Eesti torkab silma aktiivse kaardikasutuse ja väheste pettuste poolest

Märksõnad: 
Airi Uiboaid
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist
  • Eestis, nagu ka Soomes, kasutatakse pangakaarte palju, kuid pettuseid on suhteliselt vähe
  • Eesti pangakaartidega toimus 1000 elaniku kohta viis pettusejuhtumit ja ühe pettuse kahju oli keskmiselt 150 eurot
  • Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eestis internetipettusi neli korda vähem, kuna siin on rangemad turvanõuded ulatuslikumalt kasutusele võetud
  • Väljaspool Euroopat asuvaid pangaautomaate kasutades tasub olla tähelepanelik

Euroopa Keskpanga avaldatud aruande järgi oli 2013. aastal ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA alal) pettusega seotud 11,3 miljonit tehingut 1,4 miljardi euro väärtuses, mis on viimase viie aasta suurim näitaja. Pettusega seotud tehingute käive kasvas eelmise aastaga võrreldes 8% ja pettuste arv 25%. Peamiselt tehti pettuseid internetis, mida kasutatakse järjest enam e-kaubanduse jaoks.

Eesti pangakaartidega toimus 1000 Eesti elaniku kohta viis pettusejuhtumit ja ühe pettuse kahju oli keskmiselt 150 eurot. SEPA alal oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 20 kaardipettuse juhtumit, ent Inglismaal, kus pettuste tase oli kõrgeim, 68 juhtumit 1000 inimese kohta.

Eestis välja antud pangakaartidega seotud pettuste osatähtsus kaarditehingutes on endiselt väike: 2013. aastal tehti 6200 kaardipettust koguväärtuses 950 000 eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 287 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 9 miljardit eurot. Kuigi kaardipettuste käive suurenes 8% ja pettuste arv kasvas tehingute arvust mõnevõrra kiiremini, on see kooskõlas kaardimaksete aktiivsema kasutusega (kaarditehingute käive kasvas u 8%). Pettuste osakaal tehingute käibes oli 0,013%, mis oli SEPA ala keskmisest kolm korda väiksem, ja tehingute arvus 0,002%, mida oli SEPA ala keskmisest kümme korda vähem. Üldjuhul on kaardipettusi vähem neis riikides, kus kasutatakse ka vähe kaardimakseid, näiteks Bulgaarias ja Horvaatias. Eesti ja Soome aga paistavad silma nii aktiivse kaardikasutuse kui ka väheste kaardipettuste poolest.

Kaardipettuseid pannakse Euroopas toime peamiselt internetis algatatud maksete kaudu. Euroopas väljastatud kaartidega tehti kaardipettuseid 1,4 miljardi euro väärtuses, millest 66% (958 miljonit eurot) olid internetipettused, 20% (289 miljonit eurot) makseterminalide pettused ja 14% (202 miljonit eurot) pangaautomaatide pettused. Kui võrrelda 2013. aasta kaardipettuste käibe muutust 2012. aasta omaga, siis interneti teel toime pandud kaardipettuste käive suurenes aastaga viiendiku võrra, kuid pangaautomaadi- ja makseterminalipettused kahanesid vastavalt 14% ja 18%. Pangaautomaatide ja makseterminalide pettusi on aidanud vältida tõhustatud turvameetmed: võltsimist takistava kiibitehnoloogia üha laialdasem kasutuselevõtt nii kaartidel kui ka terminalides ning võltsimisseadme tuvastamise andurite (skimming device detectors) kasutamine.

Eesti eristub teistest Euroopa riikidest internetipettuste vähesuse poolest. 2013. aastal tehti internetis e-kaubanduse pettusega seotud kaarditehinguid 390 000 euro väärtuses, mida on neli korda vähem kui mujal Euroopas (SEPA alal). Pangaautomaadis või makseterminalis toime pandud pettuste kahju oli 560 000 eurot. Interneti teel tehtud kaardipettuste väiksema ulatuse taga võib olla nii eestlaste suurem tagasihoidlikkus e-ostlemisel kui ka see, et Eesti pangad on kasutusele võtnud turvaliste kaardimaksete protseduuri 3D Secure. Nimelt peab kaardi omanik enne interneti teel ostu sooritamist sisestama enda tuvastamiseks lisaandmeid, mis tähendab, et võõrastel on keeruline kaardi andmeid pettuse jaoks kasutada. Internetis ostude tegemisel on oluline silmas pidada, et e-ost on turvaline alles siis, kui ka e-pood kasutab sellist tuvastamisprotseduuri.

Kui Eestis välja antud kaartidega on interneti- ja makseterminalipettusi tehtud vähe, siis pangaatomaatidega seotud pettuste käibe osatähtsus kaarditehingute kogukäibes on umbes sama suur kui Euroopas (SEPA alal) keskmiselt. Suurem osa kaardipettustest pannakse toime väljaspool Euroopat. Eesti pangaautomaadid on tänu kiibitehnoloogiale turvalised ja riigisiseseid pettuseid on üsna vähe.


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee