Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu kooskõlas oma kindla pühendumusega kaitsta hinnastabiilsust astus täna edasisi olulisi samme, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele. Otsustasime tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra ja kiitsime heaks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI).

EKP nõukogu pidas asjakohaseks teha baasintressimäärade normaliseerimise alguses suurem samm, kui möödunud istungil väljendati. Otsus põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniriskide kohta ning selles on arvesse võetud TPI pakutavat suuremat toetust rahapoliitika mõju tõhusale avaldumisele. See toetab inflatsiooni naasmist meie keskpika aja eesmärgi juurde, tugevdades inflatsiooniootuste stabiliseerumist ja tagades, et nõudluse tingimused kohanduvad kooskõlas keskpika aja inflatsioonieesmärgi saavutamisega.

Edasistel istungitel on asjakohane intressimäärasid veelgi normaliseerida. Tänane otsus negatiivsetest intressimääradest loobumise ja baasintressimäärade ulatuslikuma tõstmise kohta võimaldab meil edaspidi teha intressimääraotsuseid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja aitavad saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärgi. Rahapoliitika normaliseerimise raames hindame ülelikviidsuselt intresside maksmise võimalusi.

Selleks et toetada rahapoliitika mõju tõhusat avaldumist, pidasime asjakohaseks võtta kasutusele rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI). See aitab meil rahapoliitika normaliseerimise jätkamisel tagada, et meie rahapoliitika kursi mõju avaldub sujuvalt kõigis euroala riikides. Meie rahapoliitika ühtsus on vajalik eeltingimus selleks, et EKP saaks täita oma hinnastabiilsuse eesmärki.

TPI täiendab meie olemasolevaid instrumente ja seda saab kasutada selleks, et ohjeldada põhjendamatut ja/või korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. TPI raames tehtavate ostude maht sõltub sellest, kui tõsised on rahapoliitika mõju ülekandumist ohustavad riskid. Ostudele ei kehtestata eelnevalt piiranguid. TPI kaitseb ülekandemehhanismi toimimist ja võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Igal juhul jääb paindlikkus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel endiselt esimeseks kaitseliiniks pandeemiast tulenevate rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavate riskide ohjeldamisel.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. Uue instrumendi kohta saab üksikasjalikumat teavet pressiteatest, mis avaldatakse kell 15.45 Kesk-Euroopa aja järgi.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandusaktiivsus aeglustub. Venemaa põhjendamatu agressioon Ukraina vastu pidurdab jätkuvalt majanduskasvu. Majandust pärsivad kiire inflatsiooni mõju ostujõule, jätkuvad tarnepiirangud ja suurem ebakindlus. Ettevõtted seisavad jätkuvalt silmitsi suuremate kuludega ja tarneahela häiretega, kuigi on esialgseid märke selle kohta, et mõned pakkumispoolsed kitsaskohad on hakanud leevenema. Kõik need tegurid koostoimes varjutavad märkimisväärselt väljavaadet 2022. aasta teisel poolel ja edaspidi.

Samal ajal saab majandusaktiivsus jätkuvalt kasu majanduse taasavanemisest ning seda toetavad tugev tööturg ja eelarvepoliitika. Majanduse täielik taasavanemine toetab eelkõige kulutusi teenindussektoris. Kuna inimesed on hakanud uuesti reisima, peaks turism käesoleva aasta kolmandas kvartalis majandust toetama. Tarbimist ergutavad kodumajapidamistele pandeemia ajal kogunenud säästud ja tugev tööturg.

Eelarvepoliitika aitab leevendada Ukraina sõja mõju neile, kes kannatavad kõrgemate energiahindade tõttu kõige enam. Ajutisi ja suunatud meetmeid tuleks kohandada, et piirata inflatsioonisurve paisutamise ohtu. Kõigi riikide eelarvepoliitika eesmärk peaks olema säilitada võla jätkusuutlikkus ja suurendada kestlikult kasvupotentsiaali, et ergutada majanduse elavnemist.

Inflatsioon

Inflatsioon hoogustus juunis veelgi ja jõudis 8,6%ni. Kerkinud energiahinnad olid taas koguinflatsiooni kõige olulisem komponent. Turupõhiste näitajate põhjal võib arvata, et üleilmsed energiahinnad jäävad lähiajal kõrgeks. Toiduainehindade inflatsioon hoogustus samuti veelgi ja oli juunis 8,9%, mis osaliselt kajastab Ukraina ja Venemaa tähtsust põllumajandustoodete tootjatena.

Praeguseid kõrgeid inflatsioonimäärasid põhjustavad ka püsivad kitsaskohad tööstuskaupade pakkumisel ja nõudluse taastumine, eriti teenindussektoris. Hinnasurve levib üha rohkemates sektorites ning see on osaliselt tingitud suurte energiakulude kaudsest mõjust majanduses tervikuna. Selle tõttu on veelgi tõusnud ka valdav osa alusinflatsiooni näitajatest.

Inflatsioon peaks püsima soovimatult kõrgel tasemel veel mõnda aega. Selle põhjuseks on energia- ja toiduainehindade jätkuv surve ja tõususurve hinnakujundusahelas. Inflatsioonisurvet süvendab ka euro vahetuskursi nõrgenemine. Edaspidi aga – kui uusi häireid ei teki – peaksid energiakulud stabiliseeruma ja pakkumispoolsed kitsaskohad leevenema, mis koos käimasoleva poliitika normaliseerimisega peaks toetama inflatsiooni naasmist meie seatud eesmärgi juurde.

Tööturg on endiselt tugev. Töötuse määr langes mais rekordiliselt madalale 6,6% tasemele. Vabad töökohad paljudes sektorites näitavad, et tööjõu järele on suur nõudlus. Ka ettevaatavate näitajate kohaselt on palgakasv viimastel kuudel järk-järgult hoogustunud, ehkki püsib üldjoontes siiski vaoshoitud. Aja jooksul peaks palkade kiiremat kasvu toetama majanduse tugevnemine ja mõningane järelejõudmisprotsessi mõju. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, kuid mõnda näitajat on vaja jätkuvalt jälgida, sest neid on hiljuti korrigeeritud eesmärgiks seatud tasemest ülespoole.

Riskihinnang

Sõjaseisukorra pikenemine Ukrainas kujutab endast jätkuvalt märkimisväärset kasvu pärssiva riski tekitajat, eriti juhul, kui Venemaalt tulevad energiatarned saavad häiritud sellisel määral, et see toob kaasa ettevõtete ja kodumajapidamiste energiatarbimise piirangud. Samuti võib sõda veelgi vähendada kindlustunnet ja süvendada tarnepiiranguid, samal ajal kui energia- ja toidukulud võivad jääda oodatust püsivalt suuremaks. Euroala väljavaadet ohustaks ka üleilmse majanduskasvu hoogsam aeglustumine.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad jätkuvalt tõusuriskid, mis on eriti lühiajalises perspektiivis suurenenud. Keskpika aja inflatsiooniväljavaatega seotud riskideks on muu hulgas majanduse tootmisvõimsuse püsiv halvenemine, jätkuvalt kõrged energia- ja toiduainehinnad, seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused ning oodatust suurem palgatõus. Kui aga nõudlus keskpikas perspektiivis nõrgeneks, vähendaks see ka survet hindadele.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on olnud suure majandusliku ja geopoliitilise ebakindluse tõttu volatiilsed. Pankade rahastamiskulud on viimastel kuudel kasvanud, mis on üha ulatuslikumalt kaasa toonud pangalaenude kõrgemad intressimäärad, eelkõige kodumajapidamiste jaoks. Ehkki kodumajapidamistele antavate pangalaenude maht on endiselt suur, peaks see tagasihoidlikuma nõudluse tõttu kahanema. Laenuandmine ettevõtetele on samuti olnud ulatuslik, sest suured tootmiskulud, varude hankimine ja väiksem sõltuvus turupõhisest rahastamisest on tinginud jätkuva vajaduse pangalaenude järele. Samal ajal on vähenenud investeerimislaenude nõudlus. Rahapakkumise kasv on likviidsete säästude ja eurosüsteemi varaostude vähenemise tõttu jätkuvalt aeglustunud.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitab, et käesoleva aasta teises kvartalis karmistusid krediiditingimused kõigis laenukategooriates, sest pankadele valmistavad praeguses ebakindlas keskkonnas üha enam muret nende kliente ohustavad riskid. Kolmandas kvartalis peaksid pangad oma laenutingimusi veelgi karmistama.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on inflatsioon endiselt soovimatult hoogne ja peaks veel mõnda aega püsima meie seatud eesmärgist kiirem. Värskeimad andmed osutavad majanduskasvu aeglustumisele ning varjutavad väljavaadet 2022. aasta teisel poolel ja edaspidi. Samal ajal leevendavad kasvu aeglustumist mitmed toetavad tegurid.

Täna otsustas EKP nõukogu tõsta EKP baasintressimäärasid ja kiitis heaks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI). Edasistel istungitel on asjakohane intressimäärasid veelgi normaliseerida. Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja aitavad saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärgi.

Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel. Uus rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument tagab meie rahapoliitika kursi mõju sujuva avaldumise kõigis euroala riikides, samal ajal kui jätkame oma kursi kohandamist kiire inflatsiooni ohjeldamiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.