Eesti Pank tegi Rahvusvahelisse Valuutafondi 188 miljoni eurose makse

Märksõnad: 

Eesti Pank tegi täna Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF) ligikaudu 188 miljoni euro suuruse lisamakse, millega suureneb Eesti osalus IMFis. Tegemist on IMFi kvoodireformi jõustamise viimase sammuga, mille üks eesmärk on suurendada arenevate riikide hääleõigust.

Eesti osalus ehk kvoot suurenes ligikaudu 150 miljoni SDRi ehk 188 miljoni euro võrra ning on pärast tehtud lisamakset ligikaudu 244 miljonit SDRi ehk umbes 306 miljonit eurot. See annab Eestile IMFis ligikaudu 0,07% koguhäältest. Eesti osaluse suurendamise IMFis kiitis Riigikogu heaks 2012. aasta juunis.

SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mille arvestuse aluseks olevasse valuutakorvi kuuluvad USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia nael. Alates 1. oktoobrist 2016 lisandub SDRi valuutakorvi ka Hiina jüaan.

Riigikogu otsuse järgi esindab Eestit Rahvusvahelises Valuutafondis Eesti Pank. Keskpank tegi ka Eesti osaluse suurenemisest tuleneva sissemakse IMFi, tasudes 25% summast ehk ligikaudu 47 miljonit eurot SDRides ja 75% summast ehk ligikaudu 141 miljonit eurot kohalikus valuutas ehk eurodes. Kvoodimakse ei mõjuta riigieelarvet, muutub vaid Eesti Panga varade struktuur.

30. juunil 2012 andsid kõik liikmesriigid, kelle osalus moodustab 70% IMFi kvootide üldmahust, nõusoleku osaluse suurendamiseks. Lisaks oli osaluse suurendamiseks vaja, et IMFi põhikirja muudatused jõustuks 60% liikmesriikides, kes esindavad 85% häälte koguarvust. Reformi ratifitseeris kõige viimasena Ameerika Ühendriigid jaanuaris 2016. Kõik liikmesriigid, sh Eesti, pidid seejärel tegema oma osamakse hiljemalt 30 päeva jooksul. Pärast täna tehtud makset jõustub Eesti suurem osalus IMFis.


Taustinfo

IMFi kvootide üldmaht suureneb kokku peaaegu kaks korda, 238 miljardilt SDRilt 477 miljardi SDRini. IMF tegi ettepaneku kvootide suurendamiseks eeskätt vajadusest kahekordistada üleilmse finantskriisi valguses IMFi ressursse, arvestades sealjuures kiirelt arenevate liikmesriikide (sh Eesti) muutunud positsiooni maailma majanduses. IMFi liikmesriikide kvoodid vaadatakse üle regulaarselt, vähemalt iga viie aasta järel.

Kvoot määrab liikmesriigi maksimaalse osaluse IMFis. Kvoodi suurus arvutatakse kokkulepitud valemiga, milles võetakse arvesse riigi sisemajanduse kogutoodang, kaubanduse avatus, majanduse muutlikkus (kapitalivood, jooksevkonto) ja valuutareservide suurus. Kvoodid määravad suuresti ka liikmesriigi võimalused saada IMFilt laenu, kuna ligipääs IMFi krediidiliinidele on tavapäraselt seotud riigi osaluse suurusega.

Riigikogu ratifitseeris juunis 2012 IMFi põhikirja muudatusettepanekud, mille peamine eesmärk on muuta IMFi juhtimist paindlikumaks ja suurendada arenevate riikide hääleõigust. Riigikogu otsuse põhjal andis Eesti nõusoleku Eesti kvoodi suurendamiseks ja IMFi põhikirja muutmiseks. Vaata ka http://www.eestipank.ee/press/eesti-osalus-rahvusvahelises-valuutafondis-suureneb-175-miljoni-euro-vorra-06062012.  


Lisateave:
Ingrid Mitt
avalike suhete allosakond
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
meediapäringud: press [at] eestipank.ee