Eesti Pank kehtestas pankadele laenutsüklist sõltuva kapitalipuhvri nõude

  • Vastutsükliline kapitalipuhver vähendab pankade kiire laenukasvuga seotud riske ja laenubuumi tekkimise võimalust
  • Puhvri määr Eestis on hetkel 0%, sest laenukasv on kooskõlas majanduskasvuga
  • Vastutsüklilise kapitalipuhvri vajadust hakkab keskpank hindama kord kvartalis
  • Järgmisel aastal lisanduvad kapitalinõuded süsteemselt olulistele kommertspankadele
  • Eesti Pank on juba kehtestanud pankadele süsteemse riski puhvri nõude ja nõuded eluasemelaenude andmisele

Eesti Pank kehtestas alates 1. jaanuarist 2016 Eestis tegutsevatele pankadele täiendava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude, mis vähendab kiire laenukasvu riske pankade jaoks. Kuna praegu on laenukasv kooskõlas majanduskasvuga, siis hetkel kehtestas Eesti Pank kapitalipuhvri nõude Eestis 0% tasemel.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on, et pangad koguksid kiire laenukasvu perioodil lisakapitali, mille abil oleks võimalik katta hiljem tsükli languse ajal tekkida võivaid kahjumeid. Samuti võivad kiire kasvu perioodil kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded aidata aeglustada laenukasvu ja varade hindade tõusu.

Eesti Pank hakkab kord kvartalis hindama, kas muutused laenutsüklis võiksid edaspidi tingida vajaduse kapitalipuhvri määra muuta. Selline analüüs põhineb suures osas eelnevalt määratletud indikaatoritel, mis kirjeldavad laenukoormuse ja kinnisvara hindade kasvu ning muutusi laenuvõtjate või finantssektori riskikäitumises.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue on üks Euroopa Liidu kapitalinõuete direktiivis toodud makrofinantsjärelevalve vahenditest, mida liikmesriigid peavad finantsstabiilsuse kindlustamiseks rakendama. Seejuures kehtivad puhvrimäärad ka üle riigi piiride, mis tähendab, et Eesti Panga kehtestatud määra peavad omavahendite vajaduse hindamisel arvestama ka välismaised pangad, kes tegutsevad Eesti laenuturul filiaalide kaudu või kellel on siin otseseid piiriüleseid krediidiriskipositsioone. Teiselt poolt peavad Eesti pangad täitma teiste riikide kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid, mis näiteks Rootsis ja Norras on hetkel kehtestatud 1% tasemel ning tõusevad järgmise aasta teises kvartalis 1,5%ni.

Eesti Pank on astunud rida ennetavaid samme, et ühelt poolt vähendada võimalusi laenubuumi tekkimiseks tulevikus ja teiselt poolt muuta pangandussektorit tugevamaks. Selle aasta märtsist kehtestas keskpank eluasemelaenude andmisele kolm nõuet, mis kaitsevad laenuvõtjaid ja kommertspanku liigsete riskide eest. Eelmisel aastal kehtestas Eesti Pank kommertspankadele süsteemse riski puhvri, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske.

Järgmiste sammudena hindab Eesti Pank 2016. aasta esimeses pooles, millised täiendavad kapitalipuhvri nõuded tuleks kehtestada Eestis süsteemselt olulistele kommertspankadele. Eesti finantssüsteemi suhtes olulisteks  kommertspankadeks määratles Eesti Pank tänavu kaks panka: Swedbank AS ja AS SEB Pank. Süsteemselt olulised on sellised kommertspangad, kelle raskused ohustaksid tõsiselt Eesti majandust ja finantssüsteemi toimimist. Olulisus võib tuleneda kommertspankade suurusest, keerukusest kui ka seotusest teiste finantssüsteemi osapooltega.

Eesti Panga vastutsüklilise kapitalipuhvri hinnangud, analüüsis kasutatud indikaatorid ja hindamismetoodika

Lisateave:             
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank