EKP presidendi Christine Lagarde'i sissejuhatav kõne 23. jaanuari pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab oma varaostukava raames netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu otsustas algatada ka EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Läbivaatamise ulatust ja ajakava selgitatakse üksikasjalikumalt pressiteates, mis avaldatakse täna kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Nõukogu möödunud istungi järel saadud teave on kooskõlas meie põhistsenaariumiga, mis osutab euroala majanduse jätkuvale, ehkki tagasihoidlikule kasvule. Eelkõige pärsib euroala majanduse kasvutempot endiselt töötleva tööstuse sektori loidus. Samal ajal toetavad aga tööhõive edasine (kuigi aeglustuv) kasv ja palgatõus jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust. Ehkki inflatsiooni areng on üldjoontes endiselt tagasihoidlik, esineb mõningaid märke alusinflatsiooni ootuspärasest mõõdukast kiirenemisest.

Rahapoliitika meetmete mõju ergutab soodsaid rahastamistingimusi kõigis majandussektorites. Eelkõige toetavad ettevõtete ja kodumajapidamiste paremad laenutingimused tarbimiskulutusi ja ettevõtlusinvesteeringuid. See soodustab euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve tugevnemist ja seeläbi ka inflatsioonimäärade jõulist lähenemist keskpika aja eesmärgile.

Tagasihoidlikku inflatsiooniväljavaadet arvestades on rahapoliitika väga toetav kurss vajalik pikema aja jooksul, et aidata keskpikas perspektiivis kaasa inflatsioonisurve tugevnemisele ja koguinflatsiooni arengule. Seetõttu jälgib EKP nõukogu edaspidigi hoolikalt inflatsiooni arengut ja rahapoliitika meetmete mõju avaldumist majandusele. EKP nõukogu eelkommunikatsioon tagab rahastamistingimuste kohandamise kooskõlas muutustega inflatsiooniväljavaates. EKP nõukogu on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2019. aasta teises kvartalis 0,2% ja kolmandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,3%. Kasvu vaoshoitus kajastab rahvusvahelise kaubanduse jätkuvat nõrkust püsiva üleilmse ebakindluse keskkonnas, mis on eelkõige mõju avaldanud euroala töötleva tööstuse sektorile ja pärssinud ka investeeringute kasvu. Teenindus- ja ehitussektor on samal ajal endiselt vastupidavamad hoolimata aktiivsuse teatavast aeglustumisest 2019. aasta teisel poolel. Laekunud majandusandmed ja küsitlustulemused osutavad euroala kasvudünaamika mõningasele stabiliseerumisele ning lähiaja kasvutempo peaks sarnanema möödunud kvartalite kasvunäitajatega. Euroala majanduskasvu peaksid edaspidigi toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive koostoimes palgakasvuga, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt langusriskid, mis on seotud geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu süvenemise ja arenevate turgude haavatavusega. Riskid on siiski senisest vähem märgatavad, kuna rahvusvahelise kaubandusega seotud ebakindlus on hakanud mõningal määral taanduma.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon hoogustus 2019. aasta novembri 1,0%-lt detsembris 1,3%-le, kajastades valdavalt energiahindade kõrgemat inflatsioonimäära. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon püsib lähikuudel tõenäoliselt praeguse taseme lähedal. Madalal tasemel püsivad inflatsiooniootuste näitajad on viimasel ajal stabiliseerunud või veidi kerkinud. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, ehkki on täiendavaid märke, mis viitavad vähesele kiirenemisele kooskõlas varasemate ootustega. Kuigi tööjõukulude surve on tööturutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud, aeglustab loium kasvutempo selle surve avaldumist inflatsiooni tasemes. Keskpika aja jooksul peaks inflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja jõulisest palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2019. aasta novembris 5,6% ning on püsinud üldjoontes samal tasemel alates 2019. aasta augustist. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu võrreldes muude finantsinstrumentidega. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude kasv püsis kindel ning seda soodustas EKP rahapoliitika jätkuvalt toetav kurss, mis kajastub pangalaenude väga madalates intressimäärades. Kui kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis novembris (oktoobriga võrreldes) muutumatult 3,5% tasemel, siis mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv aeglustus 3,8%-lt oktoobris 3,4%-le novembris. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks teatav hilinenud reaktsioon majanduse varasemasele nõrgenemisele. Neid muutusi kinnitavad ka euroala pankade 2019. aasta neljanda kvartali laenutegevuse uuringu tulemused, mis osutavad ettevõttelaenude nõudluse vähenemisele, samal ajal kui kodumajapidamiste eluasemelaenude nõudlus jätkuvalt suurenes. Nii ettevõttelaenude kui ka kodumajapidamiste eluasemelaenude tingimused jäid siiski üldjoontes samaks, mis osutab endiselt soodsatele laenupakkumistingimustele. Üldjoontes aitab EKP rahapoliitika toetav kurss kaitsta väga soodsaid pangalaenutingimusi ning toetab endiselt juurdepääsu rahastamisele kõigis majandussektorites ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskpika aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse, haavatavuste vähendamisse ja kogunõudluse toetamisse praegusel tasemel. Struktuuripoliitika rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ja suurendada vastupanuvõimet. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised.

Eelarvepoliitikas peaks euroala eelarvepoliitika kurss edaspidigi mõningal määral toetama majandusaktiivsust. Kehvemat majandusväljavaadet silmas pidades toetab EKP nõukogu eurorühma valmisolekut kooskõlastamiseks ja tema detsembris esitatud üleskutset võtta erinevaid eelarvepoliitilisi meetmeid. Piisava eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga riigid peaksid olema valmis tegutsema tõhusalt ja õigeaegselt. Riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur, tuleb järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja täita struktuurse eelarveseisundi eesmärke, mis loob tingimused automaatsete tasakaalustusmehhanismide vabaks toimimiseks. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.

Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.


Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.