2021. aasta kolmandas kvartalis väljastati Eesti Pangast ringlusesse 9,1 miljonit pangatähte väärtuses 298 miljonit eurot. Võrreldes eelmise kvartaliga on Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv ja väärtus kasvanud vastavalt 19,9% ja 18,7%. Keskpanka tagastati 160 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sorteerimisprotsessi käigus hävitati käibekõlbamatud pangatähed, ülejäänud aga pakendati ja suunati tagasi ringlusesse.

Sularahaautomaatidest võeti kolmandas kvartalis raha välja 7,1 miljonil korral ja enam kui 1,07 miljardi euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on seda vastavalt 8% ja 15% rohkem (vt joonist). Sularaha sissemaksetehinguid tehti kolmandas kvartalis 536 miljoni euro väärtuses. Seda on 10% enam kui eelmises kvartalis ja 8% rohkem kui aasta tagasi. Sularaha nõudluse kasvu mõjutasid pensionifondide väljamaksed III kvartalis.

Kolmandas kvartalis väljastati käibemünte ringlusesse kolme miljoni euro väärtuses ja Eesti Panka tagastati münte 1,4 miljoni väärtuses. Väljastatud müntide arvust üle 40% moodustavad 1- ja 2-sendised mündid, mida inimesed saavad küll vahetusrahana poes tagasi, kuid ise kasutavad harva. Eesti Pank laseb 1- ja 2-sendiseid münte aastas ringlusesse umbes 13 miljonit tükki, millest jõuab keskpanka tagasi ligikaudu 2%. Selle põhjal saab järeldada, et 1- ja 2-sendised mündid raharingluses praktiliselt ei osale. Seetõttu oleks Eesti Panga hinnangul mõistlik võtta poekassades kasutusele ümardamisreeglid. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendaks seda, et kauplustes hakatakse sularahaga maksmise korral ümardama ostukorvi lõpphinda lähima 5 sendini ning 1- ja 2-sendiste kasutus väheneks oluliselt. Kaardiga makstes hindu ei ümardata. Seega saab ostja otsustada, kas ümardamine toimub või mitte. Erinevad küsitlused näitavad, et ümardamisreeglite pooldajaid on palju rohkem kui vastaseid. Värske maksekäitumise uuringu kohaselt on ümardamise pooldajaid 54% ja vastaseid 29%. 2021. aasta kevadise eurobaromeetri uuringu järgi on ümardamisreeglite pooldajaid 71% ja vastaseid 22%[1].

Eestis on kasutusel 697 sularahaautomaati, millest 210 on sularaha sissemaksevõimalusega. Sularahaautomaatide arv on aasta-aastalt mõnevõrra vähenenud, kuid vaatamata sellele hindas 47% maksekäitumise uuringus osalenud inimesest, et viimase kolme aasta jooksul ei ole sularaha kättesaadavus muutnud. 13% vastanuist leidis, et see on isegi paranenud, kuid 21% arvas, et sularaha kättesaadavus on halvenenud. Sularahatehinguid saab teha üle leti 29 pangakontoris. Poekassast sularaha väljavõtmise teenus on kättesaadav 660 asukohas üle Eesti. Kokkuvõttes on sularaha väljavõtmise võimalus vähemalt 10 km raadiuses 98,4% Eesti elanikest.

Eesti krooni sularaha vahetamine

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Kolmandas kvartalis tehti 224 kroonisularaha vahetustehingut ligi 63 000 euro väärtuses. Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,3 miljonit eurot, millest osa on aja jooksul jäädavalt kadunud või hävinenud.

Eesti Panga sularahaekspertiis

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja euromünte. 2021. aasta kolmandas kvartalis tehti 47 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 139 pangatähe ehtsust ja määrati kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud enam kui pool. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse. Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis kolmandas kvartalis 72 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 20- ja 50eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 19 mündivõltsingut. Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntide kogusega võrreldes marginaalne.

• Eesti krooni pangatähti ja münte saab vahetada keskpanga muuseumipoes muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kl 12–17 ja laupäeviti kl 11–16
• Rikutud või kahjustada saanud pangatähtede ekspertiisi saatmiseks  on võimalik samuti pöörduda meie muuseumipoodi

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud [email protected]