Eesti Pank on vajadusel nõus andma IMF-le laenu

Märksõnad: 

Eesti Pank andis sel nädalal põhimõttelise nõusoleku anda Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) vajaduse korral laenu kuni 380 miljonit eurot. IMF saab sellist krediidiliini kasutada äärmisel juhul, kui IMFi muud rahastamise allikad  on ammendunud.

IMFi võimalus sellist krediidiliini kasutada jõustuks järgmise aasta algusest kolmeks aastaks, kui lõppevad kehtivad krediidiliini lepingud. Laenuandmise aega saaks pikendada aasta võrra. Samasugused krediidiliinide kokkulepped on IMFiga juba teinud või neid on valmis tegema suur hulk IMFi liikmesriike. Krediidiliinide detailid selguvad peagi ja lepingud sõlmitakse eeldatavasti aasta teisel poolel.

IMF saab vajadusel neid laene kasutada nii majanduskriiside ennetamiseks, kui ka majandusraskustes riikide ajutiseks toetamiseks. Laenu saavale riigile esitatakse ranged tingimused ja neilt nõutakse oma majanduspoliitika parandamist.

„Eesti kui avatud majandusega väikese riigi huvides on, et IMFil oleks piisavalt rahalist suutlikkust ära hoida võimalikke kriise ning toetada vajadusel majanduslikes raskustes riike, et seeläbi  stabiliseerida maailmamajandust. Ekspordist sõltuva riigina võivad maailmamajanduse mured mõjutada otseselt ka meid,“ ütles asepresident Ülo Kaasik.

Kahepoolsed riikidega tehtud krediidiliinide lepingud on IMFi jaoks kolmas „kaitsevall“, mida IMF saab kasutada raskustes riikidele laenude andmiseks alles siis, kui esimeste kaitsevallide varud on ammendunud. Seni pole kahepoolsete laenuvõimaluste kasutamist kunagi vaja läinud.

Esimene rahastusallikas ehk „kaitsevall“ on IMFis osalevate riikide eraldatud kvoot, mille suurus on praegu kokku 595 miljardit eurot. Teine „kaitsevall“ on mitmepoolsed laenumehhanismid, mille kogumaht on praegu 456 miljardit eurot. IMFi ja tema liikmesriikide kahepoolsete krediidiliinide ehk kolmanda „kaitsevalli“ kogumaht on eeldatavasti kuni 400 miljardit eurot.

Eesti Panga jaoks sõltub laenu andmise tulu IMFi eriarveldusühikute (special drawing rights, SDR) aluseks oleva valuutakorvi ja Euroopa Keskpanga rahapoliitilise laenu intressimäärade erinevusest.

 

Lisateave:

Viljar Rääsk

Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee