Eesti Pank pikendas tugilaenulepingut IMFiga

Postitatud:

20.12.2024

Eesti Pank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) pikendasid 2020. aastal sõlmitud kahepoolset laenulepingut, mille kohaselt on Eesti Pank vajaduse korral nõus IMFile laenu andma kuni 164 miljonit eurot. Esialgu 2024. aasta lõpuni kehtima pidanud lepingut pikendati, sest IMFi kvoodiülevaatus, millega fondi rahastamine märkimisväärselt suureneb, pole seni jõustunud. Seetõttu vajab IMF oma finantsvõimekuse hoidmiseks praegu veel laenulepingute pikendamist.

Samasugused kokkulepped laenulepinguid pikendada on IMF teinud teistegi IMFi liikmesriikidega, kellega 2020. aastal laenuleping sõlmiti. Kahepoolsed laenulepingud on IMFi jaoks kolmas kaitsevall, mida IMF saab kasutada, et raskustes riikidele laenu anda – aga alles siis, kui esimeste kaitsevallide varud on ammendunud. Seni pole IMFil kahepoolseid laene vaja läinud.

„Eesti kui avatud majandusega väikese liikmesriigi huvides on, et IMFil oleks piisavalt finantsvarusid, et võimalikke kriise ära hoida ja majanduslikes raskustes riike toetada, kui selleks vajadus tekib. Ekspordist sõltuva väikeriigina võivad maailmamajanduse mured meid otseselt mõjutada, mistõttu on kokkulepe fondiga ka keskpanga vaatest õiglane samm,“ ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Kahepoolne laen IMFile jääb Eesti Panga likviidseks välisreserviks ning keskpangal on vajaduse korral õigus see pärast aktiveerimist tagasi kutsuda. Kui laen aktiveeritakse, sõltub Eesti Panga jaoks laenu andmise tulu IMFi arveldusühikute (special drawing rights, SDR) aluseks oleva valuutakorvi intressimäärade ja Euroopa Keskpanga rahapoliitilise laenu intressimäärade erinevusest.

Taust

IMFi laenuvõimekuse esimene rahastusallikas ehk kaitsevall on IMFis osalevate riikide kvoot, mille suurus on praegu kokku 595,4 miljardit eurot. Kui praegu pooleli olev kvoodiülevaatus jõustub, suureneb see 894,6 miljardi euroni. Teine kaitsevall on mitmepoolsed laenukokkulepped, kus Eesti ei osale, aga mille kogumaht on praegu 455,5 miljardit eurot. See väheneb kvoodiülevaatuse jõustumise järel 378,9 miljardi euroni. IMFi ja tema liikmesriikide kahepoolsete krediidiliinide ehk kolmanda kaitsevalli kogumaht on pärast lepingute pikendamist kuni 177 miljardit eurot, kuid kahepoolsed lepingud on sõlmitud tingimusega, et kvoodiülevaatuse jõustumisel aeguvad need automaatselt. Kui kvoodiülevaatus eesolevate aastate jooksul ei jõustu, siis kehtib Eesti Panga leping IMFiga 2027. aasta lõpuni.

Lisateave:

Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 56920 930
Meediapäringud [email protected]