Eesti Vabariik: IMFi delegatsiooni artikkel IV alusel 2025. aastal tehtud visiidi kokkuvõttev avaldus

Postitatud:

19.05.2025

Kokkuvõttev avaldus kajastab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajate esialgseid tähelepanekuid ametliku visiidi (ehk missiooni) lõpus. Tavaliselt tehakse selline visiit mõnda liikmesriiki. Visiidid toimuvad IMFi põhikirja IV artikli alusel (üldiselt kord aastas) korraldatavate regulaarsete konsultatsioonide raames, mis on seotud IMFi vahendite kasutamise taotluse (IMFilt laenamise), IMFi järelevalve all olevaid programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega.

Ametiasutused on andnud nõusoleku kokkuvõte avaldada. Avaldus väljendab IMFi esindajate seisukohti, mis ei kajasta tingimata IMFi direktorite nõukogu vaateid. Missiooni esialgsete järelduste põhjal koostavad esindajad raporti, mis juhtkonna heakskiidu saamisel esitatakse IMFi direktorite nõukogule aruteluks ja otsuse tegemiseks.

 

Tallinn, Eesti – 19. mai 2025. Eesti väljub pikaleveninud majanduslangusest tasapisi, kuid endiselt tekitavad probleeme varasematest šokkidest tingitud suuremad hinnad ja kulud. Samas takistavad hoogsamat taastumist suur poliitikate ebakindlus kõikjal maailmas ja karmistuvad kaubanduspiirangud. Uuendusmeelsed alustavad ettevõtted, kes võiksid kasvu eest vedada, leiavad, et nende tegutsemist takistavad oskustööjõu puudus ja piiratud juurdepääs kapitaliturgudele. Samal ajal süvendavad kiiresti kasvavad kaitsekulutused eelarve tasakaalustamatusi. Seda arvestades on 2025. aasta eelarvega leitud sobiv tasakaal vajalike kulutuste tegemise ja puudujäägi kontrolli all hoidmise vahel. Siiski soovitavad IMFi eksperdid viia alates 2026. aastast ellu täiendavaid mõõdukaid muudatusi, et tegeleda kasvavate tasakaalustamatustega, stabiliseerida võla suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKP) ja säilitada eelarvepuhvreid. Hoolikalt häälestatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika finantssektoris, olulised struktuurireformid, mille eesmärk on hõlbustada ressursside ümberjaotamist ja vähendada ülereguleerimist, ning tugevam ELi ühisturg on üliolulised, et keskpikas vaates majanduse vastupidavust suurendada ja kasvu toetada.

Väljavaade ja riskid

1. Eesti väljub pikaleveninud majanduslangusest tasapisi. Ettevaate kohaselt kasvab SKP 2025. aastal 1,0% ja 2026. aastal 1,8%, saades tuge leebematest poliitikameetmetest. Euroala ja teiste eksporditurgude mõõdukas kasv kandub aegamisi üle sisenõudlusesse, mis julgustab ettevõtteid oma investeerimist ja mõningal määral ka värbamisplaane üle vaatama. Paremad tööväljavaated omakorda võivad edendada sissetulekute ja tarbimise kasvu. Siiski on taastumine üksnes järkjärguline, sest üleilmne ebakindlus ja kaubanduspiirangud takistavad jõulisemat kasvu. Inflatsioon jääb maksutõusude ja sisemaise kulusurve tõttu kiireks: 2025. aastal on see keskmiselt 5,3%.

2. Majanduses on struktuursed probleemid. Hinnatundlikku tegevust takistavad tootlikkusest kiiremini kasvavad palgad ja sisendikulude varasematest šokkidest tingitud püsivalt kõrgem tase. Kõrgtehnoloogilisema toodangu kasvu aga hoiab tagasi oskustööjõu nappus ja piiratud juurdepääs kapitaliturgudele. Olulised probleemid on nii geopoliitiline areng, vajalike kaitsekulutuste kasv kui ka varasemad eelarve tasakaalustamatused.

3. Majanduskasvu ohustavad langusriskid. Väikese avatud majandusena on Eesti endiselt haavatav rangemate kaubanduspiirangute ja globaalsete väärtusahelate toimimise takistuste suhtes – need võivad äsjase taastumise ohtu seada. Venemaa Ukraina-vastase sõja või teiste geopoliitiliste pingete eskaleerumine võimendaks neid riske veelgi, suurendades toormete hindade heitlikkust, ja tekitaks täiendavat survet riigieelarvele. Püsiv geopoliitiliste pingete vähendamine, tugevam ELi ühisturg ja hästi sihitud riiklikud struktuurireformid aga võiksid keskpika aja jooksul potentsiaalset majanduskasvu, mis IMFi ekspertide hinnangul on umbes 1,7%, toetada.

Eelarvepoliitika – pingutused kulutaseme hoidmiseks, samal ajal vähendades eelolevate aastate tasakaalustamatusi

4. 2025. aasta eelarves on leitud sobiv tasakaal püsivate kulutuste ja eelarvepuudujäägi kontrolli all hoidmise vahel. Küsimus, kuidas säilitada konkurentsivõimeline maksukeskkond ning liikuda samal ajal avalike teenuste laiema pakkumise ja suurema sotsiaalse turvalisuse poole, on viimasel ajal tekitanud eelarvepoliitilist ebakindlust ja halvendanud Eesti eelarvepositsiooni. Vananevast rahvastikust, energiajulgeolekust, kliimamuutuste mõju leevendamisest ja intressikuludest tulenev surve aja jooksul üha kasvab, ning kiiresti kasvavad kaitsekulutused võimendavad tasakaalustamatusi juba lähiajal. Maksutõusude ootuses kasvanud rahavood ja teretulnud eelarve konsolideerimine aitasid 2024. aastal eelarvepositsiooni parandada. Sel aastal kasvab puudujääk IMFi ekspertide baasstsenaariumi järgi ettevaates 2,2%ni SKPst sedamööda, kuidas eelarvetulude laekumine normaliseerub. Negatiivne SKP lõhe ja nõudlusest põhjustatud inflatsioonisurve puudumine räägivad lähitulevikus täiendava eelarvekonsolideerimise vastu.

5. Eelarve tasakaalustamatused aga kasvavad ajas üha edasi. Ametiasutused on teatanud, et alates 2026. aastast hakkab kehtima uus kaitsekulutuste eesmärk, mis on vähemalt 5% SKPst. ELi ühtekuuluvusfondide osade vabade vahendite ümberjaotamine peaks aitama mõningaid lisakulutusi katta. Riikliku vabastusklausli aktiveerimine ja Eesti madal võlasuhe annavad lähiajal suurema paindlikkuse, kuid suuremate kaitsekulutuste mõju võla jätkusuutlikkusele tuleks hoolega analüüsida.

6. Alates 2026. aastast on lisaks tarvis kasvu soodustavat konsolideerimist. IMFi eksperdid tervitavad ametiasutuste otsust rahastada uusi kulukohustusi kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmete kehtivuse pikendamisega 2028. aastast edasi. Siiski võib liigne sõltuvus kõrgematest maksumääradest kitsendada maksubaasi ja ohustada suurema tulu saavutamise eesmärki. Eesti maksusüsteemi põhjalikul ülevaatamisel võiks kaaluda alternatiivseid laiapõhjalisi valikuid, mis edendaksid kasvu (loe lähemalt allpool). Peale selle on 2026.–2030. aastal vaja teha iga-aastane korrektsioon, mis on 0,5 protsendipunkti SKPst (baasstsenaariumiga võrreldes), et võlasuhe stabiliseeruks keskpika aja jooksul 30% juures. See aitaks vältida järsku korrektsioonivajadust siis, kui riik vabastusklausli rakendamisest väljub, ning säilitada kriitilisi eelarvepuhvreid võimalike tulevaste šokkide vastu.

7. Uurida tuleks tulu kogumise võimalusi. Eesti maksupoliitika on traditsiooniliselt tuginenud tarbimismaksudele – eriti käibemaksule –, kuid sissetuleku maksustamine on andnud suhteliselt väikese osa tulust. Hiljutised ja oodatavad muudatused nihutavad maksukoormust samas suunas veel edasi. Tarbimismakse on kergem koguda kui tulumaksu, kuid suuremad kulutused võivad vajada laiemat tulubaasi, mis tähendab, et vaja on uurida kasutamata potentsiaali. Üksikisiku tulumaksu puhul on kindlasti kasu ühtse maksuvaba tulu kehtestamisest alates 2026. aastast, sest see aitab vähendada praegust maksuküüru, kuid samal ajal võib see saadavat tulu tublisti kahandada. IMFi eksperdid paluvad ametiasutustel kaaluda alternatiive, millel oleks eelarvetulule neutraalsem mõju, ning hinnata, kas mistahes muudatus vastab kavandatud astmelisuse tasemele. Ettevõtete tulumaksu puhul näitab hiljutine taganemine kasumimaksust, et Eesti eelistab tugevalt jaotatud kasumi maksustamist, kuid dividendide kõrgem maksumäär võib viia veelgi sagedasema kasumi jaotamata jätmiseni, see aga kahandab tulevate aastate tulubaasi. IMFi eksperdid soovitavad teha ettevõtete tulumaksurežiimi ülevaatuse ning uurida alternatiivseid võimalusi ja võimalikku mõju eelarvetulude kogumisele ja pikaajalistele investeeringutele. Eesti käibemaks on tõhus ja vastu tuleks seista survele teatud kaupade maksumäära alandada. Viimase soovitusena: Eesti kogub piiratud ulatuses varamakse, kuid IMFi ekspertide hinnangul on teretulnud nii mootorsõidukite maks kui ka uute maamaksuväärtuste kiirem kehtestamine. Erandiks on endiselt elamumaa, mis on suures ulatuses maksuvaba. Kohalikud omavalitsused peaksid selle erandi rakendamist piirama. Teatud tüüpi majapidamistele, eriti eakatele avalduvat mõju võiks leevendada maksude edasilükkamise võimalustega. IMFi eksperdid julgustavad ametiasutusi samuti looma erinevate asutuste infot koondavat registrit, et valmistuda keskpikas plaanis kinnisvaramaksu kehtestamiseks.

8. Kulusurve on viimastel aastatel kasvanud ja sellega tuleb tegeleda. Jõupingutused, mida praeguses eelarvestrateegias tehakse, et hoida avaliku sektori palgakasvu kontrolli all, on kiiduväärt. Selle eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt oluline piirata erandeid, mida ministeeriumid ja teised ametiasutused palkade määramisel teha saavad. Peretoetused ja muud sotsiaaltoetused on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Majapidamiste sissetulekut ja varasid koondav register võimaldaks välja sõeluda kriteeriumitele vastavad isikud ja neid toetusi paremini sihtida, et neist oleks kasu väikese sissetulekuga peredele, kes neid päriselt vajavad – saavutades samal ajal ka mõningase kulude kokkuhoiu. Pensionid on hindade ja palkadega seotud tagasivaatava indekseerimise kaudu. Viimastel aastatel on indekseerimist rakendatud ka erakorraliste pensionitõusude järel, mis on tekitanud valitsusele suuri kulusid ja võimalik, et hoidnud hinnakasvu kiirena. IMFi eksperdid soovitavad praegused indekseerimismehhanismid üle vaadata.

Finantssektori poliitika – raamistikke on vaja hoolikalt kalibreerida, et arenevate riskidega kaasas käia

9. Kuigi riskid finantsstabiilsusele on endiselt vaoshoitud, on need siiski kasvanud. Majanduse paranenud lähiaja väljavaade ning madalamate EKP intressimäärade jõuline ülekandumine pangalaenumääradesse toetavad majapidamiste ja ettevõtete laenumaksevõimet, kuid päästavad valla ka uue laenukasvu, eriti süsteemselt vähem olulistes krediidiasutustes. Äri- ja elamukinnisvara areng nõuab tähelepanelikkust, arvestades vabade pindade kasvavat arvu ja kinnisvaralaenude suurt kontsentratsiooni pankade laenuportfellides. Samal ajal peaksid järelevalveasutused laenuotsuste tegemise standardeid korrapäraselt hindama, et tagada vastutustundlik laenuandmine. Likviidsus on üldiselt küllaldane, kuid Eesti pankade suurenev sõltuvus välisrahastusest võib turunihke korral samuti riske kaasa tuua. Hoolega tuleks silmas pidada küberriske, ja need peaks ka edaspidi olema osa järelevalvehindamistest. Kapitaliseerituse suhtarvud on endiselt piisavad, kuid uute suurte dividendiväljamaksete tegemist tuleks tagasi hoida, sest see suunab potentsiaalse kapitali pankadest mujale, vähendades nende võimet puhvreid kasvatada ja tulevaste šokkidega toime tulla.

10. Kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed on sobivad. Arvestades kiiret laenukasvu ja kinnisvarariske, toetavad IMFi eksperdid otsust säilitada vastutsüklilise kapitalipuhvri praegune määr ehk 1,5% ning soovitavad hoolega kaaluda enne, kui see langetatakse taas 1% neutraalse määra tasemele. IMFi eksperdid kordavad soovitust jätkata pankade riskipositsioonide hindamist ja tagada, et krediidiriski kajastatakse riskikaaludes korrektselt, eriti IRB-mudeleid kasutavate pankade puhul.

11. Eesti on teinud edusamme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud probleemide lahendamisel. FATFi standardite järgimine on paranenud. Seda näitab MONEYVALi 2024. aasta aruanne, kus Eesti reitingut terrorismi ja terroristide rahastamisega seotud sihitud finantssanktsioonide puhul tõsteti: osaliselt vastavalt tasemelt enamjaolt vastavaks. Siiski on tarvis edasisi samme, et saavutada Financial Action Task Force’i (FATF) standardite täielik ja tõhus rakendamine. Eeskätt tuleks keskenduda rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskihindamise tõhustamisele ning virtuaalvarade teenusepakkujate riskipõhise järelevalve tugevdamisele.

Struktuurireformid – vastupidavuse kasvatamine ja ümberkujundamise soodustamine

12. Tootlikkuse kasvatamiseks on vaja otsustavaid samme. IMFi ekspertide analüüs ettevõtte tasandi andmetele tuginedes näitas, et Eestis on aja jooksul halvenenud ressursside ümberjaotamise tõhusus, sest struktuursed tõkked on takistanud tööjõu ja kapitali voolamist vähem tootlikest ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse. Äritegevuse kahanev dünaamika aga on tootlikkust negatiivselt mõjutanud. Seega oleksid majanduse ümberkujundamise ja vastupanuvõime kasvatamise juures väga olulised poliitikameetmed, mis kergendavad tööjõu ümberjaotamist, vähendavad regulatiivkoormust ning tugevdavad kapitaliturge.

13. Paremini sihitud aktiivne tööturupoliitika võiks aidata toime tulla tööjõu ja ametikohtade sobimatusega ja oskustööjõu nappusega. Eestis on oskuste mittevastavus suur. IMFi eksperdid tervitavad käimasolevaid algatusi, mille eesmärk on parandada tehnilisi ja digioskusi, aga ka meetmeid, mis aitavad töötajatel oma kvalifikatsiooni tõsta ja ümber õppida. Selleks, et need meetmed oleksid paremini sihitud, tuleks aga koguda üksikasjalikke andmeid tööjõu sobimatuse kohta. Tööjõu nappust aitaks leevendada ka see, kui hariduslikud õppekavad oleksid paremas kooskõlas tööturu vajadustega. Poliitikakujunduses tuleks edaspidigi keskenduda sellele, kuidas kaasata sisserändajaid (eriti naisi) võimalikult tootlikul moel. Hiljuti välja kuulutatud plaanid sisserändajatele kehtestatud kvoote lõdvendada on teretulnud. Nende palgad peaksid kõigis sektorites ja piirkondades nende oskuseid ja kvalifikatsiooni korrektselt peegeldama. Samuti on võimalik vähendada naiste alaesindatust teatud haridusvaldkondades ja ametikohtadel. See aitaks viimasel ajal vähenenud soolist palgalõhet veelgi kahandada.

14. Tootlikkust võivad samuti toetada finantspiirangute leevendamiseks, halduskoormuse vähendamiseks ja innovatsiooni edendamiseks mõeldud jõupingutused. ELi ühisturu tugevdamine võimaldaks Eestil kasutada ära mastaabisäästu, edendada konkurentsi ja vähendada kulusid; samal ajal saaksid innovaatilised uued ettevõtted parema juurdepääsu rahastamisele ja ka paremad kasvuvõimalused. Baltimaade kapitalituru edasisest arendamisest oleks samuti kasu. See progress peaks käima käsikäes riikliku struktuuripoliitikaga, toetades ärikeskkonda ja muutes Eesti nii kohaliku kui ka väliskapitali jaoks atraktiivsemaks sihtriigiks. Hiljutised sammud halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks on tervitatavad. Tähtis oleks ka kiirendada planeerimisprotsesse ja lihtsustada aruandluskohustust. Tuginedes hiljutistele meetmetele, mille eesmärk oli julgustada teadus- ja arendustegevusse tehtavaid kulutusi, saaks innovatsiooni veelgi enam toetada ülikoolide ja ärivaldkonna koostöö kaudu. Riski- ja omakapitali põhise rahastamise kättesaadavuse laiendamine, sh teise pensionisamba fondide investeerimise hõlbustamine parandaks juurdepääsu rahastamisele ja edendaks kapitaliturgude tugevdamist, leevendades samal ajal survet riigirahandusele.

15. Energiajulgeoleku tagamine on kriitilise tähtsusega. Töökindlad ühendused ja piisav riiklik toodang on stabiilse energiavarustuse saavutamisel strateegilised eesmärgid. Oluline samm oli hiljutine sünkroniseerimine Euroopa elektrivõrguga. Sedamööda, kuidas Eesti fossiilkütustest loobub, tuleb põlevkivi asendada alternatiivsete energiaallikatega. IMFi eksperdid toetavad juba tehtavaid jõupingutusi, et hõlbustada taastuvate energiaallikate väljatöötamist, ning soovitab suurendada energiatõhusust nii ehitussektoris kui ka maanteetranspordis.

IMFi delegatsioon tänab Eesti ametiasutusi külalislahkuse, koostöö ning viljakate arutelude eest.