Tallinn, Eesti – 15.04.2024. Hiljutised šokid on põhjustanud tarnehäireid ja inflatsiooni kiiret tõusu. Inflatsioon on nüüdseks aeglustunud, kuid hinna- ja kulutase on euroala keskmisega võrreldes tõusnud, kahjustades konkurentsivõimet. Tootlikkuse aeglane ja vinduv kasv võib ettevõtete edukust välisturgudel veelgi enam kahjustada ja Eesti pikemaajalist kasvuväljavaadet pärssida. Need probleemid ei ole ületamatud, kuid nõuavad otsustavat majanduspoliitilist reageerimist. Pärast neutraalset eelarvepoliitilist hoiakut sel aastal pooldavad IMFi eksperdid eelarve konsolideerimist, et taastada poliitiline manööverdamisruum ajaks, kui majandus langusest väljub, koos otsustavate struktuurimeetmetega tootlikkuse tõstmiseks ja finantssektoris pankade kapitalipuhvrite säilitamiseks.

Kontekst ja viimased suundumused

1. Majandus on jõudnud pikaajalisse langusesse. Vastupidiselt eelmise aasta teises pooles väljendatud ootustele, et majandus elavneb, on majandusaktiivsuse kahanemine koos tootlikkuse kasvu seiskumise ja eksportiva sektori nõrgenenud toimimisega veelgi pikenenud. Peamiste kaubanduspartnerite vilets nõudlus ja konkurentsivõime vähenemine on pärssinud eksporti, sundides ettevõtteid investeeringuid kärpima. Kuigi tööturg püsis endiselt vastupidav ja ettevõtted säilitasid kuni viimase ajani töökohti, on peatse taastumise väljavaate hääbumine ja reaalpalkade tõus hakanud tööhõivet järk-järgult mõjutama, ehkki osades sektorites teatatakse endiselt vabadest töökohtadest. Tööpuuduse kasv koos karmimate finantstingimustega on omakorda kammitsenud kasutatavat tulu ja eratarbimist, hoolimata kõrgematest reaalpalkadest.
2. Inflatsioon on järele andnud. Madalamate energiahindade, tarneahelahäirete leevenemise ja majanduse süvenenud loiduse tõttu langes koguinflatsioon järjekindlalt allapoole 4 protsenti, kuid langus peatus, kui rakendus 2 protsendipunktiline käibemaksutõus. Reaalpalga kasv on hakanud viimasel ajal aeglustuma, kuid on endiselt tootlikkuse kasvust tublisti kiirem.

Väljavaade ja riskid

3. Majanduskasvul on eeldused hakata 2024. aastal järk-järk-järgult taastuma. Pärast seiskumist aasta alguses peaks majanduskasv taastuma. Esialgu soodustab seda eksporditurgude elavnemine, mis kandub järk-järgult üle sisenõudlusesse, kuna paranenud kindlustunne ja finantstingimuste leevenemine julgustavad ettevõtteid investeeringuid ja lõpuks ka värbamisplaane üle vaatama. Paremad tööväljavaated koos väheneva inflatsioonisurvega toetavad omakorda reaalselt kasutatava tulu ja tarbimise suurenemist. Aeglane algus aasta esimestel kuudel peaks pidurdama 2024. aasta keskmist kasvu -0,5 protsendi tasemel, kuid taastumine peaks 2025. aastal veelgi hoogustuma.
4. Inflatsiooni aeglustumine peaks lähiajal raugema. Vaatamata nõrgenevatele tööturutingimustele ja hiljutistele märkidele palgakasvu mõõdukamaks muutumisest on varasemad helded avaliku sektori kokkulepped ja miinimumpalga tõus märkimisväärse palgatõusu juba terveks selleks aastaks lukku pannud. Lähiaja palgakasv koos hiljuti kehtestatud käibemaksutõusuga peaksid hoidma inflatsiooni 2024. aastal keskmiselt ligikaudu 4% tasemel, mis on kaks korda rohkem kui euroala inflatsioonieesmärk. 2025. aastal peaks inflatsiooni aeglustumine hoogu koguma.
5. Hiljutistel šokkidel on ilmselt pikaajalised tagajärjed. Elavnemine peaks kestma ka keskpikas ettevaates, kui eelarve- ja rahapoliitika muutuvad põhistsenaariumi alusel leebelt toetavaks. Vaatamata tsüklilisele tõusule peaksid püsivalt kõrgemad hinnad ja sisendkulud koos tootlikkuse aeglase kasvuga siiski majandusele armi jätma, pärssides Eesti välist konkurentsivõimet ja potentsiaalset kogutoodangut, mis peaks keskpikas ettevaates kasvama hinnanguliselt ligikaudu 2 protsenti.
6. See võrdlusalus ei ole kindel ja riskid on endiselt kaldu ebasoodsate tulemuste suunas. Riigisiseses plaanis võib pikaajaline tsükliline majanduslangus süvendada soovi suurendada avaliku sektori kulutusi, katkestades samal ajal tulude suurendamise kavad. Märkimisväärsed on ka välised riskid. Venemaa Ukraina vastu peetava sõja mõju suurenemine või konflikti eskaleerumine võib veelgi häirida kaubandust ja viia uue põgenikelaineni. Sellest tulenev toormehindade kõikumine ja uued tarnehäired võivad vallandada järsu languse Euroopa majanduses ja eriti Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures, mis kahjustab taastumise väljavaadet.

Keskendumine konkurentsivõime taastamisele

7. Konkurentsivõime taastamiseks on vaja hästi koordineeritud poliitikameetmeid. Praegune majanduslangus ei kajasta mitte ainult tsüklilisi, vaid ka struktuurseid mõjureid. Eesti on viimase kahe aasta jooksul kaotanud märkimisväärse ekspordi turuosa, kuid probleemid algasid juba varem. Väline konkurentsivõime hakkas halvenema varsti pärast üleilmset finantskriisi ning tootlikkuse kasv ei suutnud kohati reaalse vahetuskursi kallinemisega sammu pidada. Viimased šokid on seda suundumust ainult süvendanud. Need probleemid ei ole ületamatud, kuid nõuavad otsustavat majanduspoliitilist reageerimist, mis hõlmab majanduse langusest väljumisel eelarve konsolideerimist koos sihistatud struktuurimeetmetega konkurentsivõime taastamiseks ja finantssektoris pankade kapitalipuhvrite säilitamiseks.

Eelarvepoliitika —konsolideerimiseks valmistumine

8. Eesti ees seisavad keerulised eelarvepoliitilised otsused. Eelarvedefitsiit peaks sel aastal ulatuma 3,5 protsendini SKPst, kusjuures võimalike tulude puudujäägi tõttu on riskid kaldu halvema tulemuse suunas. Kuigi valitsemissektori võla suhe SKPsse on madal, peaks see prognoosiperioodil suurenema ja intressimaksed neelavad üha suurema osa kulutustest. Samal ajal kulutamissurve kuhjub. Esilekerkinud vajadus tugevdada riiklikku julgeolekut ja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist võimendab elanikkonna vananemisega seotud pikaajalist kulusurvet. Varasemad muudatused pensionisüsteemis on muutnud teise sambasse tehtavad sissemaksed vabatahtlikuks, mis on toonud kaasa suured väljamaksed sellest sambast ja pikemas ettevaates võimaliku eelarvesurve. Seda survet võib veelgi suurendada tervishoiuteenuste ebapiisav kvaliteet ja katvus. Samuti on kerkimas laiem küsimus, kas säilitada riigi konkurentsivõimeline maksukeskkond või liikuda lähemale sotsiaalse heaolu mudelile koos ulatuslikuma avalike teenuste pakkumise ja tugevama sotsiaalse turvavõrguga.
9. Konkurentsivõime toetamiseks ja puhvrite säilitamiseks on vaja mõistlikku eelarvepoliitikat. IMFi eksperdid toetavad lähiajaks neutraalset eelarvepoliitilist hoiakut, võttes arvesse pikaajalist tsüklilist majanduslangust ja negatiivset SKP lõhet. Kui aga majandus langusest väljub, tuleks olla valmis resoluutsete tulu- ja kulumeetmetega toetama eelarve konsolideerimist ning säilitama poliitilist manööverdamisruumi tootlikkuse suurendamiseks ja struktuurse ümberkujundamise soodustamiseks. Eelarvepoliitika lõdvendamine näiteks eelarvetulude suurendamise plaanidest loobumise näol ei parandaks Eesti välist konkurentsivõimet ja vähendaks veelgi puhvreid, mida on vaja tulevaste kuluvajaduste rahuldamiseks.
10. Meetmeid tuleks kaaluda nii tulude kui ka tulude poolel. Soovitame ametiasutustel i) võtta kiiresti vastu autode registreerimise ja teemaks, millel on kaks eesmärki: suurendada maksutulu ja toetada ambitsioonikamat rohepööret; ii) määrata kindlaks tulumeetmete sisu, mille väärtus on üks protsent SKPst ja mis on eelarvestrateegias juba ette nähtud ning iii) kiirendada maksustatava maa andmete ajakohastamist ja kaotada maksuvabastus peamiste eluasemete puhul, kaaludes samal ajal kinnisvaramaksu kehtestamist. Kõrgema üksikisiku tulumaksumäära ja kõigile maksumaksjatele kehtiva maksuvaba tulu koosmõju vähendab alates 2025. aastast riigieelarve tulusid ja vähendab maksusüsteemi üldist astmelisust Sellega seoses soovitame ametiasutustel hinnata, kas maksusüsteemi struktuur vastab kavandatud astmelisuse määrale. Kulude poolel kasvasid avaliku sektori palgakulud 2023. aastal märkimisväärselt konkreetsete töötajate kategooriatega sõlmitud plaaniväliste kokkulepete tõttu. Edaspidi on kriitilise tähtsusega hoida vaos avaliku sektori palku, piirates ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja sõltumatute valitsusasutuste kaalutlusõigust palkade tõstmisel. IMFi esindajad tervitavad käimasolevat kulutuste ülevaatamist ja ergutavad ametiasutusi võtma kasutusele vajaduspõhine sotsiaaltoetuste süsteem.
11. Tuleks uurida võimalusi eelarveraamistiku tugevdamiseks. Muudatused riigieelarvereeglites on muutnud eelarveraamistiku vähem ambitsioonikaks, samal ajal kui valitsussektori madal võlakoormus vähendab eelarve konsolideerimise ajakriitilisuse tunnetust. Valmis tuleb olla tulevaseks kulusurveks. Ebakindlus muutliku SKP lõhe ja struktuurse eelarvepositsiooni hindamisel muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Üks võimalus, mida võiks kaaluda eelarvepoliitika tõhusamaks juhtimiseks on kulureegli kehtestamine. Tähtis oleks tugevdada eelarvenõukogu ressursse ja tehnilist suutlikkust ning vaadata läbi selle juhtimiskorraldus.

Finantssektori poliitika — riskide jälgimine ja kapitalipuhvrite säilitamine

12. Kuigi riskid finantsstabiilsusele on endiselt vaoshoitud, on need siiski kasvanud, peegeldades pikaajalist majanduslangust ja karmimaid finantstingimusi. Suundumused äri- ja elukondliku kinnisvara vallas nõuavad valvsust, arvestades selles sektoris tegutsevate ettevõtete suuremat finantsvõimendust ja kinnisvaralaenude kõrget kontsentratsiooni pankade laenuportfellides, kaasa arvatud vähem oluliste krediidiasutuste (väikepangad) puhul. IMFi esindajad soovitavad ametiasutustel vaadata läbi pankade riskipositsioonid ja tagada, et krediidirisk kajastuks nõuetekohaselt riskikaaludes kogu pangandussüsteemis.
13. Praegune makrotasandi usaldatavusjärelevalve hoiak on asjakohane. Hoolimata sellest, et laenuandmine on aeglustunud, toetavad IMFi esindajad otsust jätta vastutsükliline kapitalipuhver 1,5 protsendi juurde, arvestades viimastel aastatel täheldatud kiiret laenukasvu. IMFi esindajad nõustuvad ka võla teenindamise ja sissetuleku suhte arvutustes kasutatava viitemäära hiljutise vähendamisega, kuna see oli muutunud liiga rangeks. Viimatised jõupingutused vähem oluliste krediidiasutuste reguleerimisraamistike ühtlustamise parandamiseks, sealhulgas järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsesside kasutamine, on tervitatavad. Nendele edusammudele tuginedes tuleks kaaluda suuremate makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve puhvrite võimalust.
14. Algatused, mille eesmärk on suunata osa pankade kasumist avaliku sektori vahenditesse nõrgendavad kapitalipuhvreid. Pankade suur kasum on eeskätt tsükliline nähtus. Pangad kogevad juba praegu vähenevaid laenumahtusid ja suuremaid rahastamiskulusid ning aja jooksul seisavad nad tõenäoliselt silmitsi varade kvaliteedi halvenemisega. Selle taustal tuleks vältida erakorralise kasumi maksustamist ja algatusi, mis soodustavad maksustavate dividendide suuremat väljamaksmist, kuna need suunavad võimalikud kapitaliallikad pankadest eemale, vähendades nende suutlikkust koguda puhvreid ja tulla toime tulevaste šokkidega.
15. Hiljutistele edusammudele tuginedes tuleks süsteeme veelgi täiustada, et tegeleda rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega. IMFi esindajad tervitavad käimasolevaid jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada finantsinspektsiooni ning rahapesu andmebüroo järelevalvesuutlikkust. Vastuseks hiljutisele MONEYVALi hinnangule, milles leiti, et Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid vajavad edasist täiustamist, tuleks jätkuvalt prioriteediks seada kõrgema riskiga riikidest pärit suurte rahavoogudega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise piiriüleste riskide maandamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise edasine tõhustamine ning pankade ja virtuaalvarateenuste pakkujate riskipõhise järelevalve parandamine. Krüptovarasid käsitlevad õigusaktid tuleks lõplikult vormistada, arvestades finantstehnoloogia sektorist tulenevaid kõrgendatud riske.

Struktuurireformid — tootlikkuse toetamine ja ümberkujundamise soodustamine

16. Meetmed konkurentsivõime suurendamiseks ja struktuursete ebasoodsate tegurite vastu võitlemiseks on prioriteet. Arvestades tootlikkuse kasvu struktuurset aeglustumist, ekspordi osakaalu vähenemist peamiste kaubanduspartnerite juurde ja väiksemat potentsiaalset majanduskasvu, tuleks suuremat rõhku panna pakkumispoolsetele poliitikameetmetele. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on suurendada ettevõtete investeeringute kvantiteeti ja kvaliteeti, parandada tööjõu ja kapitali jaotamist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas, edendada digitehnoloogia kasutuselevõttu traditsioonilistes sektorites ning tagada, et reaalpalga kasv oleks endiselt tihedalt kooskõlas tootlikkuse kasvuga.
17. IMFi esindajad ergutavad ametiasutusi suurendama oma edusamme tööjõu ümberjaotumise toetamisel. Tööjõu ebapiisav ümberjaotumine sektorite ja ettevõtete vahel on toonud kaasa tootlikkuse kasvu aeglustumise. Samal ajal kui tööpuudus töötlevas tööstuses ja ehituses kasvab, on oskustööjõu nappus piiranud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kasvu ning vabadest töökohtadest teatatakse kaitse-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. IMFi esindajad tervitavad jätkuvaid jõupingutusi tööjõu ümberõppeks ja ümberjaotumise toetamiseks aktiivse tööturupoliitika kaudu. Nendele edusammudele tuginedes julgustatakse ametiasutusi oma kavasid täpsemalt suunama, et hõlmata tööturu segmente, mida ei ole piisavalt käsitletud, ja kavandama teadlikkuse suurendamiseks teavitusstrateegiaid. Hinnata tuleks sisserändekvootide suurendamise võimalusi, tagades samal ajal, et valdkondlikud miinimumpalgad kajastaksid nõuetekohaselt inimeste oskusi ja kvalifikatsiooni. Jätkata tuleks jõupingutusi soolise ebavõrdsuse vähendamiseks kõrghariduses ja tööturul.
18. Suurendada tuleks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning digitehnoloogia kasutuselevõttu traditsioonilistes sektorites. Sihtotstarbelised teadus- ja arendustegevuse toetused ja stipendiumid, eelkõige suure sotsiaalse kasuga sektorites, nagu rohetehnoloogiad võivad ergutada rakenduslikku innovatsiooni kõigis ettevõtetes ja toetada ettevõtete investeeringute kvaliteeti. Avaliku sektori investeeringud alusuuringutesse, millel on laialdased majandusalased rakendusvõimalused võivad tootlikkust ja innovatsiooni veelgi soodustada. Avaliku ja erasektori koostöö, sealhulgas ülikoolidega, võimaldaks luua positiivset sünergiat väiksemate kuludega.
19. Eesti majanduse ümberkujundamist toetaks ka ambitsioonikam rohepööre. Praeguste poliitikameetmetega on Eesti eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kättesaamatu. ELi kliimaeesmärkideni jõudmisel on endiselt võtmetähtsusega kohaliku põlevkivisektori järkjärguline sulgemine, süsinikumaksu kehtestamine ja praegu ELi madalaima tasemega heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laiendamine. Fossiilkütuste toetused tuleks samuti uuesti läbi vaadata, et hõlbustada süsinikuheite vähendamist. IMFi esindajad tervitavad hiljutisi edusamme taastuvate energiaallikate kiiremal kasutuselevõtul ning kutsuvad ametiasutusi üles suurendama energiatõhusust ehitus- ja maanteetranspordisektoris.

IMFi delegatsioon tänab Eesti ametiasutusi külalislahkuse, koostöö ning viljakate arutelude eest.