Eestis tehakse pankade kaudu keskmiselt 1,2 miljonit internetiostu kuus

Eesti Panga statistika järgi tehti möödunud 11 kuu jooksul* Eesti pankade kaudu kuus keskmiselt 1,2 miljonit internetiostu kogukäibega 54 miljonit eurot. 4/5 nendest ostudest kogukäibega 40 miljonit eurot moodustasid pangalingi kaudu tehtud Eesti-sisesed maksed. Ühe makse suurus oli keskmiselt 42 eurot. Krediitkaardiga tasuti internetis pigem teistest riikidest tellitud kaupade ja teenuste eest. Krediitkaardiga maksti keskmiselt 235 tuhat korda kuus kogukäibega 15 miljonit eurot. Eesti-siseseid makseid oli nendest vaid kümnendik. Krediitkaardimakse keskmine suurus oli 64 eurot.

Internetiostude eest tasutakse tavaliselt kolmel viisil: kaardimaksena, internetipangas pangalingi teenust kasutades või rahakott-lahenduse (nt PayPal) abil. Eestis on mugavad ja turvalised võimalused siseriiklike internetiostude eest tasumiseks. Kasutada saab eri pankade pangalingi teenust, et algatada makse otse oma kodupanga internetipanga keskkonnas või kasutada krediitkaarti. Turvalisuse tagamiseks küsitakse nii MasterCardi kui ka VISA kaardiga internetiostu eest maksmisel täiendavat salasõna. Piiriülese internetikaubanduse puhul on makseviisid piiratumad – levinuim võimalus on kaardimakse, aga kasutatakse ka erinevaid rahakott-lahendusi. Viimaseid pakuvad erinevad makseasutused ja e-rahaasutused, võimaldades tarbijal internetiostude eest paindlikumalt tasuda.

Internetikaubanduse järjest populaarsemaks muutumise taustal tuleb siiski silmas pidada, et ostude eest tasumiseks pakuvad makselahendusi nii selleks litsentseeritud makseteenusepakkujad kui ka ettevõtteid, kel vastavat litsentsi pole. Litsentsi omavate ettevõtete üle teostab Eestis järelevalvet finantsinspektsioon, kelle kodulehelt on võimalik kontrollida, kas makselahendust pakkuv ettevõte omab tegevusluba. Kui tarbija kasutab makselahendusi, mida pakuvad järelevalve all mitteolevad ettevõtted, võtab ta võimalikud riskid enda kanda. Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on vaid harvadel juhtudel internetikaubanduse kasutajate probleemiks isikuandmete, pangakaardi andmete või internetipanga paroolide kuritarvitamine. Internetist ostjate peamised murekohad on pigem kauba ja raha tagastamise keerukus, kauba kohaletoimetamise probleemid ja veebilehel kirjeldatud kauba mittevastavus tegelikkusele. Lisaks näitas uuring, et inimeste teadlikkus oma õigustest internetist ostmisel on väike.

Alates 2015. aasta veebruarist peaksid olema rakendatud Euroopa Keskpanga soovitused makseteenuste pakkujatele, mille eesmärk on suurendada internetimaksete turvalisust Euroopas ja tõsta tarbijate teadlikkust. Makseteenuste pakkujate (pangad, makseasutused ja e-raha asutused) kaudu avaldavad nõuded mõju ka internetis tooteid või teenuseid müüvatele ettevõtetele.

Statistikaameti andmetel kasutas 2012. aastal internetikaubandust ligi viiendik Eesti elanikest. 2012. aasta jooksul suurenes Eestis internetist ostjate arv 11% võrra: lisandus 24 tuhat internetikaubanduse kasutajat.

Internetist kaupade ja teenuste ostmise kohta leiab kasulikke materjale tarbijakaitseameti kodulehelt, kus on ühtlasi olemas nende e-poodide nimekiri, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid.

* Eesti Pank kogub ja avaldab statistikat pankade kaudu tehtavate internetiostude kohta alates maist 2012.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee