Eesti Pank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) allkirjastasid laenulepingu, mille kohaselt on Eesti Pank vajaduse korral nõus IMFile laenu andma kuni 380 miljonit eurot. Tegelik laenusumma selgub järgmise aasta alguses ja jääb tõenäoliselt enam kui kaks korda väiksemaks.

IMFi võimalus sellist krediidiliini kasutada jõustuks järgmise aasta algusest kolmeks aastaks, kui lõppevad kehtivad krediidiliini lepingud. Laenuandmise aega saaks pikendada aasta võrra. Samasugused krediidiliinide kokkulepped on IMFiga juba teinud suur hulk IMFi liikmesriike.

IMF saab vajadusel neid laene kasutada nii majanduskriiside ennetamiseks, kui ka majandusraskustes riikide ajutiseks toetamiseks. Laenu saavale riigile esitatakse ranged tingimused ja neilt nõutakse oma majanduspoliitika parandamist.

„Eesti kui avatud majandusega väikese riigi huvides on, et IMFil oleks piisavalt rahalist suutlikkust ära hoida võimalikke kriise ning toetada vajadusel majanduslikes raskustes riike, et seeläbi  stabiliseerida maailmamajandust. Ekspordist sõltuva riigina võivad maailmamajanduse mured mõjutada otseselt ka meid,“ ütles asepresident Ülo Kaasik.

Kahepoolsed riikidega tehtud krediidiliinide lepingud on IMFi jaoks kolmas „kaitsevall“, mida IMF saab kasutada raskustes riikidele laenude andmiseks alles siis, kui esimeste kaitsevallide varud on ammendunud. Seni pole kahepoolsete laenuvõimaluste kasutamist kunagi vaja läinud.

Esimene rahastusallikas ehk „kaitsevall“ on IMFis osalevate riikide eraldatud kvoot, mille suurus on praegu kokku 595 miljardit eurot. Teine „kaitsevall“ on mitmepoolsed laenukokkulepped, mille kogumaht on praegu 456 miljardit eurot. IMFi ja tema liikmesriikide kahepoolsete krediidiliinide ehk kolmanda „kaitsevalli“ kogumaht on eeldatavasti kuni 400 miljardit eurot. Eesti Panga poolt IMFile antava krediidiliini (osa kolmandast „kaitsevallist“) täpne suurus selgub 2021. aasta alguses, kui mitmepoolsetes laenukokkulepetes osalevad riigid on viinud lõpule uute lepingute jõustamise protsessid, kuid jääb tõenäoliselt 164 miljoni euro tasemele. Kahepoolne laenuleping on keskpanga likviidne välisreserv, mida on õigus vajaduse korral ka tagasi kutsuda.

Eesti Panga jaoks sõltub laenu andmise tulu IMFi eriarveldusühikute (special drawing rights, SDR) aluseks oleva valuutakorvi ja Euroopa Keskpanga rahapoliitilise laenu intressimäärade erinevusest.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]