Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril arutleti täna selle üle, kuidas tuleks avatud majandusega väikeriigil nagu Eesti kohaneda muutuvas globaalses keskkonnas, kus valitsused suunavad üha enam riiklike vahenditega majandusarengut.

Arutelu sissejuhatuseks kirjeldas Eesti Panga president Madis Müller maailmas toimuvaid suundumusi, mööndes, et tõenäoliselt on ka Eestis selliseid valdkondi, kus riik saaks arengu kiirendamiseks õla alla panna. Igasugune riigipoolne sekkumine tuleb aga hoolikalt läbi mõelda, et majandusele ja ühiskonnale sellest saadud kasu oleks kokkuvõttes tehtud kuludest suurem, rõhutas Müller.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vanemökonomist Lukasz Rawdanowicz rääkis, kuidas OECD riikide tööstuspoliitika suundumusi analüüsib ning millised on olukorrad, kus tööstuspoliitikaga sekkumine võib olla vajalik. Ta tõi välja ka rea põhimõtted, mida riigid tugimeetmete valimisel ja disainimisel võiksid silmas pidada. Kindlasti tuleb eesmärgid seada realistlikult ning arvestada riske. Väikeriigi puhul võib rohkemgi kasu olla laiemast lähenemisest, mis hõlmaks kogu ettevõtluse ökosüsteemi, sealhulgas haridust, mitte tingimata ühe kitsa majandusharu toetamisest. Kindlasti ei suuda väikeriik konkureerida toetuste suurusega, küll aga võivad sellisele riigile võimalusi luua teiste riikide tugimeetmed ning suurinvesteeringud, näiteks allhanketellimuste kasvu kaudu.

Järgnesid kaks arutelupaneeli, kus esmalt vaagisid Eestile võimalikke sobivaid lahendusi avaliku ja akadeemilise sektori esindajad ja seejärel ettevõtjad.

Maive Rute (Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika direktoraat) andis ülevaate tööstuspoliitika eesmärkidest ja suundumustest Euroopa Liidus ning kõrvutas neid ELi peamiste konkurentidega globaalsel turul. Aare Järvan (EIS) kirjeldas Eesti riigi tugimeetmeid ning seda, kuidas need püüavad muutuva ettevõtluskeskkonnaga kohaneda. Urmas Varblane (TÜ) tegi tagasipõike Eesti struktuuripoliitika varasematesse edulugudesse ning kutsus üles eelkõige keskenduma valdkondale, kus Eesti saaks Euroopa tasandil või laiemaski plaanis panustada uutes või kriitilistes valdkondades. Mart Laatsit (Lundi ülikool) selgitas regulatsioonide rolli innovatsiooni ergutamisel. Arutelust jäi kõlama, et mitmeid suuri probleeme tuleks ühiskonnana ühiselt lahendada, vaja on mõtteviisi muutust ja rohkem otsustusjulgust.

Need teemad kõlasid ka ettevõtjate arutelus. Tõdeti, et Eesti on ühiskonnana minetanud riskijulgust, eksimist ei aktsepteerita, puuduvad selged sihid. Püüame pigem järgida reegleid, kui katsetada uusi asju. Teisalt räägime liiga vähe oma edulugusid, mida on tegelikult küllaltki palju. Kõlama jäi üleskutse julgemalt kinni haarata uutest, praegu näiteks tehisintellekti kiire arenguga kaasnevatest võimalustest. Ettevõtjatest osalesid arutelus Kadri Kiisel (LHV), Katre Kõvask (YOOK), Otto Pukk (Incap) ja Ivo Suursoo (OIXIO).

Vaata seminari fotosid Eesti Panga Flickri kontolt (fotograaf Arno Mikkor).

• Madis Mülleri kõne slaididega
• Lukasz Rawdanowiczi slaidid
• Pikem kokkuvõte seminaril arutatust

Lisateave
Hanna Jürgenson
Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist
56920930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]