Eesti elanikud hindavad kõrgelt siinseid makselahendusi

Postitatud:

02.11.2021

Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust selgus, et Eesti inimeste rahulolu Eestis pakutavate makselahendustega on väga kõrge nende mugavuse, kaasaegsuse ja turvalisuse tõttu. Ainult sularaha kasutavate inimeste hulk on aastatega vähenenud. Juurde on tulnud aga sularahata maksevõimalusi, näiteks võimalus maksta nutiseadmega, mida eelistavad eelkõige nooremad inimesed. Sularaha kasutatakse peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus, makstav summa on väike või arveldatakse teise eraisikuga. Sularahas eelistatakse hoida ka oma sääste: 45% uuringus osalejatest on sularahasäästud. Uuringu viis läbi RAIT Faktum&Ariko 10. –27. augustini ning vastajaid üle Eesti oli 1004.

Maksekäitumise uuringu järgi hindavad Eesti elanikud kõrgelt siinsete makselahenduste mugavust, kaasaegsust ja turvalisust. Uuringus osalejate keskmine hinne makseteenuste mugavusele oli väga hea (4,3 punkti viiest). Keskmisest suurem oli rahulolu nooremate inimeste seas. Mõnevõrra madalama hinde sai makselahenduste turvalisus vene- ja muukeelse elanikkonna hulgas. Vastajatele meeldis, et maksmiseks on piisavalt erinevaid võimalusi ja neid on lihtne kasutada. Samuti toodi esile, et pakutavad lahendused on kaasaegsed ja vastavad maksja vajadustele. Turvalisuse vaatenurgast leidsid vastajad, et pangad on teinud kõik selleks, et maksmine oleks turvaline ja rahast ilma jäämise võimalus pankade juhiseid järgides sisuliselt puudub.

Igapäevaoste teevad Eesti elanikud peamiselt poes kohapeal, aga 16% elanikest teevad neid internetist. Keskmisest suurem internetiostlejate osakaal on nooremate inimeste hulgas: vanusegrupis 18–44 ostab 21% vastajatest igapäevakaupu aeg-ajalt või ainult e-poest. Suuremaid oste (tehnika, mööbel) tehakse internetist veelgi sagedamini – seda tõid välja pooled vastajatest.

Füüsilistes müügikohtades tasub 86% vastajatest peamiselt pangakaardiga, 10% inimestest kasutavad sagedamini sularaha ja 4% vastanutest nutitelefoni või -kella. Nutitelefoni või -kellaga maksmist kasutavad enam nooremad inimesed: 18–29 aastaste vanuserühmas on 9% neid, kelle jaoks on see eelistatuim maksmisviis. Sularaha kasutamise põhjused ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud: seda tehakse siis, kui kaardimakse võimalus puudub (66%), makstavad summad on väiksed (44%) või arveldatakse eraisikute vahel (36%). Vastajad tõid välja, et kaardimaksevõimaluse puudumist kohtavad nad enam turgudel ja väikekauplustes, iluteenuste eest makstes ning toitlustuskohtades.

Varasemad Turu-uuringute ASi ja Kantar Emori uuringud on näidanud, et sularaha kasutamine on müügikohtades aasta-aastalt vähenenud. Seitsme aasta eest maksis ligi kolmandik vastajatest igapäevaostude eest ainult või sagedamini sularahas, kaks aastat tagasi eelistas sularaha vaid 23% vastanutest.

Sularaha väljavõtmise kanalid ei ole viimastel aastatel muutunud. Küsitluses osalejad saavad sularaha peamiselt sularahaautomaadist (89%), aga ka pangakontorist (3%) ja sularaha väljavõtmise võimalusena poekassast (3%).

Peaaegu pooled uuringus osalenutest (47%) leidsid, et sularaha kättesaadavus ei ole viimase kolme aasta jooksul muutunud. 13% vastanuist arvas, et see on isegi paranenud. 21% vastanuist nentis, et sularaha kättesaadavus on halvenenud.

Regulaarseid makseid (nt kommunaal- ja telefoniarved, ajakirjanduse tellimine, lasteaia või spordiklubi kuutasu jms) makstakse kõige sagedamini e-arve alusel või internetipangas (kokku 96%). Eraisikutevahelisi makseid eelistatakse lisaks internetipangale (52%) teha sagedasti ka mobiilipangas (27%) ja sularahas (20%). Mobiilipanga eelistus on suurim 18–29 aastaste seas – koguni 61% selle vanusegrupi vastajatest eelistavad just seda makseviisi.

Uuringust selgus, et sularahas omab sääste 45% vastanutest. Sularahas säästude hoidmise põhjustena tuuakse välja, et pangahoiuste intressitulu on liiga väike (37%), säästudest on parem ülevaade (36%), pankade teenustasud on liiga kõrged (25%) ja ligipääs sularahale oleks raskendatud (23%).

Ostude eest paberkviitungit saada eelistab 45% vastajaist, 29% ei pea kviitungi saamist vajalikuks ja 22% eelistaks digikviitungit. Vanusegrupiti erinevad vastused aga märkimisväärselt: üle 60aastaste seas eelistab paberkviitungit 66% ja digitaalsel kujul vaid kümnendik neist; 18–29 aastaste ning samuti kõrgema sissetulekuga vastajate hulgas on rohkem neid, kellele kviitungi saamine pole oluline või digikviitungi eelistus suurem.

Küsitluse käigus uuriti ka inimeste arvamust 1- ja 2-sendiste kaotamise ja ostude ümardamise kohta. 2019. aasta uuringuga võrreldes on ümardamisreeglite pooldamine vähenenud, kuid samuti on vähenenud ideed mittetoetavate inimeste osakaal. 54% küsitletuist toetab mõtet, et kauplustes võiks hakata sularahaga maksmise korral ümardama ostukorvi lõpphinda lähima 5 sendini ning 1- ja 2-sendised kaoksid pisitasa käibelt. 29% ei toeta seda ideed ja 17% leidsid, et vajavad rohkem mõtlemisaega.

 

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press@eestipank.ee