Üks teema, mille majanduslikke mõjusid tasub põhjalikumalt vaagida, on välistööjõuga seonduv.

Majanduspoliitilisi soovitusi kriisist väljumisel

Lähiajal on Eesti Panga tähelepanu eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist. Seda nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks, kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitilistes valikutes.

Oleme jõudmas kriisi etappi, kus tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid selle kohta, keda ja millisel moel riiklikult toetada. Kui koroonakriisi saabudes oli mõistlik tagada esmane tugi kõigile ettevõtetele ja inimestele, kes ootamatult kaotasid suure osa sissetulekutest, siis kriisist väljumisel tasub olla valivam ja riigi tuge täpsemini sihtida. Kõigi ettevõtete ühetaoline toetamine muutub esiteks maksumaksjale liialt kalliks ja teiseks võib olla majandusele pikas perspektiivis lausa kahjulik, töötades vastu paratamatult tarvilikule majanduse kohandumisele uute tingimustega. Tark oleks teha täna otsuseid, mis on suunatud just sellele, et kohandumine uute oludega oleks võimalikult edukas nii ettevõtetele kui ühiskonnale tervikuna.

Pakun vaid paar valdkonda, mille tähtsus saab kriisijärgselt ilmselt olema senisest veelgi tähtsam ja millele võiks riiklikult tugevasti panustada. Need mõtted ei ole põhimõtteliselt uued:

1. Esiteks on tõenäoliselt veelgi olulisemaks muutumas majanduse digitaliseerimine. Võiks kaaluda ulatuslikumat hästi sihitud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda ka uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad saavad olema muutumises ja me peame oleme valmis sellest võimalusest kinni hakkama. Samuti tasub panustada sellesse, et kvaliteetne andmeside ulatuks igasse Eesti nurka.
2. Teiseks tuleb senisest enam toetada inimeste ümberõpet, sest tööpuudus kasvab ja majanduses vajalikud töökohad muutuvad. Sellesse tasub investeerida, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturu nõudmistele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Olgu ka öeldud, et kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks.
3. Kolmandaks tasub ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades mõelda, kas need toetavad ka näiteks kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ja millede saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Lisaks juhin tähelepanu, et just suurematele ettevõtetele kas laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline. Kredexi või MESi kaudu tasub pakkuda käendusi, eelkõige osalisi käendusi, ja mitte niivõrd otselaene ettevõtetele. Sellisel juhul säilib kasuliku topelt-kontrollina siiski ka panga kui laenuandja hinnang ettevõte pikaajalise elujõulisuse kohta. Kredexi ja MESi poolt pakutud laenude tingimused ei peagi olema väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud eelkõige nö. viimase võimalusena ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa. Samas käenduste puhul peaks aga siiski tingimused sättima selliseks, et pankadel neid ka tegelikult mõistlik kasutada on.

Vähemalt suuremate ettevõtete toetamisel oleks veelgi parem, kui riigipoolse rahalise toe eelduseks on ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. Seotult eelnevaga – riik peaks ka strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke. Keerulises olukorras suurettevõttele raha laenamisega kaasneb oluline risk. Maksumaksjal on õige oodata selle eest õiglast hüvitist, sest vastasel juhul läheb toetus sisuliselt ettevõtte senistele omanikele. Seega võiks riik ka suurematele ettevõtetele mitte lihtsalt soodsat laenu anda, vaid seejuures nõuda näiteks õigust omandada kokkulepitud tingimustel ettevõttes osalus.

Need olid lõpetuseks mõtted, mida minu hinnangul tasub järgmiste tugimeetmete kujundamisel kaaluda. Meeles peame pidama, et riiklike kulutustega ei saa täielikult asendada kriisi tõttu kokku tõmbunud erasektori nõudlust. Saame vaid pehmendada kriisi mõju ja luua paremaid tingimusi majanduse taastumiseks. Täpsemaid võimalusi selleks jõuame kindlasti lähiajal veel põhjalikumalt kaaluda. Eesti Pangas oleme valmis nii nendeks aruteludeks, kui ka kõigi meie teiste seadusest tulenevate ülesannete jätkuvaks täitmiseks.

Loe ka: Eesti Panga 2019. aasta aruanne